Kindlustuslepingu ülesütlemine: korraline ja erakorraline

Lühidalt. Ülesütlemine lõpetab kindlustuslepingu edasiulatuvalt: varem toimunud kindlustusjuhtumite hüvitised jäävad alles, kaitse lõpeb tulevikuks. Võlaõigusseadus (VÕS) eristab korralist ülesütlemist (tähtajatu ja pikaajaline leping) ja erakorralisi aluseid: riski suurenemine, oluline lepingurikkumine, järgmise makse tasumata jätmine, kindlustusjuhtum, kindlustatud asja võõrandamine, kindlustusandja tegevusloa äravõtmine ja kindlustusvõtja pankrot.¹ Mitu erakorralist ülesütlemisõigust tuleb kasutada ühe kuu jooksul teadasaamisest ning nende kasutamata jätmisel kaotab kindlustusandja lisaks ülesütlemisõigusele ka õiguse tugineda teatud vabanemisalustele.² Enamik ülesütlemise sätteid on kindlustusvõtja kaitseks poolimperatiivsed.³

1. Korraline ülesütlemine

1.1. Tähtajatu leping

Tähtajatu kindlustuslepingu võib kumbki pool üles öelda jooksva kindlustusperioodi lõpuks. Etteteatamise tähtaeg peab olema mõlemale poolele ühesugune ning vähemalt üks ja kõige rohkem kolm kuud. Ülesütlemisõigusest võib kokkuleppel loobuda kuni kaheks aastaks.⁴

1.2. Pikaajaline leping

Kindlustusvõtja võib enam kui viieks aastaks sõlmitud lepingu üles öelda viienda või iga järgneva aasta lõpuks, teatades vähemalt kolm kuud ette, kui seadus ei sätesta teisiti.⁵ Kokkulepe, mille järgi ülesütlemata leping loetakse pikenenuks rohkem kui üheks aastaks, on tühine.⁶

1.3. Elu- ja ravikindlustus

Elukindlustuslepingu võib kindlustusvõtja üles öelda igal ajal jooksva kindlustusperioodi lõpuks; lepingu lõppemisel makstakse tagastusväärtus.⁷ Ravikindlustuses võib kindlustusvõtja tähtajatu lepingu üles öelda kolmekuulise etteteatamisega aasta lõpuks; kindlustusandja võib haigla- ja ravikulukindlustuse korraliselt üles öelda üksnes esimese kolme aasta jooksul.⁸

2. Erakorralised alused

2.1. Riski suurenemine (VÕS § 446)

• Kui kindlustusvõtja rikub riski suurendamise keeldu, võib kindlustusandja lepingu üles öelda ette teatamata; kui rikkumine ei olnud süüline, ühekuulise etteteatamisega.
• Kui risk suurenes kindlustusvõtja muudatuse tõttu ja ta ei teatanud sellest õigeaegselt, kehtib sama.
• Kui risk suurenes kindlustusvõtjast sõltumata, võib kindlustusandja nõuda lepingu muutmist tagasiulatuvalt riski suurenemisest; kui kindlustusvõtja ei nõustu või kindlustusandja ei oleks suurenenud riskiga lepingut sõlminud, võib ta lepingu üles öelda ühekuulise etteteatamisega.
• Õigus lõpeb, kui kindlustusandja ei kasuta seda ühe kuu jooksul riski suurenemisest teadasaamisest. Ülesütlemisõigus jääb alles ka siis, kui riski suurenemise eelne olukord taastub. Säte ei kohaldu, kui risk suurenes kindlustusandjast tuleneva asjaolu tõttu.⁹

Kasutamata jätmise tagajärg: kui ülesütlemis- või muutmistähtaeg oli kindlustusjuhtumi ajaks möödunud, ilma et kindlustusandja oleks lepingut üles öelnud või muutmist nõudnud, ei saa ta riski suurenemisele vabanemise alusena tugineda.¹⁰

2.2. Oluline lepingurikkumine (VÕS § 470)

Kui kindlustusvõtja rikub temast tuleneva asjaolu tõttu oluliselt lepinguga ettenähtud kohustust, võib kindlustusandja lepingu ette teatamata üles öelda ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui ta seda ei tee, ei või ta hiljem tugineda täitmiskohustusest vabanemise kokkuleppele kindlustusvõtja kohustuse rikkumise juhuks.¹¹

Säte takistab kindlustusandjal teadaolevat rikkumist „varuks hoida“, jätkata maksete kogumist ja keelduda alles kahju korral. Selle ulatuse kohta tuleb tähele panna:

• see puudutab kokkuleppel põhinevat vabanemist (tingimustes sätestatud kohustuste rikkumist), mitte seadusest tulenevaid aluseid nagu tahtlik kindlustusjuhtum, riski suurenemine seaduse alusel või taganemine pärast kindlustusjuhtumit;
• kas säte kohaldub ka siis, kui kindlustusandja saab rikkumisest teada alles pärast kindlustusjuhtumit, on Eesti õiguses lahtine; õiguskirjanduses on küsimust analüüsitud vastuolulise käitumise keelu valguses.¹² Ettevaatlik kindlustusandja ütleb lepingu ka sel juhul ühe kuu jooksul üles.

