Lühidalt. Tehisaru kasutamisest tekkiv kahju ei ole eraldi kindlustusliik. See jaguneb olemasolevate lepingute vahel: kutsevastutus- ja tehnoloogiaettevõtte vastutuskindlustus, tootevastutus-, üldvastutus-, küber-, crime-, D&O- ning vara- ja ärikatkestuskindlustus. Iga lepingu puhul on küsimus sama: kas tingimused katavad tehisaru riski vaikivalt (seda mainimata), välistavad selle või katavad selle sõnaselgelt. Vastutuse alused tulenevad Eestis võlaõigusseaduse üldreeglitest ja tootja vastutusest; uus tootevastutuse direktiiv laiendab tootja vastutuse tarkvarale ja tehisarusüsteemidele toodete puhul, mis lastakse turule või võetakse kasutusele alates 9. detsembrist 2026 (direktiivi parandatud sõnastuses: pärast 8. detsembrit 2026). Ettevõttel tasub oma kindlustusprogramm tehisaru kasutusjuhtude järgi läbi vaadata enne, kui kahju tekib.
1. Kus tehisaru kahju tekitab
Tehisaru risk ei ole üks risk, vaid mitme tuntud riski uus põhjus. Kindlustuse seisukohalt on olulisemad järgmised olukorrad:
- vigane väljund: tehisaru koostatud nõuanne, arvutus, kood, diagnoos või dokument on vale ja klient kannab selle tõttu kahju;
- diskrimineeriv või ebaõiglane otsus: automatiseeritud värbamis-, krediidi- või hinnastamisotsus kahjustab isiku õigusi;
- andmed ja konfidentsiaalsus: tehisaru tööriista kaudu lekivad isikuandmed või ärisaladused, või süsteemi rünnatakse (andmete mürgitamine, juhiste süstimine);
- intellektuaalne omand: väljund või treeningandmed rikuvad kolmanda isiku õigusi;
- süvavõltsingud ja tehisaruga pettus: pettur jäljendab juhi häält või videot ning töötaja teeb makse;
- füüsiline kahju: autonoomne masin, robot või sõiduk põhjustab isiku- või asjakahju;
- juhtimisrisk: juhatus ei korralda tehisaru kasutamise üle järelevalvet või ettevõte esitab investoritele eksitavaid väiteid oma tehisaru võimekuse kohta.
2. Vastutuse alused Eesti õiguses
Eesti õiguses ei ole tehisaru jaoks eraldi vastutuse alust. Kahju hüvitamise kohustus tuleneb lepingust, süülisest deliktivastutusest või seaduses sätestatud süüst sõltumatust vastutusest. Õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab selle eest seaduse järgi.1 Suurema ohu allika valitseja vastutab süüst sõltumata, kui kahju põhjustas eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomulik oht; kas autonoomne süsteem on suurema ohu allikas, sõltub selle olemusest ja kasutusest.2
Tootja vastutab puudusega toote põhjustatud isikukahju eest. Asjakahju eest vastutab ta kehtiva VÕS-i järgi üksnes siis, kui kahjustatud asi on tavaliselt tarbimiseks kasutatav, kannatanu kasutas seda põhiliselt väljaspool majandus- või kutsetegevust ja kahju ületab 500 eurot.3 Uus tootevastutuse direktiiv kohaldub toodetele, mis lastakse turule või võetakse kasutusele alates 9. detsembrist 2026 (direktiivi art 2 lg 1 parandatud sõnastuses: pärast 8. detsembrit 2026). Direktiiv käsitab tootena ka tarkvara, sealhulgas tehisarusüsteeme, ja selle asjakahju mõistes ei ole 500 euro künnist.4 Vt Tootevastutuskindlustus.
Tehisaru vastutuse teoreetilisi küsimusi, sealhulgas seda, kas kindlustus võiks tulevikus deliktivastutust asendada ja kas tehisarule tuleks anda õigussubjektsus, käsitlevad blogipostitused Tehisaru ja vastutus ning Kas tehisarule tuleks anda õigussubjektsus?.5
3. Olemasolevad lepingud: kus tehisaru risk asub
3.1. Kutsevastutus ja tehnoloogiaettevõtte vastutus
Kui nõustaja, tarkvaraarendaja või muu teenuseosutaja kasutab tehisaru ja tema teenuses on viga, on esimene küsimus, kas tegu on kindlustatud kutsetegevusega. Kutsevastutuskindlustuse tingimustes on oluline kindlustatud tegevuse kirjeldus: kui see on määratletud kitsalt (näiteks konkreetsed teenused), võib tehisaru abil osutatud uus teenus jääda kirjeldusest välja. Teine küsimus on lepinguline lubadus. Kui teenuseosutaja on garanteerinud mudeli täpsuse või tulemuse, võib nõue tugineda garantiile, mitte hoolsuskohustuse rikkumisele; lepingulise garantii välistus on kutsevastutuskindlustuses levinud. Vt Erialane vastutuskindlustus.
