Kindlustushuvi kahjukindlustuses: mõiste ja tagajärjed

Lühidalt. Kindlustushuvi on kindlustusvõtja (või kindlustatu) huvi kindlustada end kindla riski vastu: majanduslik seos kindlustatud esemega, mille tõttu ta kannaks kahju, kui risk realiseerub. Võlaõigusseadus (VÕS) ei sätesta kindlustushuvi lepingu kehtivuse eeldusena, kuid reguleerib selle puudumise ja lõppemise tagajärgi: kui huvi puudub kaitse alguses või tulevase riski korral ei teki, vabaneb kindlustusvõtja makse tasumisest; kui huvi lõpeb hiljem, on kindlustusandjal õigus maksele kuni teadasaamiseni.¹ Kindlustushuvi on kahjukindlustuse alusmõiste, mis eristab kindlustust hasartmängust ja piirab hüvitist tegeliku kahjuga.² Kindlustustegevuse seaduses (KindlTS) kasutatav väljend „kliendi kindlustushuvi ja nõudmised“ on aga turustamisõiguslik mõiste, millel on teine sisu.

1. Kindlustushuvi funktsioonid

Kindlustushuvil on kahjukindlustuses kolm funktsiooni.

Esiteks eristab see kindlustust hasartmängust. Kui isik kindlustab vara, millega tal puudub igasugune majanduslik seos, ei kindlusta ta end kahju vastu, vaid teeb panuse sündmuse toimumisele. Õiguskirjanduses on rõhutatud, et kindlustushuvi nõue on ajalooliselt kujunenud just selleks, et vältida kindlustuse muutumist kihlveoks ja moraalset riski, kus kindlustatul on huvi kahju põhjustamiseks.³

Teiseks määrab see hüvitise piiri. Kahjukindlustuses hüvitatakse kindlustatule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju ning kindlustusandja ei pea maksma rohkem kui tegelik kahju.⁴ Kahju mõõdetakse kindlustushuvi väärtuse kaudu; kindlustusväärtus on seadusjärgselt kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi ajal.⁵

Kolmandaks määrab see kindlustatu isiku. Samal esemel võib olla mitu kindlustushuvi: omaniku, liisinguandja, liisinguvõtja, hüpoteegipidaja, üürniku, ehitaja. Iga huvi saab kindlustada eraldi või ühes lepingus, kui leping on sõnastatud selliselt, et see hõlmab mitut huvi.

2. Kindlustushuvi puudumine ja lõppemine (VÕS § 478)

2.1. Huvi puudub algusest või ei teki

Kui kindlustushuvi puudub kindlustuskaitse alguses või kui tulevase riski kindlustamisel huvi ei teki, vabaneb kindlustusvõtja kindlustusmakse tasumise kohustusest; kindlustusandja võib nõuda mõistlikku tasu tekkinud asjaajamiskulude eest.⁶ Näide: ettevõte kindlustab ostetava seadme alates kavandatud üleandmisest, kuid tehing jääb ära. Kindlustusvõtja ei pea makset tasuma, sest riski, mille vastu ta kindlustas, ei tekkinud.

2.2. Huvi lõpeb lepingu kehtivuse ajal

Kui kindlustushuvi lõpeb pärast kindlustuskaitse algust, on kindlustusandjal õigus maksele kuni ajani, mil ta huvi lõppemisest teada sai. Kui huvi lõpeb kindlustusjuhtumi tõttu (nt hoone hävib), on kindlustusandjal õigus jooksva kindlustusperioodi maksele.⁷

Kindlustushuvi lõppemine erineb kindlustatud asja võõrandamisest, mille korral lähevad kindlustusvõtja õigused ja kohustused seaduse alusel üle omandajale; seega huvi ei lõpe, vaid liigub uue omanikuga kaasa.⁸ Asja võõrandamise erisusi on käsitletud lehel lepingu lõppemine.

2.3. Mis saab hüvitisest, kui huvi puudus?

Kui kindlustusvõtjal ei olnud kindlustatud esemega majanduslikku seost, ei teki tal kindlustusjuhtumi korral kahju ja kahjukindlustuse põhimõttest tulenevalt puudub hüvitamiskohustus. Kui leping hõlmab kolmanda isiku huvi (kindlustatu), on õigus hüvitisele kindlustatul.⁹ Seepärast tuleb poliisil alati kontrollida, kelle huvi on kindlustatud: kui see ei ole märgitud, eeldatakse kindlustusvõtja huvi.¹⁰

3. Mitme huvi kindlustamine

3.1. Omanik ja liisinguandja

Liisingu korral on vara omanik liisinguandja, kuid riski kannab tavaliselt liisinguvõtja. Liisingulepingud kohustavad liisinguvõtjat sõlmima kaskokindlustuse, kus soodustatud isikuks on liisinguandja. Riigikohus on juba varem selgitanud, et rendile võetud vara kindlustanud kindlustusvõtja võib üldjuhul nõuda lepingu täitmist soodustatud isiku kasuks ning kindlustusandja ei vabane ainuüksi seetõttu, et soodustatud isik ise nõuet ei esita.¹¹ Vt ka kolmanda isiku kasuks kindlustus ja soodustatud isik.

