Kolmanda isiku kasuks kindlustus, kindlustatu ja soodustatud isik

Lühidalt. Kindlustuslepingu pooled on kindlustusandja ja kindlustusvõtja, kuid lepingust võivad õigusi saada ka teised isikud. Kindlustatu on isik, kelle riski on kindlustatud; kui lepingus ei ole teisiti märgitud, eeldatakse, et kindlustatud on kindlustusvõtja risk.¹ Soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumisel õigus saada hüvitis või muu täitmine.² Kolmanda isiku riski kindlustamisel on kolmandal isikul õigus nõuda kindlustusandjalt täitmist, kuid ta ei või oma õigusi käsutada kindlustusvõtja nõusolekuta; kindlustusvõtja võib neid õigusi käsutada oma nimel.³ Kolmanda isiku teadmine ja käitumine loetakse kindlustusvõtja omaga võrdseks; kolmanda isiku teadmist ei loeta siiski kindlustusvõtja teadmisega võrdseks, kui leping sõlmiti tema teadmata või tahte vastaselt.⁴ Ehitise kindlustuses on hüpoteegipidajal seadusest tulenev eriline kaitse.⁵

1. Isikute ring kindlustussuhtes

Need rollid võivad kokku langeda (kodukindlustuses on kindlustusvõtja tavaliselt ka kindlustatu ja soodustatud isik) või jaguneda eri isikute vahel (liisingus on kindlustusvõtja liisinguvõtja, kindlustatud on liisinguandja omandi huvi ja soodustatud isik liisinguandja). Terminite täpne kasutamine on vaidluses oluline, sest õigused ja kohustused jagunevad rollide, mitte isikute järgi.

2. Kolmanda isiku riski kindlustamine

2.1. Kellel on õigus nõuda?

Kui kindlustatud on kolmanda isikuga seotud risk, on kolmandal isikul õigus nõuda kindlustusandjalt täitmist ja kõiki sellega seotud õigusi. Ta ei või neid õigusi aga käsutada kindlustusvõtja nõusolekuta. Kindlustusvõtja võib kolmanda isiku õigusi käsutada oma nimel, sh nõuda kindlustatu nõude sisse, sellest loobuda või sellega tehinguid teha. Kindlustusandja peab kindlustusvõtjale täitma üksnes siis, kui kindlustusvõtja tõendab, et kolmas isik andis lepingu sõlmimiseks nõusoleku.⁶

Regulatsioon loob kahetasandilise struktuuri: materiaalne õigus kuulub kindlustatule, kuid käsutusõigus on suuresti kindlustusvõtjal. Kontserni kindlustusprogrammis tähendab see, et emaühing (kindlustusvõtja) juhib nõude menetlemist ka tütarühingu (kindlustatu) kahju korral, kuid hüvitis kuulub tütarühingule.

2.2. Kindlustusvõtja eelisõigus

Kindlustusvõtjal on eelisõigus rahuldada oma kolmanda isiku vastu suunatud ja kindlustatud esemega seotud nõue kindlustusandja vastu suunatud täitmisnõude arvel enne kolmandat isikut ja tema võlausaldajaid.⁷ Näide: üürileandja kindlustas üürniku vara; kui üürnik võlgneb üürileandjale kindlustatud esemega seotud summasid, võib üürileandja need hüvitise arvel eelisjärjekorras rahuldada.

2.3. Teadmise ja käitumise omistamine

Kui kindlustusvõtja teadmine ja käitumine omavad õiguslikku tähendust (lepingueelne teavitamiskohustus, riski suurenemine, ohutusnõuded, tahtlus), loetakse kolmanda isiku riski kindlustamisel kolmanda isiku teadmine ja käitumine võrdseks kindlustusvõtja omaga. Kolmanda isiku teadmist ei omistata kindlustusvõtjale, kui leping sõlmiti kolmanda isiku teadmata või tema tahte vastaselt.⁸

Praktikas on säte eriti oluline:

• D&O-kindlustuses, kus kindlustatud on paljud juhid; ilma kindlustatute eraldamise klauslita võib ühe juhi teadmine või tahtlus mõjutada kõigi kaitset;
• grupikindlustuses (töötajate õnnetusjuhtumi- või ravikindlustus), kus kindlustusvõtja on tööandja;
• kontserni varakindlustuses, kus tütarühingu juhtkonna teadmine riski suurenemisest omistatakse kindlustusvõtjale.