3.2. Tootevastutus
Tehisaruga varustatud seadme või tarkvaratoote tootjale tähendab uus direktiiv, et ka pärast turule laskmist toimuvad tarkvarauuendused ja turvauuenduste puudumine võivad olla toote puuduse alus, kui toode jääb tootja kontrolli alla.4 Üldvastutuskindlustuses on tarkvara ja andmetega seotud kahju sageli välistatud või piiratud. Tootjal tasub kontrollida, kas tootevastutuskindlustus katab ka puhtalt tarkvaralise toote ning andmete hävimise, mida uus direktiiv käsitab kahjuna.
3.3. Küberkindlustus
Tehisarusüsteemi vastu suunatud rünnak (andmete mürgitamine, mudeli vargus, juhiste süstimine) on küberkindlustuse seisukohalt tavaliselt turvaintsident, kui tingimustes on arvutisüsteem ja turvarikkumine määratletud piisavalt laialt. Küsitav on olukord, kus mudel annab vale tulemuse ilma rünnakuta: see on toimimisviga, mitte turvarikkumine, ja küberkindlustuse süsteemirikke kate võib olla piiratud. Vt Mida küberkindlustus katab.
3.4. Crime-kindlustus ja süvavõltsingud
Süvavõltsinguga toime pandud juhipettus on õiguslikult sotsiaalne manipulatsioon: töötaja teeb makse ise, olles petetud. Sellise kahju katab crime-kindlustus üksnes siis, kui sotsiaalse manipulatsiooni kate on kokku lepitud, ja tavaliselt alamlimiidiga. Tingimustes on sageli nõutud tagasihelistamist või muud sõltumatut kontrolli; süvavõltsingu korral on just see kontroll otsustav. Pank sellist autoriseeritud makset tavaliselt ei tagasta. Vt Sotsiaalne manipulatsioon, arvepettus ja CEO-pettus ja Panga vastutus maksepettuse korral.
3.5. D&O-kindlustus
Juhtide vastutuse seisukohalt on kaks riski. Esiteks võib juhatus vastutada, kui ta ei korralda tehisaru kasutamise riskide üle piisavat järelevalvet (näiteks andmekaitse, diskrimineerimiskeeld või tehisintellekti määruse nõuded). Teiseks võivad investorid esitada nõude, kui ettevõte on oma tehisaru võimekust avalikkusele ülehinnanud. D&O-kindlustus katab üldjuhul juhtide isiklikku vastutust ja kaitsekulusid; trahvide ja sanktsioonide kindlustatavus sõltub kohaldatavast õigusest ja tingimustest. Vt Uued riskid juhatusele.
3.6. Vara- ja ärikatkestuskindlustus
Varakindlustus eeldab tavaliselt füüsilist kahju. Kui tehisarusüsteemi viga seiskab tootmise ilma füüsilise kahjuta, ei ole ärikatkestus üldjuhul kaetud. Kui tehisaru juhitud seade põhjustab tulekahju või masinarikke, on kahju füüsiline ja küsimus on välistustes. Olukord on sarnane vaikiva küberriskiga, mida turg on viimastel aastatel lepingutes sõnaselgelt reguleerinud.
4. Tehisaru välistused ja nende tõlgendamine
Osa kindlustusandjaid lisab tingimustesse tehisaru välistusi, teised täpsustavad, et tehisaru kasutamine iseenesest ei mõjuta katet. Välistuse mõju sõltub selle sõnastusest. Laiad välistused (kahju, mis „tuleneb tehisaru kasutamisest või on sellega seotud“) võivad haarata peaaegu iga kaasaegse tarkvara, sest tehisaru mõiste ei ole kindlustustingimustes ühtlustatud.
Eesti õiguses tõlgendatakse tüüptingimust nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi; kahtluse korral tingimuse kasutaja kahjuks.6 Ebaselge tehisaru välistus võib seetõttu jääda kindlustusandja kahjuks. Tingimuse selgus aga ei otsusta, kas tegemist on riskivälistuse või ohutusnõudega (hoolsuskohustusega): määrav on tingimuse sisu. Riigikohtu kriteeriumi järgi on tingimus, mille saabumine sõltub eelkõige kindlustusvõtja käitumisest ja süüst, üldjuhul hoolsuskohustus, mille rikkumisele kohaldub VÕS § 452 lg 2 põhjusliku seose nõue (RKTKo 28.06.2024, 2-22-2313/65, p 15–17); kriteerium ei asenda konkreetse tingimuse sisulist hindamist. Tõelise riskivälistuse puhul seda proportsionaalsustesti ei kohaldata, kuid välistuse enda sõnastuses nõutud põhjuslik seos peab olema täidetud. Vt Tõlgendamine ja contra proferentem ning Välistus või ohutusnõue.
