Pettus kindlustuses: lepingu tühistamine ja kahjupettus

Lühidalt. Kindlustusvaidlustes esineb pettus kahes eri tähenduses. Pettus lepingu sõlmimisel (valeteave või vaikimine riskiküsimustikus) annab kindlustusandjale õiguse leping tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) alusel tühistada kuue kuu jooksul teadasaamisest ja mitte hiljem kui kolm aastat pärast sõlmimist; tühistatud leping on algusest kehtetu.¹ Pettus kahjukäsitluses (lavastatud juhtum, paisutatud kahju, võltsitud dokumendid) on kas tahtlik kindlustusjuhtum, mis vabastab kindlustusandja seaduse alusel, või juhtumijärgse kohustuse tahtlik rikkumine, mille korral võib tingimustes ette nähtud vabanemine olla lubatud.² Mõlemal juhul eeldab pettus tahtlust ja selle tõendamise koormis on kindlustusandjal.³ Kindlustuspettusest tuleb eristada kindlustatud pettust: töötaja või kolmanda isiku pettus kindlustusvõtja vastu on kuriteo- ehk crime-kindlustuses kindlustatud risk, mitte keeldumise alus.

1. Pettus lepingu sõlmimisel

1.1. Koosseis

Pettus on tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine ebaõigete asjaolude avaldamisega eesmärgiga kallutada teist poolt tehingut tegema. Avaldamisega on võrdsustatud teatamata jätmine, kui hea usk nõudis teatamist, ning kontrollimata asjaolude tõesena avaldamine, kui need osutuvad ebaõigeks.⁴ Riigikohus on rõhutanud, et pettus eeldab alati tahtlust teist isikut eksitada ja tahtlus võib seisneda ka teadmises, et isik avaldab valet või vaikib tõest.⁵

1.2. Seos taganemisega

Võlaõigusseaduse (VÕS) taganemise sätted ei välista tühistamist pettuse tõttu.⁶ Erinevused:

Viimane rida selgitab, miks kindlustusandjad eelistavad pettust: kui see on tõendatud, ei pea nad tõendama, et avaldamata asjaolu mõjutas kindlustusjuhtumit.

1.3. Tõendamine

Tühistaja peab tõendama nii formaalsed eeldused (avaldus ja tähtaeg) kui ka materiaalsed eeldused (ebaõige teave või vaikimine, tahtlus, põhjuslik seos). Tahtlust tuletatakse sageli kaudsetest asjaoludest: kas varjatud asjaolu oli kindlustusvõtjale ilmselt tähtis, kas tal oli motiiv (nt kindlustus oli laenu eeldus), kas ta jätkas varjamist kahjukäsitluses, millised on tema eriteadmised.⁷ Kindlustusvõtja vastuargumendid on tavaliselt: hooletus või unustamine, teistsugune arusaam küsimusest, asjaolu ebaolulisus, kindlustusandja teadmine, motiivi puudumine.

1.4. Tähtajad ja kinnitamine

Tühistamise tähtaeg on kuus kuud pettusest teadasaamisest; iga uue pettuse aluse kohta kulgeb oma tähtaeg.⁸ Tühistamisõigus lõpeb, kui kindlustusandja tühistamise alusest teades lepingut täidab (pikendab, maksab hüvitist), sest siis loetakse leping kinnitatuks.⁹ Vt lähemalt tühistamine.

1.5. Tagajärjed

Tühistatud leping on algusest kehtetu; maksed tagastatakse ja hüvitis nõutakse tagasi. Kindlustusandja võib nõuda usalduskahju.¹⁰ Riigikohtu järgi ei saa tühistatud lepingu alusel nõuda ka kolmandad isikud, sh kohustusliku vastutuskindlustuse kahjustatud isik (pankrotihalduri kohustusliku vastutuskindlustuse asi);¹¹ liikluskindlustuses ei või kindlustusandja EL õiguse järgi kannatanule üldjuhul vastandada lepingu kehtetust, mis tuleneb kindlustusvõtja lepingueelsetest valeandmetest (EKo C-287/16, Fidelidade; EKo C-236/23, Matmut, p 47, 66, erandina õiguste kuritarvitamine).

2. Pettus kahjukäsitluses

2.1. Lavastatud või tahtlikult põhjustatud kindlustusjuhtum

Kui kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult (nt süütas oma vara või lavastas varguse), vabaneb kindlustusandja seaduse alusel.¹² Tõendamiseks kasutatakse tehnilisi ekspertiise (tulekahju põhjus, lukkude kahjustused), elektroonilisi andmeid (asukoht, side), majandusandmeid ja tunnistajaid.

2.2. Paisutatud kahju ja võltsitud dokumendid

Kui kindlustusjuhtum toimus, kuid kindlustusvõtja esitas kahju suuruse kohta teadlikult valeandmeid, on tegemist juhtumijärgse kohustuse tahtliku rikkumisega. Kokkuleppel võib kindlustusandja sel juhul vabaneda; seadus piirab vabanemist üksnes mittetahtliku rikkumise korral.¹³ Praktikas on oluline eristada:

• tahtlikult valet (võltsitud arve, olematu ese, ülespuhutud kogus), mis võib vabastada kindlustusandja kogu nõudest;
• ebatäpsust või eksimust (vale soetusaasta, hinnanguline väärtus), mis ei ole tahtlik;
• arvamuse erinevust, kus kindlustusvõtja nõuab rohkem, kui kindlustusandja on valmis maksma.

