Kohustusliku liikluskindlustuse ulatuse on Euroopa Kohus kujundanud peamiselt mõiste „sõiduki kasutamine“ kaudu. Otsusest Vnuk alates hõlmab see sõiduki igasugust kasutamist, mis vastab sõiduki tavapärasele funktsioonile transpordivahendina, sõltumata maastikust ja sellest, kas sõiduk liigub või seisab. Piir jookseb seal, kus sõidukit kasutatakse õnnetuse ajal peamiselt töömasinana (Rodrigues de Andrade) või kus seade ei ole direktiivi tähenduses sõiduk (KBC Verzekeringen). Juliana ja Powiat Ostrowski käsitlevad registreeritud sõiduki kindlustamiskohustust toonase ELi õiguse järgi: kohustus seondub registreerimisega ega lõpe enne, kui sõiduk on nõuetekohaselt kasutuselt kõrvaldatud. Tänase Eesti kindlustuskohustuse ja selle erandite hindamisel tuleb kohaldada LKindlS §-e 4–6; registrist kõrvaldamine ei ole kõigi olukordade ainus erand. Direktiiv (EL) 2021/2118 kodifitseeris selle praktika; Eestis vt LKindlS § 3¹ (sõiduk), § 4 (kindlustuskohustusega hõlmatud sõiduk) ja § 8 (kindlustusjuhtum). Enne 2021. aastat tehtud lahendeid tuleb lugeda muudetud direktiivi ja LKindlS-i 2024. aasta redaktsiooni valguses.
Leht on osa Euroopa Kohtu kindlustusõiguse lahendite ülevaatest. Viitamise, lingide ja ajalise kohaldatavuse selgitused on kasutamisjuhises.
EKo 04.09.2014, C-162/13, Vnuk
Eelotsus, kolmas koda · ECLI:EU:C:2014:2146 · p 59 · direktiiv 72/166/EMÜ art 3 lg 1; sõiduki kasutamine; traktor taluõues
Sloveenias tagurdas traktor koos haagisega talu sisehoovis, et paigutada haagis küüni; haagis lõi ümber redeli, millel seisis kahju kannatanu. Euroopa Kohus leidis, et „sõiduki kasutamine“ ei piirdu liiklusega avalikul teel, vaid hõlmab sõiduki igasugust kasutamist, mis vastab sõiduki tavapärasele funktsioonile. Traktori manööverdamine taluõues võib sellesse mõistesse kuuluda; konkreetse olukorra hindab siseriiklik kohus. Lahend on liikluskindlustuse laia kohaldamisala lähtepunkt ja selgitab, miks Eesti õiguses ei ole kindlustusjuhtumi tuvastamisel määrav, kas õnnetus toimus teel või eramaal.
EKo 28.11.2017, C-514/16, Rodrigues de Andrade
Eelotsus, suurkoda · ECLI:EU:C:2017:908 · p 42 · direktiiv 72/166/EMÜ art 3 lg 1; sõiduki kasutamine; töömasin
Portugalis seisis traktor mootoriga töötades põllu kõrval ja andis jõudu pritsi pumbale; nõlvale vajunud traktor libises ja hukkus töötaja. Suurkoda leidis, et olukord ei ole sõiduki kasutamine direktiivi mõttes, kui õnnetuse ajal oli sõiduki peamine funktsioon olla töövahendi jõuallikas, mitte transpordivahend. Lahend seab Vnuki laiale käsitlusele piiri: masinatöö riskid kuuluvad üldise vastutuskindlustuse, mitte liikluskindlustuse valdkonda. Eestis on sama mõte kodifitseeritud liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi määratluses (LKindlS § 8).
EKo 20.12.2017, C-334/16, Núñez Torreiro
Eelotsus, kuues koda · ECLI:EU:C:2017:1007 · p 36 · direktiiv 2009/103/EÜ art 3; liikluseks sobimatu maastik
Hispaanias läks sõjaväeõppealal ümber maastikusõiduk, millega sõideti liikluseks sobimatul maastikul; siseriiklik õigus jättis liikluseks „sobimatutel“ teedel ja aladel juhtimise kindlustuskaitsest välja. Euroopa Kohus leidis, et selline välistus on direktiiviga vastuolus: kindlustuskaitse ei sõltu maastiku omadustest. Lahend toetab Eesti praktikat, mille järgi liikluskindlustus kehtib ka maastikul ja eraalal, ning on oluline maastikusõidukite, mootorrataste ja põllumajandussõidukite kahjudes.
EKo 04.09.2018, C-80/17, Juliana
Eelotsus, suurkoda · ECLI:EU:C:2018:661 · p 52, 57 · direktiiv 72/166/EMÜ art 3 lg 1; direktiiv 84/5/EMÜ art 1 lg 4; kindlustuskohustus; garantiiorgani regress
Portugalis pani omanik terviseprobleemide tõttu registreeritud ja sõidukorras auto koduõuele seisma ega kindlustanud seda; poeg võttis auto loata ja põhjustas õnnetuse. Suurkoda leidis, et kindlustuskohustus kehtib, kui sõiduk on registreeritud ja sõidukorras, isegi kui omanik on selle eramaale seisma pannud ega kavatse seda juhtida (p 52). Garantiiorgan võib siseriikliku õiguse alusel esitada tagasinõude kindlustuskohustuse rikkujale ka siis, kui see isik õnnetuse eest tsiviilvastutust ei kanna (p 57). Eestis vt LKindlS § 55 (tagasinõue kindlustuskohustuse täitmise eest vastutava isiku vastu).
