Lepinguõiguses täiendab Euroopa Kohus Riigikohtu praktikat kolmes suunas. Esiteks läbipaistvus: kindlustuse põhiolemust määrav tingimus jääb ebaõigluse kontrollist välja üksnes siis, kui see on lihtne, arusaadav ja tarbija mõistab selle majanduslikke tagajärgi (Van Hove), ning tingimus, millega tarbijal ei olnud võimalik enne lepingu sõlmimist tutvuda, ei seo teda, kui riigisisene kohus tunnistab selle ebaõiglaseks (Ocidental); Eesti õiguses tuleb eraldi kontrollida tüüptingimuse lepingu osaks saamist (VÕS § 37). Teiseks elukindlustuse teave ja taganemisõigus: taganemisõigus ei aegu, kui kindlustusvõtjat sellest ei teavitatud (Endress), ning investeerimisriskiga lepingute teave peab hõlmama alusvara riske (A jt, Towarzystwo Ubezpieczeń Ż). Kolmandaks võrdne kohtlemine: soopõhine tariifide erinevus on alates 21.12.2012 sõlmitavates uutes lepingutes lubamatu (Test-Achats). Eestis vt VÕS § 37 (tüüptingimused lepingu osana), § 39 (tüüptingimuste tõlgendamine), § 42 (tüüptingimuse tühisus) ja § 433 (kindlustusvõtja taganemine lepingust).
Leht on osa Euroopa Kohtu kindlustusõiguse lahendite ülevaatest. Viitamise, lingide ja ajalise kohaldatavuse selgitused on kasutamisjuhises.
EKo 01.03.2011, C-236/09, Association belge des Consommateurs Test-Achats jt
Eelotsus, suurkoda · ECLI:EU:C:2011:100 · p 34 · direktiiv 2004/113/EÜ art 5 lg 2; sooline võrdõiguslikkus; kindlustusmatemaatilised tegurid
Belgia tarbijaühendus vaidlustas sätte, mis lubas liikmesriikidel säilitada sooliste kindlustusmatemaatiliste andmete alusel proportsionaalseid erinevusi kindlustusmaksetes ja hüvitistes. Suurkoda leidis, et direktiivi 2004/113 art 5 lg 2 on kehtetu alates 21.12.2012, sest piiramatu aja jooksul kehtiv erand on vastuolus soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega. Alates sellest kuupäevast ei või sugu olla tegur, mille tõttu erinevad üksikisikute kindlustusmaksed ja hüvitised (nn unisex-tariifid). Komisjoni suuniste (2012/C 11/01, p 6–12) järgi kohaldub see uutele lepingutele, mis sõlmitakse alates 21.12.2012, sh kõigi poolte nõusolekut nõudvatele lepingumuudatustele; varem sõlmitud lepingute puhul tuleb kontrollida, kas nende muutmine tähendas uut kokkulepet.
EKo 01.03.2012, C-166/11, González Alonso
Eelotsus, viies koda · ECLI:EU:C:2012:119 · p 34 · direktiiv 85/577/EMÜ art 3 lg 2 p d; väljaspool äriruume sõlmitud leping; kindlustusleping
Hispaanias sõlmiti väljaspool äriruume elukindlustusleping, mille igakuiseid makseid kasutati investeeringuteks. Euroopa Kohus leidis, et selline leping on kindlustusleping, mis jääb väljaspool äriruume sõlmitud lepingute direktiivi kohaldamisalast välja. Lahend näitab, et kindlustuslepingute tarbijakaitse on liidu õiguses reguleeritud eriaktidega; Eestis vt kauglepingute ja taganemisõiguse eraldi reegleid.
EKo 07.03.2013, C-577/11, DKV Belgium
Eelotsus, neljas koda · ECLI:EU:C:2013:146 · p 29, 48–49 · direktiiv 92/49/EMÜ art 29 ja 39; ELTL art 49 ja 56; ravikindlustus; kindlustusmakse indekseerimine
Belgia õigus lubas kutsetegevusega mitteseotud ravikindlustuses kohandada kindlustusmakset, omavastutust (otsuse ametlikus eestikeelses tõlkes ekslikult „maksuvabastus“; ingliskeelses tekstis excess payable) ja hüvitist igal aastal üksnes tarbijahinnaindeksi või seda ületava meditsiinilise indeksi alusel või järelevalve loal. Euroopa Kohus eristas kahte küsimust. Kahjukindlustuse kolmanda direktiiviga ei olnud vastuolus kindlustusmaksete muutmise tehniline raamistik, mis jättis kindlustusandjale vabaduse määrata baaskindlustusmakse (p 29). ELTL artiklite 49 ja 56 kohane piirang võis olla põhjendatud tarbijakaitsega, st kindlustusvõtjate kaitsmisega ootamatute maksetõusude eest pikaajalises ravikindlustuses, tingimusel et sama eesmärki ei saanud saavutada sama tõhusalt vähem piirava meetmega; viimast pidi kontrollima riigisisene kohus (p 48–49). Lahend piiritleb tariifivabaduse ja tarbijakaitse suhet.
