Kindlustusmakse: tasumine, hilinemine ja tagastamine

Lühidalt. Kindlustusmakse on kindlustusvõtja põhikohustus ja kindlustusandja riski kandmise vastusooritus. Võlaõigusseadus (VÕS) eristab rangelt esimest (või ühekordset) ja järgmist makset: esimese makse tasumata jätmisel võib kindlustusandja taganeda ning kui makse oli kindlustusjuhtumi ajaks sissenõutav, kuid tasumata, ka täitmiskohustusest vabaneda, kui ta teavitas kindlustusvõtjat tagajärgedest enne lepingu sõlmimist; järgmise makse puhul peab ta määrama kirjaliku täiendava tähtaja koos tagajärgede selgitusega.¹ Makse sätted on poolimperatiivsed ja Riigikohus on neid järjekindlalt tõlgendanud kindlustusvõtja kasuks: kindlustusandja, kes ei järginud seaduses ette nähtud hoiatusmehhanismi, ei saa tasumata maksele tugineda.²

1. Kindlustusmakse olemus ja kindlustusperiood

Kindlustusmakse on tasu, mille kindlustusvõtja maksab kindlustusandjale riski kandmise eest. Õiguskirjanduses on rõhutatud, et makse ei ole tasu üksnes võimaliku väljamakse eest, vaid kogu lepinguperioodi riskikandmise eest; seetõttu ei saa kindlustusvõtja makset tagasi nõuda põhjendusel, et kindlustusjuhtumit ei toimunud.³

Makse arvutatakse kindlustusperioodi kaupa. Kindlustusperiood on ajavahemik, mille eest makse arvestatakse; kui makse on kokku lepitud ajaühiku järgi, eeldatakse, et kindlustusperiood on üks aasta.⁴ Kindlustusperioodi mõiste ei õigusta aga makse nõudmist aja eest, mil kindlustuskaitset enam ei olnud (vt allpool p 5).

Makse võib tasuda ka kindlustatu, soodustatud isik või pandipidaja ning kindlustusandja ei või sellisest maksest keelduda.⁵ Säte kaitseb eelkõige isikuid, kelle huvides kaitse kehtima peab, näiteks liisinguandjat või panka. Kindlustusandja võib sissenõutava makse tasaarvestada oma täitmiskohustusega ka kolmanda isiku suhtes, kuid mitte kohustusliku vastutuskindlustuse kahjustatud isiku suhtes.⁶

2. Esimese makse tasumine

2.1. Sissenõutavus

Esimene või ühekordne makse tuleb tasuda kohe pärast lepingu sõlmimist. Kui väljastatakse poliis, võib kindlustusvõtja makse tasumisest keelduda seni, kuni poliisi ei ole väljastatud.⁷ Järgmised maksed on eelduslikult sissenõutavad iga kindlustusperioodi alguses.⁸

2.2. Tasumisega hilinemise tagajärjed

Kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist esimest makset tasunud, võib kindlustusandja lepingust taganeda, kuni makse on tasumata. Kui kindlustusandja ei esita makse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul makse sissenõutavaks muutumisest, eeldatakse, et ta on lepingust taganenud. Kui sissenõutav esimene makse ei ole kindlustusjuhtumi toimumise ajaks tasutud, vabaneb kindlustusandja täitmiskohustusest.⁹

Mõlemale tagajärjele saab kindlustusandja tugineda üksnes siis, kui ta on kindlustusvõtjat neist tagajärgedest enne lepingu sõlmimist teavitanud.¹⁰ Teavitamine peab olema arusaadav ja eristuv; üldtingimuste sügavusse peidetud lause ei pruugi seda nõuet täita. Kindlustusvõtja seisukohalt on esimene kontrollküsimus: kas ja millises dokumendis teavitati tagajärgedest enne sõlmimist?

