Liikluskindlustuse direktiiv ei sisalda kollisiooninorme. Kahjustatud isiku nõudele kohaldatava õiguse määrab Rooma II määrus (EÜ) nr 864/2007: üldjuhul kahju tekkimise riigi õigus, sealhulgas lähedaste kahju korral (Lazar), ning seda ei kõrvalda üldjuhul siseriiklikud aegumis- ega õigluse normid kui imperatiivsed sätted (Da Silva Martins, HUK-COBURG II). Tagasinõudele kohaldatava õiguse määramisel tuleb eristada vastutusõigust ja hüvitise maksja enda kohustuse aluseks olevat õigust, kindlustusandjate vahel eelkõige kindlustuslepinguid (ERGO Insurance ja Gjensidige Baltic; FGTI). Kohtuotsuste tunnustamisel on kindlustusvaidlustes tähtis vahekohtu kokkuleppe suhteline mõju ja avaliku korra piirid (London Steam-Ship, Charles Taylor Adjusting, Gjensidige). Määrused kohalduvad Eestis vahetult; regressi alused vt VÕS § 492 ja LKindlS § 58.
Leht on osa Euroopa Kohtu kindlustusõiguse lahendite ülevaatest. Viitamise, lingide ja ajalise kohaldatavuse selgitused on kasutamisjuhises.
EKo 10.12.2015, C-350/14, Lazar
Eelotsus, neljas koda · ECLI:EU:C:2015:802 · p 30 · määrus nr 864/2007 (Rooma II) art 4 lg 1; lähedaste kahju; kaudsed tagajärjed
Itaalias toimunud liiklusõnnetuses hukkunu Rumeenias elavad lähedased nõudsid kahjuhüvitist. Euroopa Kohus leidis, et kohtu asukohariigis toimunud õnnetuses hukkunu teises liikmesriigis elavatele lähedastele tekkinud kahju on õnnetuse „kaudne tagajärg“ Rooma II art 4 lg 1 tähenduses. Nõudele kohaldub seega õnnetuse toimumise riigi õigus, mitte lähedaste elukohariigi õigus.
EKo 21.01.2016, C-359/14 ja C-475/14, ERGO Insurance ja Gjensidige Baltic
Eelotsus, neljas koda · ECLI:EU:C:2016:40 · p 63–64 · määrused nr 593/2008 (Rooma I) ja nr 864/2007 (Rooma II); veduk ja haagis; kindlustusandjatevaheline tagasinõue
Leedu kohtute eelotsuseasjades olid haagisega veduk ja haagis kindlustatud eri kindlustusandjate juures ning õnnetus toimus muus liikmesriigis kui see, kus lepingud sõlmiti; veduki kindlustusandja hüvitas kahju ja nõudis osa haagise kindlustusandjalt. Euroopa Kohus leidis, et liikluskindlustuse direktiiv ei sisalda erinormi kindlustusandjatevahelisele tagasinõudele; kui Rooma II alusel kohaldatav vastutusõigus näeb ette kohustuse jagamise, määratakse tagasinõudele kohaldatav õigus Rooma I art 7 alusel kahju hüvitanud kindlustusandja lepingu järgi. Kohtuasjad C-359/14 ja C-475/14 liideti.
EKo 31.01.2019, C-149/18, Da Silva Martins
Eelotsus, kuues koda · ECLI:EU:C:2019:84 · p 35, 42 · määrus nr 864/2007 (Rooma II) art 16 ja 27; aegumistähtaeg; imperatiivne säte
Hispaanias toimunud õnnetuse kannatanu esitas Portugalis nõude ning küsimus oli, kas Portugali pikem aegumistähtaeg kohaldub Hispaania õiguse asemel. Euroopa Kohus leidis, et kolmeaastast aegumistähtaega ei saa üldjuhul käsitada Rooma II artikli 16 tähenduses imperatiivse sättena. Erand on võimalik, kui riigisisene kohus tuvastab sätte sõnastuse, ülesehituse, eesmärkide ja vastuvõtmise konteksti üksikasjaliku analüüsi põhjal, et selle tähtsus õigustab artikli 4 järgi kohaldatavast õigusest kõrvalekaldumist (p 35). Liikluskindlustuse direktiivi artikkel 28 ei ole Rooma II artikli 27 tähenduses kollisiooninorm (p 42). Aegumist reguleerib üldjuhul Rooma II järgi kindlaks määratud õigus; kohtu asukohariigi pikem tähtaeg ei kohaldu automaatselt.
