Lühidalt. Kindlustuse vorm näitab, millest kindlustussuhe tuleneb ja kui palju on pooltel lepinguvabadust. Enamik kindlustusi on vabatahtlikud: kindlustusvõtja otsustab ise, kas, millise kindlustusandjaga ja millistel tingimustel ta lepingu sõlmib. Kohustusliku kindlustuse korral on kindlustusvõtja seaduses sätestatud juhul kohustatud kindlustuslepingu sõlmima; lepingule kohaldub võlaõigusseadus (VÕS) kohustuslikku kindlustust kehtestavast seadusest tulenevate erisustega. Sundkindlustuse korral on kindlustusvõtja seaduse alusel kohustatud tasuma kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on avalik-õiguslikul juriidilisel isikul või avalikku ülesannet täitval eraõiguslikul juriidilisel isikul.1 Vormist sõltub, milline seadus kohaldub, kui palju saab tingimustes kokku leppida ja kelle vastu nõue esitatakse.
Kindlustuse vorm ei ole sama mis kindlustusliik. Kindlustusliik (kahju-, elu- või edasikindlustus) näitab, millist riski kindlustatakse ja kuidas hüvitis arvutatakse; vt Kahju-, elu- ja edasikindlustus. Sama liik võib esineda eri vormides: näiteks advokaadibüroo pidaja kutsekindlustus on seadusest tulenevalt kohustuslik vastutuskindlustus, eraisiku vastutuskindlustus aga vabatahtlik.
Vabatahtlik kindlustus
Vabatahtlik kindlustus põhineb lepinguvabadusel. Pooled lepivad kokku kindlustatud riskides, kindlustussummas, omavastutuses ja välistustes. Lepingule kohaldub VÕS-i kindlustuslepingu regulatsioon, mis on suures osas poolimperatiivne: kindlustusvõtja kahjuks sellest kõrvale kalduda ei saa.2 Lepinguvabadust piiravad ka tüüptingimuste reeglid: üllatuslik tingimus ei saa lepingu osaks ja ebamõistlikult kahjustav tingimus on tühine (vt Tüüptingimuste tõlgendamine).
Vabatahtlikud on näiteks kodu-, kasko-, reisi- ja õnnetusjuhtumikindlustus ning ettevõtte vara-, ärikatkestus-, D&O-, Crime- ja küberkindlustus (vt Kindlustusteenused). Kui ettevõtja võtab kindlustuse panga, rendileandja või tellija nõudel, tuleneb kohustus lepingust, mitte seadusest; kindlustusleping ise on siis vabatahtliku kindlustuse vormis, kuigi selle puudumine võib rikkuda lepingut partneriga (analüütiline järeldus).
Kohustuslik kindlustus
VÕS § 422¹ lg 1 järgi on kindlustusvõtja seaduses sätestatud juhul kohustatud kindlustuslepingu sõlmima. Kohustusliku kindlustuse lepingule kohaldub VÕS kohustuslikku kindlustust kehtestavast seadusest tulenevate erisustega.1 Leping sõlmitakse ka siin eraõigusliku kindlustusandjaga, kuid kindlustuse olemasolu, minimaalne ulatus ja mõnikord ka kindlustussumma tulenevad eriseadusest.
Tüüpilised näited on kohustuslik liikluskindlustus, tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustus ning õigusvaldkonna kutse- ja ametikindlustused (näiteks advokaadibüroo pidaja ja notari kindlustus). Kohustusliku vastutuskindlustuse korral kehtivad VÕS-is erireeglid, sealhulgas kahjustatud isiku otsenõue kindlustusandja vastu ja kindlustusandja vabanemise piirangud kahjustatud isiku suhtes (vt Kohustuslik vastutuskindlustus ja kahjustatud isiku otsenõue).
Kõik seadusest tulenevad kohustuslikud kindlustused koos õiguslike alustega on koondatud lehele Kohustuslikud kindlustused Eestis.
Sundkindlustus
VÕS § 422¹ lg 2 järgi on sundkindlustuse korral kindlustusvõtja seaduses sätestatud juhul kohustatud tasuma kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on avalik-õiguslikul juriidilisel isikul või avalikku ülesannet täitval eraõiguslikul juriidilisel isikul. VÕS-i kohaldatakse sundkindlustusele üksnes siis, kui sundkindlustust kehtestav seadus nii sätestab.1 Sundkindlustuses ei vali isik kindlustusandjat ega lepi tingimustes kokku: kindlustussuhe ja hüvitise maksja tulenevad seadusest.
Näited on automaatne liikluskindlustus, mida korraldab Liikluskindlustuse Fond,3 ja vaktsiinikindlustus, mille puhul tasub vaktsiinikindlustusmakset vaktsiini turustaja (hulgimüügi või ravimite tootmise tegevusloa omaja või muu isik, kes toodab Eestis või veab sisse vaktsiine Eestis turustamiseks ja kasutamiseks) ja hüvitab Tervisekassa.4 Avalik-õiguslik sotsiaalkindlustus (ravikindlustus, töötuskindlustus, pensionikindlustus) ei ole VÕS-i mõttes kindlustusleping; vaidlused selle üle lahendatakse reeglina haldusmenetluses ja halduskohtus (vt Kindlustussüsteem Eestis).
Miks vorm on vaidluses oluline
| Küsimus | Vabatahtlik kindlustus | Kohustuslik kindlustus | Sundkindlustus |
|---|---|---|---|
| Kust tuleb kindlustamise kohustus? | kohustust ei ole (võib tuleneda lepingust partneriga) | seadusest | seadusest (makse- või maksukohustus) |
| Kes hüvitab? | kindlustusandja | kindlustusandja | avalik-õiguslik isik või avalikku ülesannet täitev eraõiguslik isik |
| Kohalduv õigus | VÕS | VÕS koos eriseaduse erisustega | eriseadus; VÕS üksnes eriseaduse viite korral |
| Tingimuste vabadus | VÕS-i poolimperatiivsete normide ja tüüptingimuste reeglite piires | eriseaduse miinimumnõuete piires | tingimused tulenevad seadusest |
Praktilised järeldused:
- Tee esmalt kindlaks, kas kindlustussuhe põhineb lepingul või seadusel.
- Kohustusliku vastutuskindlustuse korral kontrolli kahjustatud isiku otsenõuet ja kindlustusandja vabanemise piiranguid.
- Sundkindlustuses kontrolli, kas eriseadus viitab VÕS-ile ja millises menetluses vaidlus lahendatakse.
Seotud lehed
- Kohustuslikud kindlustused Eestis
- Kahju-, elu- ja edasikindlustus
- Kindlustusteenused
- Kohustuslik vastutuskindlustus ja kahjustatud isiku otsenõue
- Kindlustussüsteem Eestis
Viited
-
Võlaõigusseadus. – RT I 2001, 81, 487; RT I, 20.06.2026, 18, § 422¹ lg 1–2 (redaktsioonis RT I, 07.07.2015, 1; jõust. 01.01.2016). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/120062026018. ↩↩↩
-
VÕS § 427 lg 1. ↩
-
Liikluskindlustuse seadus (LKindlS) § 3, § 7, §-d 60–68 (RT I, 29.06.2024, 12; jõust. 01.01.2025). – https://www.riigiteataja.ee/akt/LKindlS ↩
-
Ravimiseadus § 99¹⁴ lg 3, § 99¹⁵ lg 1, §-d 99¹⁴–99²⁰ (RT I, 11.07.2026, 37; jõust. 01.10.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/RavS ↩