Rubriik „Kindlustusliigid“ annab ülevaate Eestis levinud kindlustusteenustest ja nende õiguslikest küsimustest. Rubriik jaguneb kolmeks, nagu kindlustustegevuse seadus (KindlTS): kahjukindlustus, elukindlustus ja edasikindlustus.1 Nende all on lehed turul müüdavate toodete kaupa, sest kindlustusvõtja otsib kodukindlustust või kaskot, mitte „muud varakindlustust“.
Oluline eristus. KindlTS-i kindlustusliigid (§-d 12–14) on järelevalveõiguslik liigitus: need määravad, millise tegevusloa kindlustusandja vajab.2 Kindlustustooted on kaubanduslikud paketid, mis koondavad sageli mitu seaduse liiki. Liigid ja tooted ei kattu üks-ühele ning toodete sisu ja paketeerimine on kindlustusandjati erinevad. Siduv on alati konkreetne leping. Seda selgitab lähemalt leht Kindlustusliigid ja kindlustustooted.
Kindlustustegevus jaguneb elukindlustuseks, kahjukindlustuseks ja edasikindlustuseks (KindlTS § 2 lg 2). Seaduse liigid on järelevalveõiguslik liigitus: need määravad, millise tegevusloa kindlustusandja vajab. Kaubanduslik toode võib hõlmata üht või mitut seaduse liiki.
Seaduse liigid (KindlTS §-d 12–14) Seaduse reegel
Kahjukindlustus, § 12 lg 1
- õnnetusjuhtumikindlustus
- haiguskindlustus
- maismaasõidukite kindlustus
- raudtee veerevkoosseisu kindlustus
- õhusõidukite kindlustus
- veesõidukite kindlustus
- transporditavate kaupade kindlustus
- tulekindlustus ja loodusjõudude kindlustus
- muu varakindlustus
- mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, sh kohustuslik liikluskindlustus
- õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus
- veesõiduki valdaja vastutuskindlustus
- tsiviilvastutuskindlustus
- krediidikindlustus
- garantiikindlustus
- finantskahjude kindlustus
- õigusabikulude kindlustus
- abistamisteenuste kindlustus
Elukindlustus, § 13 lg 1
- kindlustus surmajuhtumiks
- kindlustus üleelamistähtajaks
- kindlustus surmajuhtumiks ja üleelamistähtajaks
- annuiteet
- õnnetusjuhtumikindlustus lisakindlustusena
- haiguskindlustus lisakindlustusena
- sünnikindlustus ja abiellumiskindlustus
- investeerimisriskiga elukindlustus
- katkestamisõiguseta pikaajaline haiguskindlustus
- tontiin
- kapitali kogumise tegevus
- tööandja pensionifondi valitsemine
- direktiivi 2009/138/EÜ art 2 lg 3 p b alapunktis v nimetatud tegevus
Investeerimisriskiga elukindlustus on p 1–4 ja 7 nimetatud elukindlustus, mille hüvitis sõltub alusvara väärtusest (§ 13 lg 3).
Edasikindlustus, § 14
- kahjukindlustuse edasikindlustus
- elukindlustuse edasikindlustus
Proportsionaalne ja mitteproportsionaalne edasikindlustus on lepingu ülesehituse eristus, mitte seaduse liik.
| Toode | Võimalik seos seaduse liigiga |
|---|---|
| Kodukindlustus | võib ühendada tule- ja loodusjõudude ning muu varakindlustuse (§ 12 lg 1 p 8–9) ja tsiviilvastutuskindlustuse (p 13) |
| Kaskokindlustus | maismaasõidukite kindlustus (§ 12 lg 1 p 3) |
| Liikluskindlustus | mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus (§ 12 lg 1 p 10) |
| Õnnetusjuhtumikindlustus | iseseisva lepinguna kahjukindlustuse liik (§ 12 lg 1 p 1); elukindlustuse juures lisakindlustus (§ 13 lg 1 p 5) |
| D&O-kindlustus | põhiosas tsiviilvastutuskindlustus (§ 12 lg 1 p 13); muu seos sõltub katteosast |
| Küber- ja Crime-kindlustus | võib hõlmata eri liike, nt vara-, vastutus- ja finantskahjude kindlustust; sõltub katteosast |
| Riskielukindlustus | kindlustus surmajuhtumiks (§ 13 lg 1 p 1); võib sisaldada lisakindlustust (p 5–6) |
| Investeerimisriskiga elukindlustus | § 13 lg 1 p 8 ja lg 3 |
Toote täpne koosseis selgub lepingust. Liigid ja tooted ei kattu üks-ühele; vt Kindlustusliigid ja kindlustustooted.
Hüvitamise põhimõte
Kahjukindlustus Seaduse reegel
Kindlustusandja hüvitab kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju lepingu järgi (VÕS § 422 lg 1, § 476 lg 1).
