Kindlustuse ajalugu: maailmas ja Eestis antiigist tänapäevani

Kindlustusõigust on raske mõista ilma selle ajaloota. Paljud põhimõtted, millega kindlustusvaidluses tänapäeval töötame, on sajandeid vanad: riskide jagamine ühenduse liikmete vahel, kahju hüvitamine ainult tegeliku kaotuse ulatuses, kindlustushuvi nõue, ohutusnõuete seadmine ja kindlustusandja nõudeõiguse üleminek. Need ei tekkinud seadusandja laua taga, vaid kujunesid kaupmeeste, laevaomanike, majaomanike ja talupoegade praktikas ning jõudsid seadustesse alles siis, kui praktika oli juba välja kujunenud.

Ajalooline vaade aitab ka seaduse tõlgendamisel. Kui küsida, miks võlaõigusseadus (VÕS) kaitseb kindlustusvõtjat poolimperatiivsete normidega, miks on elu- ja kahjukindlustuse üheaegne pakkumine üldjuhul piiratud, kuigi elukindlustusandja võib KindlTS § 16 lg 6 järgi pakkuda ka õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustust, ning miks liikluskindlustuses on kannatanul otsenõue kindlustusandja vastu, on vastus suuresti ajalooline. Iga reegel on reaktsioon mõnele varasemale probleemile: kihlvedudele elukindlustuse nime all, tulekassade maksejõuetusele pärast suurpõlenguid, kannatanute jäämisele hüvitiseta või riigi liiga tugevale sekkumisele hinnakujundusse.

Rubriik tugineb eelkõige õpiku J. Lahe, O.-J. Luik. Kindlustusõigus (Juura 2018) kindlustuse ajaloo osale, mille on kirjutanud käesoleva lehe autor, ning liikluskindlustuse seaduse kommenteeritud väljaande (2. vlj, Juura 2026) liikluskindlustuse süsteemi kujunemise peatükile.¹ Tekst on veebi jaoks ümber kirjutatud, ajakohastatud 2026. aasta novembri õiguse järgi ning täiendatud arhiiviallikate ja teaduskirjandusega.

Kuidas rubriik on üles ehitatud

Ajalugu on jagatud kümneks ajajärguks või teemaks. Esimesed neli käsitlevad kindlustuse üldist ajalugu Euroopas, ülejäänud kuus Eesti ala.

Kindlustuse üldine ajalugu

• Antiik ja keskaeg: vastastikusest abist kindlustuslepinguni. Karavanide riskiühendused, Hammurapi seadused, merelaen (foenus nauticum), Rhodose heitmiseõigus, Rooma matusekassad, gildid ja esimene iseseisev kindlustusleping Genovas 1347. aastal.
• Merekindlustus ja Lloyd's. Kuidas merekindlustusest sai kindlustuse arengu mootor, Edward Lloydi kohvik, üksikunderwriter'ite turg, 1720. aasta monopolid ja 1906. aasta Marine Insurance Act.
• Tulekindlustus ja elukindlustuse sünd. Islandi ja Rootsi kihelkondlik abi, Saksa tulegildid ja Hamburgi tulekassa 1676, Londoni suurpõleng 1666, Halley suremustabel, aktuaarteaduse teke ja kihlveo eristamine kindlustusest.
• Kindlustusõiguse kodifitseerimine Euroopas. Saksa ja Šveitsi kindlustuslepingu seadused 1908, Põhjamaade ühisseadused, Prantsusmaa 1930, Inglise õiguse eripära ning 21. sajandi reformid ja PEICL.

Kindlustus Eesti alal

• Kindlustus Eesti alal enne 1918. aastat. Gildide abikassad, Riia ja Tallinna vastastikused tulekindlustusseltsid, Vene impeeriumi monopolid, semstvokindlustus ja vallaseltsid ehk tulekassad.
• Eesti Vabariik 1918–1940. Kodumaiste kindlustusseltside teke, Eesti Lloyd, ühistegelik kindlustus, 1936. aasta kindlustusasutiste seadus ja kindlustusturg majanduskriisis.
• Nõukogude periood 1940–1991. Natsionaliseerimine, riiklik kindlustusmonopol, kohustuslik määrkindlustus ja kindlustuse roll plaanimajanduses.
• Erakindlustuse taastamine 1991–2004. Esimesed erakindlustusseltsid, 1992. aasta kindlustusseadus, Kindlustusinspektsioon, kolm kindlustustegevuse seadust ja Finantsinspektsiooni loomine.
• EL-liikmesus ja kaasaeg. VÕS 2002, liitumine Euroopa Liiduga, Solventsus II, IDD, KindlTS 2016, LKindlS 2014 ja selle 2024. aasta reform, patsiendikindlustus ning PEICL.
• Liikluskindlustuse ajalugu Eestis. Esimestest liiklusõnnetustest ja rohelise kaardi süsteemist neljanda liikluskindlustuse seaduseni ja kannatanukeskse süsteemini.

Peamised arengujooned lühidalt

Vastastikusest abist lepinguni. Kindlustuse kõige vanem vorm on vastastikune abi: ühenduse liikmed jagavad ühe liikme kahju omavahel. Algselt toimus see pärast õnnetust ja sageli natuuras (ehitusmaterjal, vili, tööjõud), hiljem rahas ja ettemakstud fondi kaudu. Eraldi kindlustusleping, kus üks pool võtab tasu eest teise riski, eraldus merekaubanduse laenulepingust keskaegses Itaalias.

Statistikast tööstuseks. 17. ja 18. sajandil muutsid tõenäosusteooria, suremustabelid ja süstemaatiline kahjustatistika kindlustuse kihlveost arvutatavaks äriks. Samal ajal tekkisid suured tulekindlustusseltsid ja Londoni merekindlustusturg.

Järelevalvest lepinguõiguseni. 19. sajandil reguleeriti esmalt kindlustusandjate asutamist ja maksevõimet. Kindlustuslepinguõigus kodifitseeriti Kesk-Euroopas 20. sajandi alguses ning sellest ajast pärineb ka kindlustusvõtja kaitse idee poolimperatiivsete normide kaudu.

Eesti eripära. Eesti alal oli kindlustus pikka aega Vene ja Saksa kindlustusandjate ning kohalike vastastikuste seltside pärusmaa. Eesti Vabariik lõi 1920. ja 1930. aastatel mitmekesise turu, mille nõukogude võim 1940. aastal natsionaliseeris. Erakindlustus taastati 1990. aastate algul praktiliselt nullist, kusjuures liikluskindlustus oli turu taaskäivitaja. Alates 2002. aastast on kindlustusleping reguleeritud VÕS-is ning alates 2004. aastast on Eesti kindlustusõigus osa ELi ühtlustatud õigusest.

Ajatelg

Täpsemad allikad ja ajaloolised täpsustused on vastavatel alamlehtedel.

Seotud lehed

• Kindlustussüsteem Eestis
• Kindlustuslepingu regulatsioon
• Liikluskindlustus
• Kindlustusvaldkonna organisatsioonid
• Publikatsioonid

Viited