Keeldumine lepingueelse teavitamiskohustuse rikkumise tõttu

Lühidalt. Kui kindlustusandja leiab pärast kahju, et kindlustusvõtja jättis lepingu sõlmimisel olulise asjaolu teatamata või andis valeteavet, ei saa ta lihtsalt „keelduda“. Võlaõigusseadus (VÕS) annab talle kindlad vahendid: taganemine süülise rikkumise korral ühe kuu jooksul teadasaamisest, makse suurendamine süüta rikkumise korral ning tühistamine pettuse korral.¹ Pärast kindlustusjuhtumit toimunud taganemise korral peab kindlustusandja siiski maksma, kui avaldamata asjaolu ei mõjutanud kindlustusjuhtumit ega välista või piira tema kohustust; hüvitis võib väheneda maksete suhte järgi.² Riigikohus on järjekindlalt eristanud lepingueelset teavet riski suurenemisest: kui kindlustusandja ei tagane, ei saa ta sama asjaolu kasutada riski suurenemise sätete kaudu.³

1. Tüüpiline keeldumiskiri ja selle probleemid

Praktikas saab kindlustusvõtja sageli kirja, mille sisu on ligikaudu: „Lepingu sõlmimisel ei teatanud te, et hoones hoitakse tuleohtlikke vedelikke. Seetõttu keeldume hüvitamisest.“ Õiguslikult on sellises kirjas mitu probleemi:

• alus ei ole nimetatud: kas kindlustusandja taganeb (VÕS § 441), tühistab (TsÜS § 94) või tugineb millelegi muule?
• kujundusõigust ei ole teostatud: pelk hüvitamisest keeldumine ei ole taganemine; leping kehtib edasi;
• tähtaeg on ebaselge: millal sai kindlustusandja asjaolust teada ja kas kiri jõudis kindlustusvõtjani ühe kuu jooksul?
• põhjuslik seos ei ole hinnatud: kas avaldamata asjaolu mõjutas kindlustusjuhtumit?

Kindlustusvõtja esimene vastus peaks seetõttu olema kirjalik küsimus: millisele normile ja millisele kujundusõigusele kindlustusandja tugineb ning millal ta sai asjaolust teada.

2. Taganemise eeldused

2.1. Rikkumine

Kindlustusvõtja peab teatama kõigist talle teadaolevatest olulistest asjaoludest; kirjalikult küsitud asjaolu eeldatakse olulisena. Teatama ei pea asjaolust, mis on kindlustusandjale teada või mille kohta võib mõistlikult eeldada, et see on talle teada.⁴ Taganemise alus on olulisest asjaolust teatamata jätmine, selle teadasaamise tahtlik vältimine või ebaõige teabe andmine.⁵

2.2. Välistused

Kindlustusandja ei või taganeda, kui ta teadis tegelikke asjaolusid, kui rikkumine ei olnud süüline, kui asjaolu langes enne kindlustusjuhtumit ära või kui ta loobus taganemisõigusest.⁶ Küsimustiku kasutamisel saab küsimata asjaolu tõttu taganeda üksnes tahtliku varjamise korral.⁷

2.3. Tähtaeg

Taganeda saab ühe kuu jooksul ajast, mil kindlustusandja sai teada või pidi teada saama rikkumisest, ja mitte pärast kolme aasta möödumist lepingu sõlmimisest.⁸ Pärast tähtaja möödumist ei ole taganemine võimalik ja kohus võib asja lahendada ainuüksi tähtaja alusel.

3. Mis saab hüvitisest pärast taganemist?

Kui kindlustusandja taganeb pärast kindlustusjuhtumit, tuleb vastata kolmele küsimusele:⁹

1. Kas avaldamata asjaolu mõjutas kindlustusjuhtumi toimumist? Näiteks avaldamata varasem varguskahju ei mõjuta hilisemat tulekahju; avaldamata tuleohtlike ainete hoidmine võib tulekahju mõjutada.
2. Kas asjaolu välistab või piirab kindlustusandja kohustust? Näiteks kui avaldamata kasutusviis oleks tinginud välistuse, on kohustus selle ulatuses piiratud.
3. Milline on maksete suhe? Kui kindlustusvõtja maksis 1 000 eurot, kuid õige makse oleks olnud 1 250 eurot, võib hüvitise vähendamine selles suhtes (80%) olla põhjendatud ka siis, kui asjaolu juhtumit ei mõjutanud.