Summakindlustus Seaduse reegel
Kindlustusandja maksab kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena (VÕS § 422 lg 1), nt elukindlustuses.
Õnnetusjuhtumi- ja tervisekaitses kontrolli, milline sooritus on kokku lepitud: ravikulukindlustus hüvitab meditsiiniliselt vajalikud ravikulud, haiglakindlustus maksab kokkulepitud summa (VÕS § 555).
Õiguslik alus: KindlTS § 2 lg 2, § 5 lg 1, §-d 12–14; VÕS § 422 lg 1, § 476 lg 1, § 555. Õigusaktide kehtiv sõnastus kontrollitud 09.11.2026.
Liigituspuu
1. Kahjukindlustus
Eraisikule
- Kodukindlustus
- Kaskokindlustus
- Liikluskindlustus
- Reisikindlustus
- Õnnetusjuhtumikindlustus
- Eraisiku vastutuskindlustus
- Lemmikloomakindlustus
- Õigusabikulude kindlustus
- Üürilepingu kindlustus
Ettevõttele: vara ja tegevus
- Varakindlustus
- Ärikatkestuskindlustus
- Korteriühistu kindlustus
- Ehituskindlustus
- Ehituse koguriskikindlustus (CAR)
- Montaaži koguriskikindlustus (EAR)
- Ehitustööde aastamahu kindlustus
- Ehitusaegsed ohutusnõuded
- Ehitaja vastutuskindlustus
- Projekteerija ja omanikujärelevalve vastutuskindlustus
- Ehituse garantii- ja tagatiskindlustus
- Ehitusmasinate kindlustus
- Varjatud puudused ja garantiiaeg
- Ehitusvaidlused ja kindlustus
- Liikurmasinate ja seadmete kindlustus
- Masinarikke- ja elektroonikaseadmete kindlustus
- Loomakindlustus (kariloomad)
Ettevõttele: transport
Ettevõttele: vastutus ja tagatised
Ettevõttele: juhtimis-, küber- ja pettuseriskid
- D&O-kindlustus (8 alamlehte)
- Küberkindlustus (7 alamlehte)
- Crime-kindlustus (8 alamlehte)
- Sõjarisk ja geopoliitiline risk (6 alamlehte)
Seadusest tulenevad erikindlustused
2. Elukindlustus
- Riskielukindlustus
- Laenukindlustus
- Kogumiskindlustus
- Investeerimisriskiga elukindlustus
- Hariduskindlustus
- Pensionikindlustus
- Lisakaitsed: töövõime, kriitilised haigused, haiglapäevaraha
- Ravikindlustus (eraisik ja tööandja)
- Soodustatud isik ja pärimine
3. Edasikindlustus
Paksus kirjas on teemad, millele keskendub autori praktika ja uurimistöö.
Liigitus ja lepinguvabadus
Seaduse liigitusel on otsene lepinguõiguslik tagajärg. Võlaõigusseaduse (VÕS) kindlustusvõtja kaitseks ette nähtud poolkohustuslikud sätted ei kohaldu edasikindlustusele, raudteeveeremi, õhusõidukite ja laevade kindlustusele, veosekindlustusele, õhusõiduki ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustusele ning majandus- või kutsetegevuse krediidi- ja garantiikindlustusele.3 Samuti ei kohaldu need KindlTS § 12 lg 1 punktides 3, 8, 9, 10, 13 ja 16 nimetatud kindlustustele, kui kindlustusvõtja vastab vähemalt kahele tingimusele kolmest: bilansimaht üle 6,6 miljoni euro, netokäive üle 13,6 miljoni euro, keskmiselt vähemalt 250 töötajat.4 Tüüptingimuste sisukontroll kehtib ka nendele lepingutele. Vt suured riskid ja lepinguvabadus.
Kuidas rubriiki kasutada
Kui kindlustusandja on hüvitisest keeldunud, alusta lehest Keeldumise alused ja seejärel vastava toote lehest. Lepinguõiguse üldküsimused (teatamiskohustus, riski suurenemine, kindlustusjuhtumist teatamine, hoolsuskohustused) on rubriigis Kindlustuslepingu regulatsioon. Riigikohtu praktika on koondatud rubriiki Riigikohus.
Seotud lehed
- Kindlustusliigid ja kindlustustooted
- Kindlustussüsteem Eestis
- Kindlustuslepingu regulatsioon
- Keeldumise alused
- Riigikohtu kindlustuspraktika
- Kindlustusvaidlused
Viited
-
KindlTS § 2 lg 2, §-d 12–14 (RT I, 11.07.2026, 140; jõust. 21.07.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/KindlTS ↩
-
KindlTS § 16 lg 1–2 (viide 1). ↩
-
VÕS § 427 lg 2 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S ↩
-
VÕS § 427 lg 3 (viide 3). ↩