KindlustusõigusVandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, PhD
Avaleht / Kindlustuse jagunemine ja kindlustusteenused: vormid, liigid ja tooted / Kindlustusteenused: levinumad kindlustustooted eraisikule ja ettevõttele / Kindlustusliigid ja kindlustustooted: miks need ei kattu

Kindlustusliigid ja kindlustustooted: miks need ei kattu

Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, vandeadvokaat (WIDEN)

Sisukord

Lühidalt. Kindlustustegevuse seadus (KindlTS) jagab kindlustuse kahjukindlustuse 18 liigiks, elukindlustuse 13 liigiks ja edasikindlustuse kaheks liigiks.1 See liigitus on järelevalveõiguslik: see määrab, millise tegevusloa kindlustusandja vajab ning kuidas arvestatakse edasikindlustust ja kapitalinõudeid. Turul müüdavad kindlustustooted (kodukindlustus, kasko, ettevõttekindlustus) on aga kaubanduslikud paketid, mis koondavad sageli mitu seaduse liiki ühte lepingusse. Seetõttu ei kattu kindlustusliigid ja tooted üks-ühele. Lepingu sisu, sealhulgas see, mida konkreetne toode katab, tuleneb alati konkreetsest lepingust.

1. Seaduse liigid: milleks need on

KindlTS § 12–14 liigitusel on kolm ülesannet:

  1. Tegevusluba. Tegevusluba antakse ühe või mitme kindlustustegevuse liigi või alaliigiga tegelemiseks ja kindlustusandja võib tegeleda üksnes nende liikidega, milleks tal on luba.2 Kahjukindlustuse liigid jaotuvad omakorda seaduse lisas sätestatud alaliikideks.3
  2. Elu- ja kahjukindlustuse eraldamine. Kindlustusandja ei või üheaegselt tegeleda elu- ja kahjukindlustusega. Erand: elukindlustusandja võib tegeleda ka õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustusega.4
  3. Edasikindlustus ja kapital. Liikide kaupa planeeritakse edasikindlustuse mahtu ja põhimõtteid ning hinnatakse riske ja kapitalinõudeid.5

Seaduse liigitus ei ütle, mida konkreetne leping katab. See ütleb, millisesse järelevalve kategooriasse risk kuulub.

2. Tooted: kaubanduslikud paketid

Kindlustusandja koostab tooteid kliendi vajaduse järgi. Kodukindlustus ei ole üks seaduse liik, vaid kombinatsioon: hoone ja vallasvara kaitse tule ja loodusjõudude eest, muu varakahju (vargus, veeleke) ja eraisiku vastutus naabrite ees. Seadus lubab sellist kombineerimist: kahjukindlustusandja võib ilma täiendava tegevusloata kindlustada ka seotud riske, kui need on seotud põhiriskiga, kindlustatud sama lepinguga ega ületa oma olulisuselt põhiriski.6 See erand ei kehti krediidi-, garantii- ja (üldjuhul) õigusabikulude kindlustusele.7

3. Levinud tooted ja neile vastavad seaduse liigid

Toode Tavalised KindlTS § 12 lg 1 / § 13 lg 1 liigid Märkus
Kodukindlustus § 12: p 8 (tuli, loodusjõud), p 9 (muu vara), p 13 (vastutus); vahel p 17, 18 vastutus ja õigusabi sageli lisana
Kaskokindlustus § 12: p 3 (maismaasõidukid), vahel p 18 (abistamisteenused) puksiir ja asendusauto on abistamisteenus
Liikluskindlustus § 12: p 10 üks liik, eriseadus
Reisikindlustus § 12: p 1, 2, 9, 13, 16, 18 ravikulud, pagas, vastutus, tühistamine, abi
Õnnetusjuhtumikindlustus § 12: p 1; elukindlustuse lisana § 13: p 5 võib müüa kahju- või elukindlustusandja
Ravikindlustus § 12: p 2; elukindlustuse lisana § 13: p 6 sama
Ettevõtte varakindlustus § 12: p 8, 9; ärikatkestus p 16 sageli koos vastutusega (p 13)
Korteriühistu kindlustus § 12: p 8, 9, 13 vahel ka p 16 (omastamine)
Ehituse koguriskikindlustus § 12: p 8, 9 (osa I), p 13 (osa II); viivitus p 16
Veosekindlustus § 12: p 7; vedaja vastutus p 13
Laevakindlustus § 12: p 6; valdaja vastutus p 12
D&O-kindlustus § 12: p 13, osaliselt p 16
Küberkindlustus § 12: p 9, 13, 16, vahel p 18 intsidendi abi on teenus
Crime-kindlustus § 12: p 9, 16
Garantiikindlustus § 12: p 15 eraldi luba vajalik
Laenukindlustus § 13: p 1; § 12: p 1, 2, 16 sõltub ülesehitusest
Riskielukindlustus koos lisakaitsetega § 13: p 1, 5, 6
Investeerimisriskiga elukindlustus § 13: p 8