2.3. Kriminaalmenetlus

Kindlustuspettus (kindlustuskelmus) on ka kuritegu. Karistusseadustik (KarS) näeb kindlustuskelmuse eest ette eraldi koosseisu (KarS § 212); üldkoosseisudena võivad kõne alla tulla kelmus (KarS § 209) ja arvutikelmus (KarS § 213).¹⁵ Tsiviilõiguslikud tagajärjed (tühistamine, kindlustusandja vabanemine, tagasinõue) ei sõltu süüdimõistva kohtuotsuse olemasolust; tsiviilkohus hindab asjaolusid ise. Kriminaalmenetluse algatamine ei õigusta aga kindlustusandjal kahjukäsitluse lõputut peatamist: Riigikohus on leidnud, et kriminaalmenetlus ei õigustanud väljamakse edasilükkamist selle lõpuni.¹⁴ Kindlustusvõtja võib nõuda vaieldamatu osa väljamaksmist ja seadusjärgset selgitust (vt kindlustusjuhtumist teatamine).

2.4. Kõrgendatud riskiga isikute register (KRI)

Eesti Kindlustusseltside Liit peab kindlustusandjate jaoks andmevahetuse platvormi, mida nimetatakse kõrgendatud riskiga isikute registriks (KRI).¹⁶ Liidu selgituse järgi kantakse registrisse isikud, kelle käitumine andis kindlustusandjale aluse hüvitamisest keelduda, eelkõige teadlikult valeandmete esitamise või kindlustusjuhtumi tahtliku põhjustamise tõttu. Kandeid teevad üksnes kindlustusandjad, anonüümne vihje kande aluseks ei ole ning register ei ole avalik. Kande alus on kas seadus või kindlustusvõtja lepingu sõlmimisel antud nõusolek; andmeid säilitatakse liidu andmetel tavaliselt kolm kuni viis aastat.

Kindlustusvõtja jaoks on oluline kolm asja. Esiteks ei pruugi isikut kandest teavitada, mistõttu pettuses süüdistatud isik peaks arvestama kande võimalusega ka siis, kui ta keeldumist vaidlustab. Teiseks saab isik liidult kirjalikult küsida enda kohta registrisse kantud andmeid ning nõuda vigase kande parandamist või kustutamist, kui selgub, et kande aluseks olnud asjaolud olid valed. Kolmandaks ei välista kanne liidu selgituse järgi üldjuhul uue lepingu sõlmimist, kuid võib mõjutada lepingutingimusi ja kindlustusmakset. Kui kindlustusandja keeldumine tunnistatakse lepitusmenetluses, kokkuleppega või kohtus alusetuks, tasub ühtlasi nõuda registrikande kustutamist.

3. Kindlustatud pettus: crime-kindlustus

Kuriteokindlustus (crime, fidelity) katab kindlustusvõtja kahju, mille põhjustas töötaja või kolmanda isiku pettus (omastamine, võltsitud maksejuhised, sotsiaalne manipulatsioon). Siin ei ole pettus keeldumise alus, vaid kindlustusjuhtum. Vaidlused tekivad tavaliselt selle üle, kas:

• sündmus vastab kindlustusjuhtumi määratlusele (nt kas petukirja alusel tehtud makse on „arvutikuritegu“ või „sotsiaalne manipulatsioon“);
• kehtib alamlimiit;
• kindlustusvõtja rakendas tingimustes nõutud kontrollimeetmeid (sageli hoolsuskohustus, millele kohaldub proportsionaalsus);
• kindlustusvõtja andis lepingu sõlmimisel tõest teavet oma kontrollimeetmete kohta.

Viimane punkt viib tagasi lepingueelse pettuse juurde. Õnnestunud pettus kindlustusvõtja vastu ei tõenda iseenesest, et kindlustusvõtja kinnitus kontrollimeetmete kohta oli lepingu sõlmimisel vale: kui meetmed välistaksid kahju täielikult, ei oleks kindlustustoodet vaja. Lähemalt vt crime-kindlustus.

4. Kontrollnimekiri

Kindlustusvõtjale, keda süüdistatakse pettuses:

1. Kas kindlustusandja tühistab lepingu (lepingueelne pettus) või keeldub kahjust (kahjupettus)?
2. Millist asjaolu peetakse valeks ja millal kindlustusandja sellest teada sai?
3. Kas kuue kuu tähtaeg on järgitud; kas kindlustusandja on vahepeal lepingut täitnud?
4. Millised on tahtluse tõendid; kas on usutav alternatiivne selgitus (eksimus, arusaamatus)?
5. Kas kindlustusandja küsis asjaolu kohta ja kas küsimus oli selge?
6. Kas ebatäpsus kahjukäsitluses on parandatav ja tasub kohe ise parandada?
7. Kas kindlustusandja on teinud kande kõrgendatud riskiga isikute registrisse ja kas see tuleb vaidluse tulemusel kustutada?

Kindlustusandjale: dokumenteeri tõendid ja teadasaamise kuupäev; esita tühistamisavaldus tähtaegselt ja selgelt; väldi kinnitamisena käsitletavaid tegusid; kaalu alternatiivsete aluste (taganemine, VÕS § 452) kasutamist tingimuslikult.

Seotud lehed

• Tühistamine
• Teavitamiskohustuse rikkumine
• Tahtlus ja raske hooletus
• Crime-kindlustus

Viited