Kahju vältimine ja vähendamine pärast kindlustusjuhtumit

Lühidalt. Kindlustusjuhtumi toimumisel peab kindlustusvõtja võimaluse korral püüdma kahju ära hoida ja vähendada, järgides kindlustusandja juhiseid ja küsides neid vajaduse korral. Enne kahju kindlakstegemist ei tohi ta kahjustatud asja kindlustusandja nõusolekuta muuta viisil, mis raskendab kahju põhjuse või ulatuse kindlakstegemist, välja arvatud kahju vähendamiseks või avalikes huvides.¹ Kohustuste rikkumisel võib kindlustusandja hüvitist vähendada temale tekitatud kahju võrra.² Teisalt peab kindlustusandja hüvitama kahju vältimise ja vähendamise vajalikud kulud ka siis, kui need ei andnud tulemust; tema juhiste järgi kantud kulud hüvitatakse ka üle kindlustussumma ning nõudmisel tuleb need ette maksta.³

1. Kohustuse olemus

Kahju vältimise ja vähendamise kohustus (päästekohustus) on klassikaline kindlustusjuhtumijärgne kohustus. Selle taga on lihtne mõte: kui kahju on kindlustatud, võib kindlustusvõtjal puududa majanduslik huvi kahju piiramiseks, sest kahju kannab niikuinii kindlustusandja. Seadus tasakaalustab seda kahe sättega: kohustab kindlustusvõtjat käituma nii, nagu käituks kindlustamata mõistlik omanik, ning paneb päästekulud kindlustusandja kanda.

Kohustus on kahjukindlustuse üldsätetes ja kohaldub seega kõigile kahjukindlustuse liikidele: varakindlustusele, kasko-, masina-, ärikatkestus- ja vastutuskindlustusele. Vastutuskindlustuses avaldub see eelkõige kohustuses teha koostööd nõude kaitsmisel ja mitte tunnustada nõuet kindlustusandja nõusolekuta, kuid ka kohustuses piirata kolmandale isikule tekkivat kahju.

2. Kohustuse sisu

2.1. Kahju ärahoidmine ja vähendamine

Kohustus tekib kindlustusjuhtumi toimumisel ja kehtib „võimaluse korral“. Kindlustusvõtjalt ei oodata ohtlikke ega ebamõistlikke tegevusi: tulekahju korral peab ta kutsuma päästeameti, kuid ei pea ise põlevasse hoonesse minema. Veekahju korral peab ta sulgema vee, kutsuma torumehe ja kuivatama ruumid; varguse korral blokeerima maksekaardid ja teatama politseile. Ettevõttes tähendab kohustus sageli ka tootmise ümberkorraldamist, et ärikatkestuse kahju jääks võimalikult väikseks.

2.2. Kindlustusandja juhised

Kindlustusvõtja peab järgima kindlustusandja juhiseid ja küsima neid vajaduse korral.⁴ Juhised peavad olema mõistlikud ja kindlustusandja kannab nende järgimisel tekkinud kulud. Kui kindlustusandja annab juhise, mis kahju suurendab, ei saa ta hiljem kindlustusvõtjale ette heita juhise järgimist. Kui juhist ei ole võimalik õigel ajal saada, peab kindlustusvõtja tegutsema mõistlikult omal äranägemisel.

2.3. Kahjustatud asja muutmise keeld

Enne kahju kindlakstegemist ei tohi kindlustusvõtja kahjustatud asja kindlustusandja nõusolekuta muuta nii, et kahju põhjuse või suuruse kindlakstegemine raskeneb; erandid on muutmine kahju vähendamiseks ja avalikes huvides.⁵ Keeld kaitseb kindlustusandja võimalust tuvastada kahju põhjus, mis on oluline nii kindlustusjuhtumi kindlakstegemiseks, välistuste ja keeldumisaluste hindamiseks kui ka hilisema regressinõude jaoks.

Kahe kohustuse vahel võib tekkida pinge: veekahju korral nõuab kahju vähendamine kiiret lammutamist ja kuivatamist, mis samas muudab kahjupaika. Seadus lahendab pinge kahju vähendamise kasuks. Kindlustusvõtja peaks aga enne muudatusi kahju põhjalikult dokumenteerima (fotod, video, mõõtmised, kahjustatud detailide säilitamine) ja teatama kindlustusandjale, et ta alustab hädavajalikke töid.

3. Rikkumise tagajärjed

3.1. Vähendamine tekitatud kahju võrra

Kui kindlustusvõtja rikub kahju vältimise või vähendamise kohustust või asja muutmise keeldu, võib kindlustusandja hüvitist vähendada kahju võrra, mis talle rikkumisega tekitati.⁶ Vähendamise mõõdupuu on seega rikkumisest põhjustatud lisakahju, mitte rikkumise raskus. Kui kindlustusvõtja jättis vee sulgemata ja kahju kahekordistus, võib kindlustusandja keelduda selle osa hüvitamisest, mis tekkis rikkumise tõttu. Kui rikkumisel ei olnud mõju, vähendamise alust ei ole.

