Keeldumine hilinenud kahjuteate või juhtumijärgse rikkumise tõttu

Lühidalt. Pärast kindlustusjuhtumit on kindlustusvõtjal mitu kohustust: teatada viivitamata, anda vajalikku teavet, hoida ära ja vähendada kahju, mitte muuta kahjupaika ning mitte esitada valeandmeid. Nende rikkumise tagajärjed on seaduses selgelt piiratud. Teatamiskohustuse rikkumisel võib kindlustusandja vähendada hüvitist üksnes talle tekkinud kahju ulatuses; täielikult vabaneb ta tahtliku rikkumise korral.¹ Kahju vältimise ja asja muutmise keelu rikkumisel võib ta hüvitist vähendada temale tekitatud kahju võrra.² Tingimustes ette nähtud vabanemisele saab ta juhtumijärgse kohustuse rikkumisel tugineda üksnes tahtliku rikkumise korral; raske hooletuse korral üksnes siis, kui rikkumine mõjutas kindlustusjuhtumi kindlakstegemist või täitmiskohustust.³ Riigikohus on rõhutanud, et kohus peab põhjendama, kuidas hilinenud teatamine mõjutas kindlustusjuhtumit või selle kindlakstegemist.⁴

1. Kohustused pärast kindlustusjuhtumit

2. Hilinenud teatamine

2.1. Vähendamine kahju ulatuses

Seadus ei karista hilinenud teatamist iseenesest. Kindlustusandja võib täitmiskohustust vähendada üksnes ulatuses, milles tal tekkis rikkumise tõttu kahju.⁵ Kindlustusandja peab näitama, mida ta oleks õigeaegse teate korral teinud teisiti ja mis kahju hilinemine talle põhjustas. Näited:

• tulekahju põhjust ei olnud enam võimalik tuvastada, sest kahjupaik oli koristatud;
• veekahju suurenes, sest kindlustusandja ei saanud õigel ajal kuivatust korraldada;
• vastutuskindlustuses jäi kasutamata võimalus nõue varases staadiumis odavamalt lahendada või kohtumenetluses kaitset korraldada;
• regressinõue aegus või tõendid kahju tekitaja vastu kadusid.

Kui kindlustusandja sai hoolimata hilinemisest kõik vajalikud andmed, kahju puudub ja vähendamise alust ei ole.

2.2. Tahtlik rikkumine

Kui kindlustusvõtja rikkus teatamiskohustust tahtlikult, vabaneb kindlustusandja täitmiskohustusest.⁶ Tahtlus tähendab, et kindlustusvõtja teadlikult jättis teatamata, mitte et ta unustas või ei mõistnud, et sündmus on kindlustusjuhtum.

2.3. Kohtupraktika

Kaskokindlustuse asjas, kus sõiduk varastati välismaal ja politseile teatati kolm päeva hiljem, leidis Riigikohus, et kohtud ei olnud põhjendanud, kuidas hilinenud teatamine mõjutas kindlustusjuhtumi toimumist või selle kindlakstegemist; tahtlusel põhinevat vabanemist ja tingimustes kokkulepitud rikkumisi tuleb eristada.⁷ Enne VÕS-i kehtinud õiguse alusel tehtud lahendis loeti keeldumine põhjendatuks, kui teatati üksnes ühe kindlustatud eseme kahjust; kehtivas õiguses tuleb sellist olukorda hinnata VÕS § 452 lg 2 kontrolli kaudu.⁸

3. Tingimustes sätestatud tähtajad

Tingimustes on sageli konkreetsed teatamistähtajad (nt 3 päeva politseile, 14 päeva kindlustusandjale). Need tähtajad on lubatud, kuid nende rikkumise tagajärgi piirab poolimperatiivne seadus.⁹ Tingimus, mille järgi kindlustusandja vabaneb hilinenud teate korral sõltumata sellest, kas tal tekkis kahju, on tühine osas, mis on vastuolus VÕS § 449 ja § 452 lg 2-ga. Suurriski korral võib kokkulepe olla rangem (vt suured riskid).