Riigikohus on kolmanda isiku kaitseks sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustuse asjas kinnitanud, et kindlustuslepingu üldsätted, sh proportsionaalsuse põhimõte, kehtivad ka sellistes lepingutes.⁹

3. Soodustatud isik

3.1. Õigus täitmisele

Soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu täitmine vastavalt lepingule. Pärast kindlustusvõtja surma ei või tema pärijad soodustatud isikut asendada.¹⁰ Kui lepingus on nimetatud soodustatud isik, kuulub hüvitis talle, mitte kindlustusvõtjale; Riigikohus on seda kinnitanud asjas, kus soodustatud isikuks oli pank.¹¹ Garantii- ja krediidikindlustuses on Riigikohus juba varem rõhutanud, et lepingu eesmärk oli tagada soodustatud isiku nõude täitmine ning kindlustusvõtja ja kindlustusandja hilisem kokkulepe ei saanud seda tema osaluseta kahjustada.¹²

3.2. Elukindlustuse erireeglid

Elukindlustuses võib kindlustusvõtja määrata soodustatud isikuks kolmanda isiku ja seda muuta kindlustusandja nõusolekuta, isegi kui soodustatud isik oli lepingus nimetatud. Soodustatud isik saab õiguse nõuda täitmist alles kindlustusjuhtumi toimumisel. Kui soodustatud isik sureb enne kindlustusjuhtumit, täidetakse kohustus kindlustusvõtjale või tema pärijatele, kui kindlustusvõtja ei määra teisiti.¹³ Kui soodustatud isikuks on määratud mitu isikut osasid täpsustamata, loetakse nad soodustatuks võrdsetes osades.¹⁴ Kui soodustatud isik põhjustas tahtliku õigusvastase teoga kindlustatud isiku surma, loetakse tema määramist mittetoimunuks.¹⁵ Vt elukindlustuse erisused.

3.3. Kas soodustatud isik peab täitma kindlustusvõtja kohustusi?

Soodustatud isik ei ole lepingu pool ega kanna kindlustusvõtja kohustusi. Ta saab aga õiguse sellisena, nagu see lepingust tuleneb: kui kindlustusandja on kindlustusvõtja rikkumise tõttu vabanenud, mõjutab see ka soodustatud isiku õigust. Erand on hüpoteegipidaja, kelle kaitse on seaduses tugevam.

4. Hüpoteegipidaja kaitse

Ehitise kindlustuses on hüpoteegipidajal seadusest tulenevad õigused, mis ei sõltu sellest, kas ta on lepingus soodustatud isikuks märgitud:

• teavitamine: kindlustusandja peab talle teadaolevat hüpoteegipidajat teavitama makse tähtaja määramisest ja lepingu ülesütlemisest, kindlustusjuhtumist ühe nädala jooksul (kui kahju on hüpoteegipidajale oluline) ning tema nõudel kindlustuskaitse olemasolust ja kindlustussummast;¹⁶
• taastamiskokkulepe: kui on kokku lepitud, et hüvitist kasutatakse ehitise taastamiseks, ei kehti muul eesmärgil või taastamist tagamata tehtud väljamakse hüpoteegipidaja suhtes; nõusolek loetakse antuks, kui hüpoteegipidaja ei vasta teatele ühe kuu jooksul;¹⁷
• kaitse kindlustusvõtja rikkumise eest: kui kindlustusandja vabaneb kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, peab ta siiski täitma hüpoteegipidaja ees, välja arvatud makse tasumata jätmise või tahtliku kindlustusjuhtumi korral; täitmise ulatuses läheb hüpoteek kindlustusandjale üle.¹⁸

Õiguskirjanduses on hüpoteegipidajat seetõttu nimetatud kahjukindlustuse privilegeeritud subjektiks.¹⁹

5. Tüüpprobleemid

1. Liisinguvara kahju: kas hüvitis makstakse liisinguandjale (soodustatud isik) või liisinguvõtjale remondi eest tasumiseks? Vastus sõltub lepingust ja liisingulepingu tingimustest.
2. Kontserni programm: kas tütarühingu kahju korral võib tütarühing ise kindlustusandjaga suhelda või peab nõude esitama emaühing?
3. Töötajate grupikindlustus: kas tööandja võib töötaja õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitisest loobuda või seda käsutada? VÕS § 463 lg 2 järgi võib kindlustusvõtja (tööandja) kindlustatu kindlustuslepingust tulenevaid õigusi oma nimel käsutada, sealhulgas nõudest loobuda; kindlustatu ise võib neid õigusi käsutada üksnes kindlustusvõtja nõusolekul (§ 463 lg 1). Tööandja ja töötaja vahelisest suhtest ning lepingust tulenevaid piiranguid tuleb hinnata eraldi.
4. D&O: kas ühe juhi valeinfo riskiküsimustikus mõjutab teiste juhtide kaitset? Vastus sõltub eraldamise klauslist ja sellest, kelle teadmine omistatakse.

Seotud lehed

• Kindlustushuvi
• Elukindlustuse erisused
• Lepingueelne teavitamiskohustus
• D&O-kindlustus
• Terminoloogia

Viited