Kui asjaolu ei mõjutanud kindlustusjuhtumit ega välista kohustust, peab kindlustusandja maksma, ka kui ta lepingust taganes. Taganemine lõpetab sel juhul lepingu tulevikuks, kuid ei võta hüvitist.

4. Kui kindlustusandja ei tagane

4.1. Riski suurenemise tee on suletud

Riigikohus on leidnud, et kui hoone pindala kohta anti lepingu sõlmimisel ebaõiget teavet, võinuks see olla asjakohane siis, kui kindlustusandja oleks lepingust taganenud; hüvitise vähendamisel riski suurenemise sätete alusel see asjaolu tähtsust ei omanud.¹⁰ Hilisemas lahendis kinnitas kolleegium, et väärinfol võib olla tähendus teavitamiskohustuse rikkumisena, mille tagajärjed tuleb tuletada VÕS § 440 jj sätetest, mitte alakindlustusest.¹¹

4.2. Alakindlustuse tee on suletud

Kindlustusandja ei saa lepingueelset väärinfot hoone suuruse või väärtuse kohta „parandada“ alakindlustuse kaudu, kui kindlustussumma on kokku lepitud taastamisväärtusena.¹²

4.3. Mis jääb alles

Taganemata jätmine ei kaota iseseisvaid aluseid, mille eeldused on täidetud:

• tühistamine pettuse tõttu: kuue kuu jooksul teadasaamisest, kui on tõendatud tahtlus (vt pettus);
• tahtlik kindlustusjuhtum;
• tingimustes sätestatud kohustuse rikkumine VÕS § 452 lg 2 piirides, kui see on eraldi kohustus (mitte lepingueelne teave);
• makse suurendamine süüta rikkumise korral ühe kuu jooksul.¹³

5. Kindlustusvõtja vastuargumendid

1. Kindlustusandja ei küsinud. Küsimustiku kasutamisel saab küsimata asjaolu tõttu taganeda üksnes tahtliku varjamise korral; kindlustusandja, kes ei täpsustanud vastamata küsimust, ei saa eeldada eitavat vastust.
2. Küsimus oli ebamäärane. Hinnanguline küsimus („kas meetmed on piisavad?“) ei loo selget olulisuse standardit.
3. Kindlustusandja teadis või pidi teadma. Varasem kliendisuhe, ülevaatus, avalikud registrid, maakleri edastatud dokumendid.
4. Rikkumine ei olnud süüline. Kindlustusvõtja ei teadnud asjaolu või pidas seda mõistlikult ebaoluliseks.
5. Tähtaeg on möödunud. Teadmine tekkis varem kui kuu enne taganemisavalduse kättesaamist.
6. Asjaolu ei mõjutanud kindlustusjuhtumit.
7. Kindlustusandja kinnitas lepingu. Pikendas lepingut või võttis makseid vastu, teades asjaolust (vastuolulise käitumise keeld).¹⁴

6. Kindlustusandja kontrollnimekiri

1. Fikseeri varaseima konkreetse teadmise kuupäev ja allikas; erista kahtlust ja teadmist.
2. Kontrolli, kas asjaolu kohta küsiti kirjalikult ja kuidas küsimus oli sõnastatud.
3. Hinda süüd; süü puudumisel otsusta makse suurendamise üle.
4. Tee selge taganemisavaldus ühe kuu jooksul ja taga selle kättesaamine.
5. Hinda põhjuslikku seost kindlustusjuhtumiga ja arvuta maksete suhe.
6. Kui on tõendeid tahtlusest, kaalu tühistamist kuue kuu jooksul kas alternatiivina või lisaks.
7. Väldi vahepeal tegusid, mis võivad tähendada lepingu kinnitamist.

Seotud lehed

• Lepingueelne teavitamiskohustus
• Taganemine
• Pettus
• Riski suurenemine kui keeldumise alus

Viited