Tabel on üldistus. Konkreetse toote liigid sõltuvad sellest, milliseid riske leping tegelikult katab.

4. Lepinguõiguse liigitus on kolmas asi

Võlaõigusseadus (VÕS) kasutab omakorda lepinguõiguslikku liigitust: see eristab kahjukindlustust (varakindlustus, veosekindlustus, vastutuskindlustus, õigusabikulude kindlustus) ja summakindlustust (elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus ja ravikindlustus, kui need ei ole kahjukindlustused).8 Üks toode võib sisaldada nii kahju- kui ka summakindlustuse osi: näiteks reisikindlustuses on ravikulude kate kahjukindlustus, õnnetusjuhtumi summa aga summakindlustus. Igale osale kohalduvad oma VÕS-i erisätted.

Kokkuvõttes tuleb iga lepingu puhul küsida kolm küsimust:

  1. millise KindlTS liigi alla risk kuulub (tegevusluba, järelevalve);
  2. millised VÕS-i erisätted lepingu osale kohalduvad (kahju- või summakindlustus, eriliigid);
  3. mida konkreetne leping tegelikult katab (poliis, eritingimused, üldtingimused).

5. Paketeerimine on kindlustusandjati erinev

Sama nimetusega toode võib eri kindlustusandjate juures katta erinevaid riske. Ühe kodukindlustuses on vastutus põhikattes, teise juures lisana; ühe kaskos on klaasikahju omavastutuseta, teise juures mitte; ühe elukindlustuses on kriitilised haigused, teise juures eraldi lepinguna. Ka kaitsete nimetused (näiteks „koguriskikindlustus“) ei tähenda kõigil sama.

Siduv on alati konkreetne leping: poliis, eritingimused ja üldtingimused. Üldtingimused on tüüptingimused, mis saavad lepingu osaks üksnes siis, kui neile selgelt viidati ja kindlustusvõtjal oli võimalus nende sisuga tutvuda.9 Ebaselget tüüptingimust tõlgendatakse kindlustusvõtjaga sarnase mõistliku isiku arusaama järgi ja kahtluse korral tingimuse koostaja kahjuks; ebamõistlikult kahjustav tingimus on tühine.10 Kui poliis kaldub kõrvale kindlustusvõtja avaldusest, on kõrvalekalle siduv üksnes siis, kui kindlustusandja juhtis sellele eraldi tähelepanu.11 Seepärast ei saa tootenimetuse ega reklaami põhjal järeldada, mida leping katab.

Seotud lehed

Viited

  1. KindlTS § 12 lg 1, § 13 lg 1, § 14 (RT I, 11.07.2026, 140; jõust. 21.07.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/KindlTS ↩

  2. KindlTS § 16 lg 1–2 (viide 1). ↩

  3. KindlTS § 12 lg 7 (viide 1). ↩

  4. KindlTS § 16 lg 5–6 (viide 1). ↩

  5. KindlTS § 17 jj (tegevusloa taotlus ja äriplaan) (viide 1). ↩

  6. KindlTS § 16 lg 3 (viide 1). ↩

  7. KindlTS § 16 lg 4 (viide 1). ↩

  8. VÕS §-d 476–531 ja 532–567 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S ↩

  9. VÕS § 37 lg 1 (viide 8). ↩

  10. VÕS § 39 lg 1, § 42 lg 1 (viide 8). ↩

  11. VÕS § 436 (viide 8); RKTKo 07.11.2012, 3-2-1-125-12, p 9–10. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-125-12 ↩

Märksõnad: Elukindlustus Kahjukindlustus Kindlustustingimused Kindlustustegevuse seadus Edasikindlustus Kodukindlustus