3.2. VÕS § 452 lg 2 p 3 ja 4

Kui tingimused näevad juhtumijärgse kohustuse rikkumise korral ette kindlustusandja vabanemise, kehtivad VÕS § 452 lg 2 piirangud: kindlustusandja ei või kokkuleppele tugineda, kui rikkumine ei olnud tahtlik; raske hooletuse korral, kui rikkumine ei mõjutanud kindlustusjuhtumi kindlakstegemist ega kindlustusandja täitmiskohustust.⁷ Säte on poolimperatiivne. Täielik vabanemine on seega võimalik üksnes tahtliku rikkumise korral; muul juhul jääb alles vähendamine tekitatud kahju võrra.

Õiguskirjanduses on kindlustusvõtja juhtumijärgseid kohustusi varakindlustuses analüüsitud süstemaatiliselt ja leitud, et kohustuste ulatus ja rikkumise tagajärjed tuleb määrata kahju vähendamise eesmärgist lähtudes, mitte formaalselt.⁸

4. Päästekulude hüvitamine

4.1. Vajalikud kulud ka ebaõnnestumise korral

Kindlustusandja peab hüvitama kulud, mida kindlustusvõtja kandis kahju vältimiseks või vähendamiseks ja mida ta võis asjaolusid arvestades pidada vajalikuks, ka siis, kui need ei andnud tulemust.⁹ Mõõdupuu on kindlustusvõtja mõistlik hinnang kulutuse tegemise hetkel, mitte tagantjärele tarkus. Kui kindlustusvõtja tellis veekahju järel kohe kuivatusfirma, on kulud hüvitatavad ka siis, kui hiljem selgus, et osa materjale tuli siiski välja vahetada.

4.2. Kulud üle kindlustussumma ja ettemaks

Kindlustusandja juhiste järgi kantud kulud tuleb hüvitada ka siis, kui need koos muu hüvitisega ületavad kindlustussumma. Kindlustusvõtja nõudel peab kindlustusandja ette tasuma summa, mis on vajalik tema juhiste kohaselt tegemisele kuuluvate kulude kandmiseks.¹⁰ Ettemaksu nõue ei hõlma seega kõiki kahju vältimise ja vähendamise kulusid: muud kulud, mida kindlustusvõtja asjaolude kohaselt vajalikuks pidas, hüvitatakse tagantjärele sama lõike üldreegli järgi. Ettemaksu nõue on praktikas oluline ettevõtetele, kellel ei pruugi olla vaba raha suurte päästetööde rahastamiseks.

4.3. Alakindlustus

Alakindlustuse korral hüvitatakse ka kahju vältimise ja vähendamise kulud samas proportsioonis nagu kahju ise.¹¹ Vt ala-, üle- ja mitmekordne kindlustus.

4.4. Kahju kindlakstegemise kulud

Päästekuludest tuleb eristada kahju kindlakstegemise kulusid. Kindlustusandja hüvitab kahju kindlakstegemiseks vajalikud kulud; eksperdi või nõustaja palkamise kulud hüvitatakse aga üksnes siis, kui kindlustusvõtja oli lepingu järgi selleks kohustatud.¹² Kahju kindlakstegemine on kindlustusandja enda lepinguline kohustus ning seetõttu ei saa kindlustusandja seda kulu regressi korras kahju tekitajalt nõuda.¹³

5. Tüüpolukorrad ja vaidlused

• Veekahju: kas kindlustusvõtja sulges vee ja tellis kuivatuse õigeaegselt? Kas lammutustööd tehti enne kindlustusandja ülevaatust ja kas kahju dokumenteeriti?
• Tulekahju: kas kahjupaika muudeti enne põhjuse tuvastamist? Kas säilinud vara kaitsti ilmastiku ja varguse eest?
• Masinakahju: kas kahjustatud masinat kasutati edasi, suurendades kahju? Kas kahjustatud detailid säilitati ekspertiisiks? Riigikohus on rõhutanud, et kindlustusvõtja peab võimaldama kindlustusandjal asjaolusid uurida, näiteks andma kahjustatud mootori ekspertiisiks.¹⁴
• Ärikatkestus: kas ettevõte võttis tarvitusele mõistlikud asendusmeetmed (ajutised ruumid, alltöövõtt)? Nende kulud on tavaliselt hüvitatavad, kui need vähendasid katkestuse kahju.
• Küberintsident: kas süsteemid isoleeriti ja kaasati intsidendi lahendaja? Küberpoliisides on sageli kindlustusandja eelnevalt heakskiidetud teenusepakkujate nimekiri, mille kasutamine mõjutab kulude hüvitamist.

6. Soovitused

1. Kahju korral tee esmalt päästetööd ja teavita kindlustusandjat; ära jää ootama ülevaatust olukorras, kus kahju suureneb.
2. Dokumenteeri kõik enne muudatusi; säilita kahjustatud detailid.
3. Küsi kindlustusandjalt kirjalikult juhiseid ja kinnitust, et päästekulud hüvitatakse; suurte kulude korral nõua kindlustusandja juhiste kohaselt tehtavate kulude ettemaksu.
4. Hoia arveid ja tööaruandeid eraldi muudest remondikuludest, et päästekulud oleksid eristatavad.

Seotud lehed

• Kindlustusjuhtumist teatamine
• Keeldumine teatamiskohustuse ja juhtumijärgsete kohustuste rikkumisel
• Tõendamine ja ekspertiis
• Esimesed 72 tundi pärast kahju

Viited