Liikluskindlustus on erand. Liikluskindlustuse seadus (LKindlS) näeb ette erireeglid, sest kohustusliku kindlustuse eesmärk on tagada kahjustatud isiku kaitse ka siis, kui kindlustusvõtja makse jääb tasumata.¹¹

3. Järgmiste maksete tasumisega hilinemine

3.1. Täiendav tähtaeg ja hoiatus

Kui kindlustusvõtja ei tasu järgmist makset õigel ajal, peab kindlustusandja määrama talle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis täiendava tähtaja, mis peab olema vähemalt kaks nädalat, ehitise kindlustuse puhul vähemalt üks kuu. Teates tuleb märkida tähtaja möödumise õiguslikud tagajärjed.¹²

3.2. Vabanemine ja ülesütlemine

Kui kindlustusjuhtum toimub pärast täiendava tähtaja möödumist ja makse on endiselt tasumata, vabaneb kindlustusandja täitmiskohustusest, välja arvatud juhul, kui makse jäi tasumata kindlustusvõtjast mitteoleneval põhjusel. Pärast täiendava tähtaja möödumist võib kindlustusandja lepingu ette teatamata üles öelda; ta võib juba makseteates avaldada, et loeb lepingu tähtaja möödumisel üles öelduks. Kui kindlustusvõtja tasub makse ühe kuu jooksul ülesütlemisest või tähtaja möödumisest ja vahepeal ei ole kindlustusjuhtumit toimunud, ei loeta lepingut üles öelduks.¹³

Riigikohus on liikluskindlustuse tagasinõude asjas rõhutanud, et VÕS §-de 457 ja 458 imperatiivset eristust esimese ja järgmise makse vahel tuleb järgida: järgmise makse viivituse korral peab kindlustusandja andma täiendava tähtaja ja alles seejärel võib ta lepingu üles öelda. Mõistlikkuse põhimõttest tuletas kolleegium kindlustusandja kohustuse teavitada kindlustusvõtjat, esitada arve ja hoiatada tagajärgede eest.¹⁴

3.3. Hüpoteegipidaja

Kui kindlustatud ehitise aluse kinnisasi on koormatud hüpoteegiga, peab kindlustusandja viivitamata teatama talle teadaolevale hüpoteegipidajale tähtaja määramisest makse tasumiseks ja lepingu ülesütlemisest.¹⁵ Hüpoteegipidajal on kindlustusvõtja kohustuste rikkumise korral laiem kaitse, kuid see kaitse ei hõlma olukorda, kus kindlustusandja vabaneb makse tasumata jätmise tõttu.¹⁶

3.4. Tüüpilised vaidlusküsimused

• Kas meeldetuletus jõudis kindlustusvõtjani? Tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega; kindlustusandja peab tõendama, et teade saadeti õigele aadressile ja saaja sai sellega tutvuda.
• Kas teates oli tagajärg selgitatud? Kui teates ei olnud märgitud, et tähtaja möödumisel kaob kaitse, ei saa kindlustusandja vabanemisele tugineda.
• Kas tähtaeg oli piisavalt pikk? Seadusest lühem tähtaeg (nt 7 päeva) ei käivita vabanemist.
• Kas osaline maksmata jätmine on „makse tasumata jätmine“? Kui puudujääk on väike, võib vabanemisele tuginemine olla vastuolus hea usuga; tasub analüüsida, kas kindlustusandja oleks pidanud puudujäägist eraldi teavitama.
• Kas makse jäi tasumata kindlustusvõtjast tulenevatel põhjustel? Näiteks pangasüsteemi tõrge või kindlustusandja vale arve ei ole kindlustusvõtja süü.