2.3. Järgmise makse tasumata jätmine (VÕS § 458)

Kui kindlustusandja on määranud järgmise makse tasumiseks seadusele vastava täiendava tähtaja ja kindlustusvõtja seda ei järgi, võib kindlustusandja lepingu ette teatamata üles öelda; ta võib juba makseteates avaldada, et loeb lepingu tähtaja möödumisel üles öelduks. Kui kindlustusvõtja tasub makse ühe kuu jooksul ülesütlemisest või tähtaja möödumisest ja vahepeal ei ole kindlustusjuhtumit toimunud, ei loeta lepingut üles öelduks.¹³ Elukindlustuses muutub kindlustus sellisel juhul kindlustusmaksevabaks.¹⁴

2.4. Kindlustusjuhtum (VÕS § 493, § 519)

Pärast kindlustusjuhtumit võib kumbki pool lepingu üles öelda ühe kuu jooksul kahju kindlakstegemise toimingute lõppemisest; kindlustusandja peab teatama üks kuu ette, kindlustusvõtja võib lepingu lõpetada hiljemalt jooksva perioodi lõpuks. Erinev kokkulepe kehtib üksnes siis, kui ülesütlemisõigus on mõlemale ühesugune.¹⁵ Vastutuskindlustuses võib kumbki pool lepingu üles öelda ühe kuu jooksul pärast seda, kui kindlustusandja on hüvitamiskohustust tunnistanud või sissenõutavaks muutunud hüvitisest keeldunud.¹⁶

2.5. Kindlustatud asja võõrandamine (VÕS § 495)

Kindlustusandja võib lepingu omandaja suhtes üles öelda ühe kuu jooksul võõrandamisest teadasaamisest vähemalt ühekuulise etteteatamisega; omandaja võib lepingu üles öelda jooksva perioodi lõpuks ühe kuu jooksul omandamisest või kindlustuse olemasolust teadasaamisest. Võõrandaja tasub makseid kõige rohkem lepingu lõppemise aja jooksva perioodi eest.¹⁷

2.6. Maksejõuetus ja tegevusluba

Kindlustusandjalt tegevusloa äravõtmise või peatamise korral võib kindlustusvõtja lepingu üles öelda. Kindlustusandja pankroti väljakuulutamisega leping lõpeb. Kindlustusvõtja pankroti või kindlustatud kinnisasja sundvalitsemise korral võib kindlustusandja lepingu üles öelda vähemalt ühekuulise etteteatamisega.¹⁸

2.7. Makse suurendamine

Kui kindlustusandja suurendab tingimuste alusel makset kaitset muutmata, võib kindlustusvõtja ühe kuu jooksul teate saamisest lepingu üles öelda makse suurendamise jõustumise ajaks.¹⁹

3. Osaline lõpetamine

Kui kindlustusandjal on õigus lepingust taganeda või see üles öelda üksnes mõne eseme või isiku suhtes, võib ta seda teha ülejäänud osas üksnes siis, kui ta ei oleks lepingut samadel tingimustel üksnes selle osa suhtes sõlminud. Vastuseks võib kindlustusvõtja lepingu tervikuna üles öelda hiljemalt selle kindlustusperioodi lõpuks, mil kindlustusandja avaldus jõustub.²⁰ Kontserni- ja programmipoliisides on säte oluline: ühe tütarühingu rikkumine ei anna üldjuhul alust lõpetada kaitset kõigile.

4. Ülesütlemise tagajärjed

• Leping lõpeb edasiulatuvalt; kindlustusandjal on õigus maksele üksnes kuni lepingu lõppemiseni.²¹
• Elukindlustuses makstakse tagastusväärtus.²²
• Ülesütlemine peab olema selge tahteavaldus ja jõuab kehtima kättesaamisega; ülesütlemise alus peab olema avalduse tegemise ajal olemas.

5. Kolm „ühe kuu“ normi ja nende koosmõju

Igal alusel on oma „kell“. Kindlustusvõtja kaitse seisneb selles, et kindlustusandja, kes teab rikkumisest enne kindlustusjuhtumit ja ei tegutse, ei saa üldjuhul hiljem keelduda. Kindlustusandja seisukohalt on kalender kõige olulisem õiguskaitsevahend.

Seotud lehed

• Riski suurenemine
• Ohutusnõuded ja proportsionaalsus
• Kindlustusmakse
• Taganemine

Viited