EKo 19.12.2013, C-209/12, Endress
Eelotsus, esimene koda · ECLI:EU:C:2013:864 · p 32 · direktiiv 90/619/EMÜ art 15 lg 1; direktiiv 92/96/EMÜ art 31; elukindlustus; taganemisõigus
Saksamaal sõlmitud elukindlustuslepingu puhul ei olnud kindlustusvõtjat taganemisõigusest nõuetekohaselt teavitatud; siseriiklik norm lõpetas taganemisõiguse hiljemalt aasta pärast esimese kindlustusmakse tasumist. Euroopa Kohus leidis, et selline norm on direktiividega vastuolus, kui kindlustusvõtjat taganemisõigusest ei teavitatud. Lahend on elukindlustuse taganemisõiguse ja teabekohustuse rikkumise tagajärgede hindamise alus; Eestis vt VÕS § 433.
EKo 23.04.2015, C-96/14, Van Hove
Eelotsus, kolmas koda · ECLI:EU:C:2015:262 · p 50 · direktiiv 93/13/EMÜ art 4 lg 2; põhiolemus; läbipaistvus; laenukindlustus
Prantsusmaal oli laenuvõtja liitunud rühmakindlustusega, mis kattis laenumakseid täieliku töövõimetuse korral, kuid tingimuse järgi ei olnud tema osaline töövõime kaotus kindlustusjuhtum. Euroopa Kohus leidis, et selline tingimus võib jääda ebaõigluse kontrollist välja üksnes siis, kui see määrab lepingu põhiolemuse ja on sõnastatud lihtsas ja arusaadavas keeles; läbipaistvus tähendab ka, et keskmine tarbija mõistab lepingu alusel tekkivaid majanduslikke tagajärgi. Eestis vt VÕS § 42 ja Riigikohtu tüüptingimuste praktika.
EKo 29.04.2015, C-51/13, Nationale-Nederlanden
Eelotsus, viies koda · ECLI:EU:C:2015:286 · p 34 · direktiiv 92/96/EMÜ art 31 lg 3; elukindlustus; täiendav teave kulude kohta
Madalmaades vaidles kindlustusvõtja, et kindlustusandja ei olnud teda teavitanud investeerimisriskiga elukindlustuse kuludest ja riskikindlustuse maksetest. Euroopa Kohus leidis, et direktiiviga ei ole vastuolus, kui kindlustusandjal on siseriikliku õiguse üldpõhimõtete alusel kohustus anda täiendavat teavet direktiivi lisas loetletule lisaks, tingimusel et nõutav teave on selge, täpne ja vajalik lepingu olulistest asjaoludest arusaamiseks ning tagatud on piisav õiguskindlus. Teabe andmata jätmise tagajärjed määrab siseriiklik õigus.
EKo 19.12.2019, C-355/18 jt, Rust-Hackner jt
Eelotsus, kolmas koda · ECLI:EU:C:2019:1123 · p 82, 90, 98, 111, 121 · elukindlustuse direktiivid ja 2009/138/EÜ art 186; taganemisõigus; ebaõige teave
Austria elukindlustuslepingutes oli taganemisõiguse kohta antud ebaõiget teavet, eelkõige taganemisavalduse vorminõude kohta. Euroopa Kohus leidis, et taganemistähtaeg algab ka vigase teabe korral, kui viga ei võtnud kindlustusvõtjalt võimalust kasutada taganemisõigust sisuliselt samadel tingimustel kui õige teabe korral; kui teave puudub või võtab selle võimaluse, tähtaeg ei kulge. Taganemise varalised tagajärjed määrab siseriiklik õigus, järgides tõhususe põhimõtet. Liidetud kohtuasjad C-355/18 kuni C-357/18 ja C-479/18.