4. Makse muutmine lepingu kehtivuse ajal

4.1. Makse suurendamine kindlustusandja poolt

Kui kindlustusandja suurendab tingimustes ette nähtud alusel makset ilma kaitset muutmata, võib kindlustusvõtja ühe kuu jooksul teate saamisest lepingu üles öelda makse suurendamise jõustumise ajaks.¹⁷ Tingimus, mis lubab kindlustusandjal ühepoolselt makset muuta seaduses või lepingus nimetamata põhjusel, võib tarbijalepingus olla ebamõistlikult kahjustav.¹⁸

4.2. Makse vähendamine kindlustusvõtja nõudel

Kui kõrgema makse põhjustanud asjaolu langeb ära või kaotab tähtsuse või kui risk on lepingu kehtivuse ajal püsivalt vähenenud, võib kindlustusvõtja nõuda makse vähendamist järgmisteks kindlustusperioodideks; sama kehtib, kui suurem makse lepiti kokku kindlustusvõtja ekslike andmete tõttu.¹⁹ Säte on riski suurenemise peegelpilt.

4.3. Makse suurendamine lepingueelse teatamiskohustuse süüta rikkumisel

Kui kindlustusvõtja rikkus lepingueelset teatamiskohustust süüta, ei saa kindlustusandja taganeda, kuid võib nõuda mõistlikult suuremat makset alates jooksva kindlustusperioodi algusest. Õigus lõpeb, kui kindlustusandja ei kasuta seda ühe kuu jooksul teadasaamisest.²⁰ Kuigi seadus kasutab sõna „nõuda“, on õiguskirjanduses leitud, et tegemist on kindlustusandja kujundusõigusega, mis tuleb avaldada.²¹ Seda õigust ei saa kasutada lõppenud taganemisõiguse asendajana süülise rikkumise korral.

5. Makse lepingu ennetähtaegsel lõppemisel

Kui leping lõpeb enne kindlustusperioodi lõppu, on kindlustusandjal õigus maksele üksnes kuni lepingu lõppemiseni kulgenud aja eest.²² Riigikohus on kindlustatud asja võõrandamise tõttu ülesöeldud lepingu kohta selgitanud, et makset ei tohi nõuda pikema aja eest kui lepingu lõppemiseni ehk kindlustuskaitse kestuseni, ning juhtinud tähelepanu sätte imperatiivsusele. Kindlustusperioodi mõiste ei õigusta kindlustusandjat nõudma makset kaitseta aja eest.²³

Erijuhud:

• taganemine kindlustusvõtja mõtlemisaja jooksul: tarbija hüvitab üksnes kaitse väärtuse taganemiseni;²⁴
• kindlustushuvi puudumine või lõppemine: kui huvi puudus algusest, vabaneb kindlustusvõtja makse tasumisest (kindlustusandja võib nõuda mõistlikke kulusid); kui huvi lõpeb hiljem, on kindlustusandjal õigus maksele kuni teadasaamiseni (vt kindlustushuvi);²⁵
• tühistamine: leping on algusest kehtetu ja makse tagastatakse alusetu rikastumise sätete järgi; kindlustusandja võib nõuda usalduskahju.²⁶

6. Praktiline kontrolljärjekord maksevaidluses

1. Kas tegemist on esimese või järgmise maksega?
2. Esimese makse puhul: kas kindlustusvõtjat teavitati tagajärgedest enne lepingu sõlmimist?
3. Järgmise makse puhul: kas saadeti kirjalik teade vähemalt seaduses nõutud tähtajaga ja tagajärgede selgitusega; millal teade kätte saadi?
4. Kas kindlustusjuhtum toimus enne või pärast täiendava tähtaja möödumist?
5. Kas makse jäi tasumata kindlustusvõtjast tulenevatel põhjustel?
6. Kas makse tasuti ühe kuu jooksul ülesütlemisest?
7. Kas tegemist on hüpoteegiga koormatud ehitisega ja kas hüpoteegipidajat teavitati?

Seotud lehed

• Keeldumine kindlustusmakse tasumata jätmisel
• Ülesütlemine
• Lepingueelne teavitamiskohustus
• Riigikohtu praktika: kindlustusmakse

Viited