EKo 20.06.2022, C-700/20, London Steam-Ship Owners' Mutual Insurance Association
Eelotsus, suurkoda · ECLI:EU:C:2022:488 · p 73, 80 · määrus nr 44/2001 art 34 p 1 ja 3; vahekohtu otsust kordav kohtuotsus; P&I-kindlustus
Tankeri Prestige reostuskahju järel mõistis Hispaania kohus P&I-kindlustusandja vastu välja hüvitise, kuid kindlustusandja oli saanud Inglismaal vahekohtu otsuse ja seda kordava kohtuotsuse. Suurkoda leidis, et vahekohtu otsust kordav kohtuotsus ei takista teise liikmesriigi otsuse tunnustamist, kui seda ei oleks saanud teha ilma määruse sätteid ja eesmärke, eelkõige kindlustuslepingu vahekohtu kokkuleppe suhtelist mõju ja litispendentsi reegleid, eiramata (p 73); avaliku korra klausliga ei saa sama tulemust saavutada (p 80).
EKo 17.05.2023, C-264/22, FGTI
Eelotsus, üheksas koda · ECLI:EU:C:2023:417 · p 32 · määrus nr 864/2007 (Rooma II) art 4 lg 1, art 15 p h ja art 19; nõude üleminek; aegumine
Prantsuse terrorismiaktide ja muude süütegude ohvrite tagatisfond maksis hüvitist isikule, kes sai Portugalis ujudes ja sukeldudes vigastada veesõiduki sõukruvilt, ning nõudis makstud hüvitise tagasi väidetavalt vastutava isiku Portugali kindlustusandjalt. Euroopa Kohus leidis, et kannatanu nõude üle võtnud kolmanda isiku nõude aegumist reguleerib üldjuhul selle riigi õigus, kus kahju tekkis; nõude üleminek ei muuda kahju tekitaja vastu olemas olnud nõudele kohaldatavat õigust (p 9–15, 21–25, 32). Lahend on oluline regressinõuete (VÕS § 492) piiriülesel menetlemisel ja aegumistähtaegade arvutamisel.
EKo 07.09.2023, C-590/21, Charles Taylor Adjusting
Eelotsus, kolmas koda · ECLI:EU:C:2023:633 · p 41 · määrus nr 44/2001 art 34 p 1 ja art 45 lg 1; avalik kord; kokkulepe ja ainupädevuse klausel
Laevakahju kindlustusvaidluses olid pooled sõlminud Inglise kohtu kinnitatud kokkuleppe; hiljem mõistis Inglise kohus ühe poole kasuks välja esialgse hüvitise kulude eest, mis tekkisid Kreekas algatatud menetluses. Euroopa Kohus leidis, et liikmesriigi kohus võib keelduda sellise otsuse tunnustamisest avaliku korra tõttu, kui otsus takistab tema riigis pooleli oleva menetluse jätkamist põhjusel, et menetluse ese oli hõlmatud kokkuleppega ja ainupädevuse klausel välistas tema kohtu pädevuse. Lahend kitsendab kahjunõuete kasutamist kohtualluvuse kokkulepete jõustamiseks liidu sees.
EKo 21.03.2024, C-90/22, Gjensidige
Eelotsus, esimene koda · ECLI:EU:C:2024:252 · p 76 · määrus nr 1215/2012 art 45 lg 1 p a ja e alap ii, art 25 ja 71; CMR; tunnustamisest keeldumine
Leedu eelotsuseasjas paluti tunnustada teise liikmesriigi kohtu otsust rahvusvahelise autoveo kahju asjas, kuigi veolepingus oli kohtualluvuse kokkulepe. Euroopa Kohus leidis, et liikmesriigi kohus ei või keelduda teise liikmesriigi kohtu otsuse tunnustamisest põhjusel, et viimane rajas oma pädevuse, eirates veolepingu osaks olevat kohtualluvuse kokkulepet. Lahend on oluline veosekindlustuse ja CMR-vaidluste piiriülesel lahendamisel.
EKo 05.09.2024, C-86/23, HUK-COBURG II (E.N.I. ja Y.K.I.)
Eelotsus, neljas koda · ECLI:EU:C:2024:689 · p 57 · määrus nr 864/2007 (Rooma II) art 16; mittevaraline kahju; õigluse põhimõte
Bulgaaria kohtus nõudsid välisriigis hukkunu pereliikmed mittevaralise kahju hüvitist ja küsimus oli, kas Bulgaaria õigluse põhimõte on imperatiivne säte. Euroopa Kohus leidis, et norm, mille järgi kohus määrab lähedaste mittevaralise kahju eest õiglase hüvitise, ei ole üldjuhul Rooma II art 16 tähenduses imperatiivne säte; erand eeldab tihedat seost kohtu asukohariigiga ja normi üksikasjalikku analüüsi, mis näitab, et selle eesmärk on kaitsta olulist avalikku huvi, mida art 4 alusel kohaldatav õigus ei taga.