Keeldumine tasumata kindlustusmakse tõttu

Lühidalt. Tasumata kindlustusmakse on üks väheseid aluseid, mille korral kindlustusandja võib vabaneda täielikult ilma põhjusliku seose tõendamiseta, kuid ainult siis, kui ta on täitnud seaduses ette nähtud hoiatusmehhanismi. Esimese makse puhul peab kindlustusandja olema enne lepingu sõlmimist teavitanud kindlustusvõtjat tagajärgedest.¹ Järgmise makse puhul peab ta olema määranud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kahenädalase (ehitise puhul ühekuulise) täiendava tähtaja koos tagajärgede selgitusega; vabanemine ei toimu, kui makse jäi tasumata kindlustusvõtjast mitteoleneval põhjusel.² Sätted on poolimperatiivsed ja Riigikohus on neid tõlgendanud kindlustusvõtja kasuks.³ Hüpoteegipidaja ei ole makse tasumata jätmise tagajärgede eest kaitstud, kuid ehitise kindlustuse korral peab kindlustusandja teatama talle teadaolevale hüpoteegipidajale tähtaja määramisest ja lepingu ülesütlemisest, et see saaks makse ise tasuda. Kohustusliku vastutuskindlustuse kahjustatud isikule ei saa kindlustusandja oma vabanemisele tugineda: ta maksab kahjustatud isikule ja võib makstu sisesuhtes kindlustusvõtjalt tagasi nõuda (VÕS § 521 lg 2 ja 5).

1. Keeldumise eeldused

1.1. Esimene või ühekordne makse

Kui sissenõutav esimene makse ei ole kindlustusjuhtumi ajaks tasutud, vabaneb kindlustusandja täitmiskohustusest. Ta saab sellele tugineda üksnes juhul, kui ta teavitas kindlustusvõtjat sellest tagajärjest enne lepingu sõlmimist.⁴ Lisaks peab makse olema sissenõutav: kui väljastatakse poliis, võib kindlustusvõtja keelduda makse tasumisest seni, kuni poliisi ei ole väljastatud.⁵

1.2. Järgmine makse

Järgmise makse tasumata jätmise korral vabaneb kindlustusandja, kui:

1. ta määras kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis täiendava tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat (ehitise kindlustuse korral vähemalt üks kuu);
2. teates oli märgitud tähtaja möödumise õiguslikud tagajärjed;
3. kindlustusjuhtum toimus pärast täiendava tähtaja möödumist;
4. makse oli juhtumi ajaks tasumata.⁶

Need neli eeldust tõendab kindlustusandja. Kindlustusandja ei vabane, kui kindlustusmakse tasumata jätmine toimus kindlustusvõtjast mittetuleneva asjaolu tõttu (VÕS § 458 lg 2). Seadus sõnastab selle asjaolu erandina, mistõttu tuleb selle tõendada kindlustusvõtjal: tema peab näitama, et makse jäi tasumata temast mittetuleneval põhjusel (nt pangasüsteemi tõrge või kindlustusandja vale arve).

2. Tüüpilised vaidlusküsimused

2.1. Kas teade jõudis kindlustusvõtjani?

Tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega. E-kirja puhul loetakse see kättesaaduks, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.⁷ Kindlustusandja peab tõendama, et teade saadeti kindlustusvõtja teatatud aadressile ja et see jõudis temani. Mobiilirakenduse teavitus või iseteeninduskeskkonda postitatud teade ei pruugi olla kättesaamine, kui kindlustusvõtja ei ole kokku leppinud sellise kanali kasutamises.

2.2. Kas teade oli sisuliselt piisav?

Teates tuleb märkida tähtaja möödumise õiguslikud tagajärjed. Üldine meeldetuletus („palume tasuda arve“) ei ole piisav. Riigikohus on liikluskindlustuse tagasinõude asjas tuletanud mõistlikkuse põhimõttest kindlustusandja kohustuse teavitada kindlustusvõtjat, esitada arve ja hoiatada tagajärgede eest; järgmise makse viivituse korral tuleb anda täiendav tähtaeg ja alles seejärel võib lepingu üles öelda.⁸

2.3. Kas tähtaeg oli piisavalt pikk?

Seadusest lühem tähtaeg ei käivita vabanemist. Ehitise kindlustusega seotud lepingus peab tähtaeg olema vähemalt üks kuu ka siis, kui poliis katab samal ajal ka vallasvara.