Vastutuskindlustuse nõude esitamise põhimõttel põhinevates poliisides on teatamine ka kaitse ajalise ulatuse küsimus: kui nõudest teatatakse pärast poliisi perioodi ja võimalikku pikendatud teatamisaega, võib tegemist olla katte puudumisega, mitte teatamiskohustuse rikkumisega. Selle eristuse tegemine on vaidluses oluline.

4. Kahju vältimise kohustus ja kahjupaiga muutmine

Kahju vältimise või vähendamise kohustuse ja kahjustatud asja muutmise keelu rikkumisel võib kindlustusandja vähendada hüvitist talle tekitatud kahju võrra.¹⁰ Asja muutmine on lubatud kahju vähendamiseks või avalikes huvides. Kindlustusvõtja kaitse seisneb dokumenteerimises: fotod, video, kahjustatud detailide säilitamine ja kindlustusandja teavitamine enne hädavajalikke töid (vt kahju vältimine ja vähendamine).

5. Valeandmed kahjukäsitluses

Kahjukäsitluses teadlikult valeandmete esitamine (kahju suurendamine, võltsitud arved, juhtumi asjaolude moonutamine) on juhtumijärgse kohustuse tahtlik rikkumine, millele võib tingimuste järgi järgneda vabanemine.¹¹ Kindlustusvõtja seisukohalt tuleb eristada:

• tahtlikku valetamist, mis võib vabastada kindlustusandja kogu hüvitisest ja tuua kaasa ka kriminaalvastutuse;
• eksimust või ebatäpsust (nt vale soetuskuupäev, ümardatud summa), mis ei ole tahtlik ja mille saab parandada;
• arvamuse erinevust kahju suuruse üle, mis ei ole valeandmete esitamine.

Õiguskirjanduses on kindlustusvõtja juhtumijärgseid kohustusi varakindlustuses analüüsitud ja leitud, et nende rikkumise tagajärjed tuleb määrata kohustuse eesmärgist lähtudes.¹² Võrdlevalt on Eesti juhtumijärgsete kohustuste regulatsioon Euroopa kindlustuslepinguõiguse põhimõtetega võrreldes kindlustusandjale soodsam, kuid Riigikohtu proportsionaalsuspraktika on vahet vähendanud.¹³

6. Koostöökohustus ja tõendamine

Kindlustusandja võib nõuda kindlustusjuhtumi kindlakstegemiseks vajalikku teavet ja tõendeid niivõrd, kuivõrd neid saab kindlustusvõtjalt mõistlikult oodata.¹⁴ Säte ei pane kindlustusvõtjale tõendamiskoormist keeldumise aluste kohta.¹⁵ Kindlustusvõtja peab siiski tegema koostööd ja võimaldama asjaolude uurimist; kui ta keeldub kahjustatud eseme ekspertiisist, võib ta kaotada vaidluses tugeva positsiooni.¹⁶

7. Kontrollnimekiri

Kindlustusvõtjale: millal sündmusest teada saadi ja millal teatati; kas tingimustes oli konkreetne tähtaeg; millist kahju kindlustusandja väidab hilinemisest tekkinud olevat; kas rikkumine oli tahtlik; kas kahjupaik dokumenteeriti enne muudatusi; kas esitatud andmetes on ebatäpsusi, mida tuleks kohe ise parandada.

Kindlustusandjale: dokumenteeri, mida oleks õigeaegse teate korral tehtud teisiti; hinda kahju; erista tahtlust ja hooletust; vähenda hüvitist üksnes põhjendatud ulatuses.

Seotud lehed

• Kindlustusjuhtumist teatamine
• Kahju vältimine ja vähendamine
• Pettus
• Esimesed 72 tundi pärast kahju

Viited