3.2. Hüpoteegipidaja

Hüpoteegipidaja huvi on tagatud nõude rahuldamine kinnisasja väärtuse arvel. VÕS annab ehitise kindlustuse puhul hüpoteegipidajale iseseisva kaitse: kindlustusandja peab teda teavitama makse tasumata jätmisest ja lepingu ülesütlemisest, kindlustusjuhtumist ja kaitse olemasolust; kui kindlustusvõtja rikub kohustust ja kindlustusandja vabaneb tema ees, peab kindlustusandja siiski täitma hüpoteegipidaja ees, välja arvatud makse tasumata jätmise või tahtliku kindlustusjuhtumi korral.¹² Õiguskirjanduses on hüpoteegipidajat seetõttu nimetatud kahjukindlustuse privilegeeritud subjektiks.¹³

3.3. Ehitusprojektid ja kontsernid

Ehituse koguriskikindlustuses kindlustatakse sageli korraga tellija, peatöövõtja ja alltöövõtjate huvid. Kontserni kindlustusprogrammis võib emaühing kindlustada tütarühingute vara ja vastutuse. Mõlemal juhul tuleb kontrollida, kas leping hõlmab kõiki huvisid, kuidas jagatakse hüvitis ja kas kindlustusandja loobub regressist kindlustatute vastu.

4. Kindlustushuvi summakindlustuses

Summakindlustuses (elukindlustus, summapõhine õnnetusjuhtumikindlustus) ei mõõdeta kahju ja kindlustushuvi ei piira väljamakset. Moraalse riski piiramiseks nõuab seadus aga, et kolmanda isiku surma puhuks sõlmitud elukindlustusleping kehtiks üksnes kolmanda isiku kirjalikul nõusolekul.¹⁴ Vt elukindlustuse erisused.

5. „Kliendi kindlustushuvi ja nõudmised“ turustamisõiguses

KindlTS kohustab kindlustusandjat, agenti ja maaklerit enne lepingu sõlmimist välja selgitama kliendi kindlustushuvi ja nõudmised ning soovitama neile vastavat lepingut.¹⁵ Siin tähendab kindlustushuvi kliendi kaitsevajadust laiemalt (millised riskid, millises ulatuses, millise eelarvega), mitte VÕS § 478 tähenduses majanduslikku seost kindlustatud esemega. See vastab kindlustustoodete turustamise direktiivi (IDD) nõudele välja selgitada kliendi demands and needs. Vahendajate õppematerjalides on seda kirjeldatud nii, et nõude eesmärk on pakkuda kliendile tema vajadustele vastavat toodet ja aidata tal teha teadlik otsus, ning et kogutava teabe ulatus sõltub toote keerukusest ja kliendi tüübist.¹⁶ Mõlemat mõistet kasutatakse eesti keeles sama sõnaga, mistõttu tasub vaidluses täpsustada, kumba mõeldakse.

Turustamisõigusliku kohustuse rikkumine võib mõjutada eraõiguslikku vaidlust: kui turustaja ei selgitanud välja kliendi ilmset kaitsevajadust, võib see anda aluse kahjunõudeks turustaja vastu (vt kindlustusvahendus ja nõustamine). Riigikohus on maakleri vastutuse asjas leidnud, et maakleril on hoolsus- ja selgitamiskohustus kliendi kindlustushuvi väljaselgitamisel, kuid seadusest ei tulene tal kohustust määrata kliendi vara kindlustusväärtust.¹⁷

6. Praktilised küsimused

1. Kelle huvi on kindlustatud? Kontrolli poliisil kindlustusvõtjat, kindlustatut ja soodustatud isikut; ära eelda, et kindlustusvõtja huvi katab ka teise isiku huvi.
2. Kas huvi on olemas kogu perioodi? Vara müügi, rendilepingu lõppemise või projekti lõpetamise korral teavita kindlustusandjat ja nõua makse ümberarvestust.
3. Kas hüvitis saab ületada huvi väärtust? Ei; isegi kui kindlustussumma on suurem, hüvitatakse tegelik kahju (vt kindlustusväärtus ja kindlustussumma).
4. Mitu lepingut samale huvile? Tekib mitmekordne kindlustus (vt ala-, üle- ja mitmekordne kindlustus).

Seotud lehed

• Kindlustusväärtus ja kindlustussumma
• Kolmanda isiku kasuks kindlustus ja soodustatud isik
• Kindlustusvahendus ja nõustamine
• Terminoloogia

Viited