2.4. Kas tasumata jätmine tulenes kindlustusvõtjast?

Vabanemist ei toimu, kui makse jäi tasumata kindlustusvõtjast mitteoleneva asjaolu tõttu.⁹ Näiteks: kindlustusandja saatis vale arve või vale viitenumbri; püsimakse ebaõnnestus panga tehnilise tõrke tõttu; kindlustusandja muutis maksetingimusi teavitamata.

2.5. Osaline makse

Kui kindlustusvõtja tasus suurema osa maksest ja puudu jäi väike summa, võib täielikule vabanemisele tuginemine olla vastuolus hea usuga. Sellisel juhul on oluline, kas kindlustusandja teavitas puudujäägist ja selle tagajärgedest konkreetselt.

3. Ülesütlemine ja selle mõju

Pärast täiendava tähtaja möödumist võib kindlustusandja lepingu ette teatamata üles öelda; ta võib seda teha juba makseteates. Kui kindlustusvõtja tasub makse ühe kuu jooksul ülesütlemisest või tähtaja möödumisest ja vahepeal ei ole kindlustusjuhtumit toimunud, ei loeta lepingut üles öelduks.¹⁰ Elukindlustuses muutub kindlustus järgmise makse tasumata jätmise tõttu ülesütlemisel kindlustusmaksevabaks ja kindlustusandja peab täitma maksevaba kindlustuse ulatuses; seda tuleb makseteates selgitada.¹¹

Kui leping lõpeb, on kindlustusandjal õigus maksele üksnes kuni lõppemiseni.¹²

4. Kolmandad isikud

4.1. Hüpoteegipidaja

Ehitise kindlustuse korral peab kindlustusandja teatama talle teadaolevale hüpoteegipidajale tähtaja määramisest makse tasumiseks ja lepingu ülesütlemisest.¹³ Hüpoteegipidaja üldine kaitse kindlustusvõtja kohustuse rikkumise eest ei kehti siiski olukorras, kus kindlustusandja vabaneb makse tasumata jätmise tõttu.¹⁴ Teavitamise eesmärk on anda hüpoteegipidajale võimalus makse ise tasuda; kindlustusandja ei või sellisest maksest keelduda.¹⁵

4.2. Kohustuslik vastutuskindlustus

Kohustuslikus vastutuskindlustuses ei saa kindlustusandja kahjustatud isikule vastu väita, et ta on kindlustusvõtja ees vabanenud; ta maksab kahjustatud isikule ja võib nõuda sisesuhtes kindlustusvõtjalt.¹⁶ Liikluskindlustuses on maksete ja tagasinõuete kord reguleeritud liikluskindlustuse seaduses.¹⁷

5. Kontrollnimekiri kindlustusvõtjale

1. Kas tegemist on esimese või järgmise maksega?
2. Kas ja millises dokumendis teavitati enne lepingu sõlmimist esimese makse tasumata jätmise tagajärgedest?
3. Kas järgmise makse kohta saadeti kirjalik teade; millal ja kuhu; kas see jõudis kohale?
4. Kas teates oli piisav tähtaeg ja õiguslike tagajärgede selgitus?
5. Kas kindlustusjuhtum toimus enne või pärast täiendava tähtaja möödumist?
6. Kas makse jäi tasumata kindlustusvõtjast tulenevatel põhjustel?
7. Kas makse tasuti ühe kuu jooksul ülesütlemisest?
8. Kas kindlustusandja võttis makse hiljem vastu (võimalik loobumine vabanemisest või vastuoluline käitumine)?

Seotud lehed

• Kindlustusmakse
• Ülesütlemine
• Tõendamiskoormus
• Riigikohtu praktika: kindlustusmakse

Viited