Lühidalt. Moodul annab kindlustusõiguse põhiraamistiku, millele toetuvad kõik järgmised moodulid: kes on kindlustuslepingu pooled ja muud osalised, kuidas eristada kahju hüvitamist kokkulepitud summa maksmisest ning millisest õigusallikast vastust otsida.
Õpiväljundid
Mooduli läbinu oskab:
- eristada kindlustusvõtjat, kindlustatud isikut, soodustatud isikut ja kahjustatud isikut;
- eristada kahju hüvitamise ja kokkulepitud summa maksmise loogikat;
- valida küsimusele sobiv õigusallikas (VÕS, KindlTS, eriseadus, EL õigus).
Põhiteadmised
Leping ja selle osalised
Kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama tekkinud kahju, maksma kokkulepitud rahasumma või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil; kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusmakseid (VÕS § 422 lg 1). Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või kolmas isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud (§ 424 lg 1), ja soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada hüvitis või kokkulepitud summa (§ 425 lg 1). Vastutuskindlustuses lisandub kahjustatud isik, kellele kindlustusvõtja on kahju tekitanud (§ 510).
Roll tuleneb lepingust
Kes on lepingu pool ja kes võib hüvitist nõuda, selgub poliisist, tingimustest ja seadusest, mitte sellest, kes kindlustusest majanduslikult kasu saab. Kui kindlustatud on kolmanda isikuga seotud risk, on kolmandal isikul õigus nõuda kindlustusandjalt täitmist, kuid ta ei või neid õigusi käsutada kindlustusvõtja nõusolekuta (VÕS § 463 lg 1); tema teadmine ja käitumine võrdsustatakse kindlustusvõtja omaga (§ 465 lg 1).
Kahju hüvitamine ja kokkulepitud summa
Kahjukindlustuses hüvitab kindlustusandja kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju lepingu järgi (VÕS § 476 lg 1) ega pea maksma rohkem kui kahju tegelik suurus (§ 477). Elukindlustuses makstakse kokkulepitud summa (§ 532). Õnnetusjuhtumikindlustuses võib leping näha ette nii kokkulepitud summa maksmise kui ka varalise kahju hüvitamise (§ 548). Tootenimi ei ütle, kumb loogika kehtib: see selgub lepingust.
Õigusallikate kaart
Kindlustuslepingu küsimustes on lähtekoht VÕS-i kindlustuslepingu sätted (alates §-st 422); kindlustusandja ja vahendaja tegevuse, sealhulgas turustamise nõuded on KindlTS-is; liikluskindlustusel on eriseadus LKindlS. EL määrused, näiteks Rooma I ja Brüsseli I bis, kohalduvad vahetult. Euroopa kindlustuslepinguõiguse põhimõtted (PEICL) ja välisriikide õpetused on võrdlus- ja tõlgendusmaterjal, mitte iseenesest kohaldatav õigus.
Loe enne testi
Selle veebilehe artiklid:
- Kahju-, elu- ja edasikindlustus: kindlustuse põhiliigid
- Kolmanda isiku kasuks kindlustus, kindlustatu ja soodustatud isik
- Kindlustusliigid ja kindlustustooted: miks need ei kattu
- Kindlustust puudutavad Eesti seadused: VÕS, KindlTS, LKindlS
Õigusallikad:
Praktiline ülesanne
Kirjutage oma lahendus enne lahenduse suuna avamist.
Ettevõte sõlmib kindlustusandjaga töötajate grupiõnnetusjuhtumikindlustuse lepingu ja tasub kindlustusmakse. Lepingu järgi makstakse töötaja püsiva töövõimetuse korral kokkulepitud summa. Töötaja abikaasa küsib, kas tal on õigus hüvitist nõuda. Koosta rollikaart ja nimeta dokumendid, mida on vaja küsimusele vastamiseks.
Lahenduse suund
Kindlustusvõtja on ettevõte kui lepingupool (VÕS § 422 lg 1). Kindlustatud isik on töötaja, kellega seotud riski on kindlustatud (§ 424 lg 1). Soodustatud isik selgub lepingust (§ 425 lg 1); püsiva töövõimetuse summa saaja on tavaliselt kindlustatud isik ise, mitte tema abikaasa, ning perekondlik seos ei anna iseenesest nõudeõigust. Vaja on poliisi, kindlustustingimusi, kindlustatud isikute nimekirja ja soodustatud isiku määramise dokumente. Kuna leping näeb ette kokkulepitud summa, ei sõltu väljamakse tegelikest ravikuludest.
Enesekontroll
Vastake kolmele küsimusele ja vajutage „Kontrolli vastuseid“. Iga küsimuse juures kuvatakse selgitus.