EKo 11.06.2020, C-581/18, TÜV Rheinland LGA Products ja Allianz IARD
Eelotsus, suurkoda · ECLI:EU:C:2020:453 · p 60 · ELTL art 18; vastutuskindlustuse territoriaalne piirang; meditsiiniseadmed
Saksamaal elav patsient nõudis hüvitist rinnaimplantaate tootnud Prantsuse ettevõtja vastutuskindlustusandjalt, kelle poliis kattis üksnes Prantsusmaal tekkinud kahju. Suurkoda leidis, et ELTL art 18 diskrimineerimiskeeld ei kohaldu sellisele tingimusele, sest liidu õigus ei reguleeri meditsiiniseadmete tootja vastutuskindlustust ja olukord ei kuulu liidu õiguse kohaldamisalasse. Lahend näitab, et vastutuskindlustuse territoriaalsed piirangud tuleb hinnata kohaldatava lepinguõiguse ja eriseaduste järgi.
EKo 24.02.2022, C-143/20 ja C-213/20, A jt (unit-linked-lepingud)
Eelotsus, kolmas koda · ECLI:EU:C:2022:118 · p 92, 108, 118, 126, 139 · direktiiv 2002/83/EÜ art 36; direktiiv 2002/92/EÜ art 12 lg 3; investeerimisriskiga elukindlustus; rühmaleping
Poolas liitusid tarbijad kindlustatutena investeerimisriskiga rühmaelukindlustuse lepingutega. Euroopa Kohus leidis, et lepingueelne teave tuleb anda ka tarbijale, kes liitub kindlustatuna rühmalepinguga, ning alusvara kohta antav teave peab hõlmama selle põhiomadusi ning struktuursete riskide laadi ja ulatust. Lahend on oluline investeerimisriskiga elukindlustuse ja rühmalepingute teabekohustuste sisustamisel. Liidetud kohtuasjad C-143/20 ja C-213/20.
EKo 02.02.2023, C-208/21, Towarzystwo Ubezpieczeń Ż
Eelotsus, üheksas koda · ECLI:EU:C:2023:64 · p 72 · direktiiv 2005/29/EÜ art 3 lg 1; ebaausad kaubandustavad; unit-linked-rühmaleping
Poolas liitus tarbija teise ettevõtja ettepanekul unit-linked-rühmalepinguga, mille tingimustest ei olnud võimalik aru saada toote olemusest, struktuurist ja riskidest. Euroopa Kohus leidis, et kui kindlustusandja koostab sellised tüüptingimused, võib see olla ebaaus kaubandustava ning vastutajaks tuleb pidada kindlustusandjat, isegi kui kindlustusvõtja rühmalepingus on teine ettevõtja. Lahend laiendab kindlustusandja vastutust turustusahelas.
EKo 20.04.2023, C-263/22, Ocidental
Eelotsus, üheksas koda · ECLI:EU:C:2023:311 · p 34 · direktiiv 93/13/EMÜ; tingimustega tutvumise võimalus; välistus elukindlustuses
Portugalis keeldus elukindlustusandja hüvitisest välistuse alusel, millega kindlustatu ei olnud lepingu sõlmimisel tutvunud. Euroopa Kohus leidis, et tarbija võimalus tingimustega enne lepingu sõlmimist tutvuda on oluline nende ebaõigluse hindamisel; kui riigisisene kohus tunnistab kindlustuskaitset välistava või piirava tingimuse ebaõiglaseks, ei tohi tingimus tarbijat siduda. Sellest eraldi tuleb Eesti õiguses kontrollida tüüptingimuse lepingu osaks saamist (VÕS § 37); lahend toetab ka kindlustusandja kohustust juhtida tähelepanu välistustele.
EKo 14.11.2024, C-646/22, Compass Banca
Eelotsus, viies koda · ECLI:EU:C:2024:957 · p 59, 84, 97, 107 · direktiiv 2005/29/EÜ; keskmine tarbija; agressiivne kaubandustava; laenu ja kindlustuse ristmüük
Itaalias pakkus finantsasutus tarbijale korraga eralaenu ja sellega mitteseotud kindlustustoodet. Euroopa Kohus leidis, et keskmine tarbija on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, kuid see ei välista kognitiivsete moonutuste arvessevõtmist; laenu ja mitteseotud kindlustuse samaaegne pakkumine ei ole iseenesest igal juhul agressiivne kaubandustava, vaid hinnatakse konkreetsete asjaolude, sealhulgas teabe esitamise viisi (framing) järgi. Lahend on oluline pankade ja kindlustusandjate koostöös kaasneva kindlustuse turustamisel.