EKo 15.11.2018, C-648/17, BTA Baltic Insurance Company
Eelotsus, kuues koda · ECLI:EU:C:2018:917 · p 48 · direktiiv 72/166/EMÜ art 3 lg 1; parklakahju; uste avamine
Läti eelotsuseasjas avas kaassõitja kaupluse parklas seisva auto ukse ja kahjustas kõrval seisvat sõidukit. Euroopa Kohus leidis, et ukse avamine on sõiduki kasutamine, mis vastab tema funktsioonile transpordivahendina, sest uks võimaldab inimestel siseneda ja väljuda ning kaupa laadida; tulemust ei muuda see, et sõidukid seisid ja kahju põhjustas kaassõitja. Lahend on Balti turu tüüpolukord parklakahjude käsitlemisel ning aitab piiritleda liikluskindlustuse ja kasko rolli.
EKo 20.06.2019, C-100/18, Línea Directa Aseguradora
Eelotsus, teine koda · ECLI:EU:C:2019:517 · p 48 · direktiiv 2009/103/EÜ art 3; seisva sõiduki põleng; eragaraaž
Hispaanias oli auto seisnud elamu eragaraažis üle 24 tunni, kui selle elektrisüsteemist alanud tulekahju kahjustas hoonet. Euroopa Kohus leidis, et sõitude vahel parkimine on sõiduki transpordivahendina kasutamise loomulik osa ning olukord kuulub sõiduki kasutamise mõistesse; tähtsust ei ole sellel, et sõidukit ei olnud tükk aega liigutatud. Lahend puudutab Eestis varakindlustuse ja liikluskindlustuse kattumist ning varakindlustaja nõude üleminekut (VÕS § 492) vastutava sõiduki liikluskindlustaja vastu.
EKo 29.04.2021, C-383/19, Powiat Ostrowski
Eelotsus, viies koda · ECLI:EU:C:2021:337 · p 62 · direktiiv 2009/103/EÜ art 3; kindlustuskohustus; kasutuselt kõrvaldamine
Poolas jäi registreeritud, kuid sõidukõlbmatu auto omaniku hoole alla eramaale; garantiifond nõudis kindlustamata jätmise eest tasu. Euroopa Kohus leidis, et liikluskindlustuse leping on kohustuslik, kui sõiduk on liikmesriigis registreeritud ja seda ei ole kohaldatava õiguse kohaselt nõuetekohaselt kasutuselt kõrvaldatud; sõiduki tehniline seisund kindlustuskohustust ei lõpeta. Lahend käsitles toonase ELi õiguse järgi registreeritud sõiduki kindlustamiskohustust. Eesti tänane kohustus ja erandid tuleb kontrollida LKindlS §-dest 4–6: muu hulgas võib lepingu lõppemise järel kehtida § 6 tingimustel kuni 12 kalendrikuud kindlustuskohustuse erisus, kui sõidukiga ei osaleta liikluses ega kasutata seda muul kindlustusjuhtumit põhjustada võival viisil. Arvestada tuleb sama paragrahvi erandeid ja kohustuse varem tekkimise aluseid.
EKo 10.06.2021, C-923/19, Van Ameyde España
Eelotsus, viies koda · ECLI:EU:C:2021:475 · p 46 · direktiiv 2009/103/EÜ art 1 ja 3; vedukauto ja poolhaagis; varakahju
Hispaanias osales liiklusõnnetuses liigendsõiduk, mille vedukaul ja poolhaagisel olid eraldi kohustuslikud kindlustused; vedukauto kahjustas õnnetuses enda külge haagitud poolhaagist. Euroopa Kohus leidis, et direktiiviga ei ole vastuolus riigisisese õiguse tõlgendus, mille järgi vedukauto liikluskindlustus ei kata varakahju, mille vedukauto tekitas sellega ühendatud poolhaagisele. Eestis vt LKindlS § 47 (haagisega põhjustatud kindlustusjuhtum) ja § 33 (kahju, mis ei kuulu hüvitamisele).
EKo 12.10.2023, C-286/22, KBC Verzekeringen
Eelotsus, viies koda · ECLI:EU:C:2023:767 · p 41 · direktiiv 2009/103/EÜ art 1 p 1; sõiduki mõiste; elektriabiga jalgratas
Belgias sõitis kahju kannatanu elektriabiga jalgrattaga, mille mootor üksnes abistas pedaalimist, kuid mis võimaldas lühiajaliselt kiirendada kuni 20 km/h ka pedaalimata; ratas käivitus lihasjõul. Euroopa Kohus leidis, et selline seade ei ole direktiivi mõttes „sõiduk“, sest seda ei liiguta üksnes mehaaniline jõud. Lahend aitab piiritleda liikluskindlustuse kohustust kergliikurite ja elektrirataste puhul; Eestis tuleb arvestada LKindlS § 3¹ sõiduki määratlust.
EKo 12.02.2026, C-490/24, Stichting Koskea
Eelotsus, neljas koda · ECLI:EU:C:2026:89 · p 44 · direktiiv 2009/103/EÜ art 12 lg 1; ühe sõidukiga õnnetus; juhi isikukahju
Madalmaade eelotsuseasjas osales õnnetuses üksainus sõiduk; õnnetuse põhjustas kaassõitja, kes sekkus juhtimisse, ning vigastada sai juht. Euroopa Kohus leidis, et direktiiv ei nõua, et kohustuslik liikluskindlustus kataks ainsana õnnetuses osalenud sõiduki juhi isikukahju, ka siis, kui õnnetuse põhjustas juhtimisse sekkunud kaassõitja. See järeldus määrab ELi direktiivist tuleneva miinimumkohustuse piiri. Juhi kahju kindlustamise võimalik lisakohustus jääb riigisisese õiguse reguleerida; konkreetses asjas tuleb seetõttu eraldi kontrollida kohaldatavat riigisisest õigust ja poliisi, sealhulgas võimalikku vabatahtlikku lisakaitset.