5. Sõnaselge tehisaru kate
Turul pakutakse ka tooteid, mis katavad tehisaru riski sõnaselgelt. Üks lähenemine on mudeli toimivuse kindlustus: kindlustusandja hüvitab kahju, kui mudel ei saavuta kokkulepitud täpsust või toimivust. Teine lähenemine on olemasolevate lepingute laiendus (näiteks tehisaru väljundist tuleneva vastutuse või süvavõltsingu pettuse kate). Sõnaselge kate lahendab tõlgendusvaidluse, kuid toob kaasa uued küsimused: kuidas mõõdetakse toimivust, kes tõendab mudeli viga ja milline on omavastutus.
6. Euroopa Liidu õigus ja tähtajad
Tehisintellekti määrus ((EL) 2024/1689) on riskipõhine tooteõigus. See ei reguleeri tsiviilvastutust, kuid selle nõuete rikkumine võib olla hoolsuskohustuse rikkumise tõend. Kindlustuse seisukohalt on oluline, et III lisa punkti 5 alapunkt c liigitab suure riskiga süsteemiks tehisaru, mis on ette nähtud kasutamiseks füüsiliste isikute riskihindamisel ja hinnakujunduses elu- ja tervisekindlustuses.7
Määrusega (EL) 2026/1744 muudeti suure riskiga süsteemide nõuete kohaldamise algust. III lisas loetletud süsteemide nõuded kohalduvad alates 2. detsembrist 2027 ja I lisa toodetesse integreeritud süsteemide nõuded alates 2. augustist 2028; määruse üldine kohaldamise kuupäev 2. august 2026 ei muutunud.8 Uus tootevastutuse direktiiv tuleb üle võtta 9. detsembriks 2026. Kokkuvõtlikult vt EL määrused ja EL direktiivid.
7. Kontrollnimekiri kindlustusvõtjale
- Kaardista, kus ettevõte tehisaru kasutab (kliendile osutatav teenus, tooted, sisemised protsessid, maksete kinnitamine) ja kes vastutab tulemuse eest.
- Kontrolli iga lepingu puhul, kas kindlustatud tegevuse kirjeldus hõlmab tehisaru abil osutatud teenust.
- Otsi tingimustest tehisaru, algoritmi, automatiseeritud otsuse, tarkvara ja andmete välistusi ning nende mõistete määratlusi.
- Kontrolli, kas crime-lepingus on sotsiaalse manipulatsiooni kate ja millised kontrollinõuded kehtivad maksete kinnitamisel.
- Kontrolli lepingutes klientidega, kas ettevõte on andnud tulemuse või täpsuse garantii, mida kindlustus ei kata.
- Avalda lepingueelses teabes tehisaru oluline kasutus; teatamata jätmine võib anda kindlustusandjale taganemisõiguse.
- Kooskõlasta küber-, crime-, D&O- ja vastutuskindlustus, et sama kahju ei jääks lepingute vahele.
8. Kindlustusandja vaates
Kindlustusandjale on tehisaru peamine eririsk kuhjumine: sama mudel või sama teenusepakkuja võib põhjustada korraga kahju paljudele kindlustatutele. Seetõttu kaardistavad kindlustusandjad vaikiva tehisaru riski samamoodi nagu varem vaikivat küberriski ja lisavad küsimustikku tehisaru kasutuse küsimused. Kahjukäsitluses muutuvad tõendiks mudeli logid, versioonid ja inimjärelevalve dokumendid; nende säilitamist tasub nõuda juba tingimustes. Tagasinõude puhul tootja või teenusepakkuja vastu on oluline, et uus tootevastutuse direktiiv lihtsustab teatud juhtudel puuduse ja põhjusliku seose tõendamist.
Seotud lehed
- Tootevastutuskindlustus
- Küberkindlustus
- Crime-kindlustus
- D&O-kindlustus
- Uued riskid juhatusele
- Tehisaru ja vastutus: kas kindlustus asendab deliktiõigust?
- Riskijuhtimine: küber, crime ja D&O koostoime
Viited
-
VÕS § 1043 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S ↩
-
VÕS § 1056 lg 1–3 (viide 1). ↩
-
VÕS § 1061 lg 1–2 ja 5 (viide 1). ↩
-
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2853 puudusega toodete eest vastutuse kohta, art 2 lg 1, art 4 p 1, art 6 lg 1 p b, art 11 lg 2. – https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2024/2853/oj ↩↩
-
O.-J. Luik, R. Kinkar. Tehisaru ja lepinguväline vastutus: kas kindlustussüsteem asendab tulevikus deliktisüsteemi? Autonoomsete sõidukite näide. – Juridica 2024/7, lk 496–508; O.-J. Luik, K. Saluste, M. Volberg. Kas tehisarule tuleks anda õigussubjektsus? – Juridica 2026/4, lk 331–341. ↩
-
VÕS § 39 lg 1 (viide 1). ↩
-
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1689 (tehisintellekti määrus), III lisa p 5 alap c. – https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj ↩
-
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2026/1744, 08.07.2026, millega muudetakse määrust (EL) 2024/1689 (jõust. 27.07.2026). – https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2026/1744/oj ↩