Kindlustusväärtus ja kindlustussumma: hüvitise arvutamine

Lühidalt. Kahjukindlustuse hüvitise arvutamisel on kaks erinevat suurust. Kindlustussumma on lepingus kokkulepitud maksimaalne väljamakse, kindlustusväärtus on kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi ajal: vallasasja puhul samasuguse asja soetamise summa mõistliku kulumiga, ehitise puhul tavaline kohalik ehitusväärtus, millest on maha arvatud seisundit ja kulumit väljendav summa.¹ Pooled võivad kokku leppida kindla väärtuse või ehitise puhul taastamismaksumuse, mille korral kulumit ei arvestata.² Kindlustusandja ei pea maksma rohkem kui tegelik kahju, isegi kui kindlustussumma on suurem.³ Riigikohus on rõhutanud, et poliisile märgitud kindlustussumma ei ole iseenesest kokkuleppeline kindlustusväärtus ning et taastamisväärtusena kokkulepitud kindlustussumma korral ei saa tekkida alakindlustust.⁴

1. Hüvitamise põhimõte

Kahjukindlustuses hüvitatakse kindlustatule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju, sh kahju, mis tekkis tagajärgede likvideerimisel või asjade kaotsiminekul. Kahju hüvitatakse rahas, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti; saamata jäänud tulu hüvitatakse üksnes siis, kui see on eraldi kokku lepitud.⁵ Riigikohus on selgitanud, et kahjukindlustuse eesmärk on asetada kindlustatu kindlustusjuhtumieelsesse olukorda.⁶

Hüvitamise põhimõttest tuleneb rikastumiskeeld: kindlustatu ei tohi kindlustusjuhtumi tõttu jääda paremasse olukorda kui enne juhtumit. Kindlustusandja ei pea maksma rohkem kui tegelik kahju.⁷ Riigikohus on leidnud, et kindlustusandja võib tugineda hüvitise piiramisele tegeliku kahjuga ka ilma kindlustussummat ülekindlustuse sätete alusel vähendamata, kui elamu taastamisväärtus on kindlustussummast väiksem.⁸

2. Kindlustussumma

Kindlustussumma on kahjukindlustuses rahasumma, mille ulatuses kindlustusandja vastutab; see võib olla määratud ka muul kujul, näiteks taastamisväärtusena või arvutamise alustena.⁹ Kindlustussumma ei ole summa, mille kindlustusvõtja automaatselt saab: see on lagi.

Kindlustussummal võib olla mitu tasandit: kogu lepingu limiit, kindlustusjuhtumi limiit, aastane koondlimiit ja alamlimiidid üksikute kahjuliikide jaoks. Riigikohus on ettevõtte varakindlustuse asjas leidnud, et mitmeastmelises kindlustussummas võib kokku leppida ka tüüptingimustes, kuid ainult siis, kui mõistlik kindlustusvõtja saab sõlmimisel selgelt aru, millise summa alusel hüvitis arvutatakse, ja tingimus ei ole ebamõistlikult kahjustav; poliisil märgitud ühtne summa võib eraldi kokkuleppena olla tüüptingimustest ülimuslik.¹⁰ Alamlimiitide tõlgendamist on käsitletud lehel alamlimiidid ja omavastutus.

3. Kindlustusväärtus

3.1. Seaduslik määratlus

Kindlustusväärtus on kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi ajal.¹¹

• Vallasasi: summa, mis on vajalik samasuguse asja soetamiseks, millest on maha arvatud mõistlik kulum.
• Ehitis: tavaline kohalik ehitusväärtus, millest on maha arvatud ehitise seisundit ja kulumit väljendav summa.¹²

Ehitise kindlustusväärtuse sätted ei ole poolimperatiivsed: pooled võivad kokku leppida kindlas summas või taastamismaksumuses.¹³

3.2. Kindlustusjuhtumi aeg ja ehitushindade tõus

Seadus määrab kindlustusväärtuse kindlustusjuhtumi aja seisuga. Riigikohus on aga leidnud, et seda tuleb tõlgendada koos hüvitamise põhimõttega, mille eesmärk on taastada kindlustusjuhtumieelne olukord; seetõttu võib hüvitis hõlmata ka mõistliku aja jooksul toimuva taastamise ajaks kallinenud ehitusmaterjalide ja -tööde hinda, kui need on vajalikud ja põhjendatud kulud.¹⁴ Lahend on praktikas oluline pikkade taastamisprojektide korral, kui ehitushinnad tõusevad kahjukäsitluse ja ehitamise ajal.

3.3. Taastamine ei ole hüvitise eeldus

Hävinud ehitise kahju suurus on ehitusväärtus ning kindlustusandja vastutust ei mõjuta see, et kindlustatu ei soovi ehitist taastada. Kui pooled soovivad siduda väljamakse taastamisega, peavad nad selles selgelt kokku leppima.¹⁵ Taastamiskulude hüvitis hõlmab käibemaksu, sest eeldatakse, et hävinud ehitis taastatakse; kui taastamisele ei asuta, võib see olukorda muuta.¹⁶

4. Kokkuleppeline kindlustusväärtus ja taastamisväärtus

4.1. Kokkuleppeline väärtus

Pooled võivad kindlustusväärtuse kokku leppida eelnevalt kindla summana; seda ei arvestata, kui see erineb oluliselt tegelikust väärtusest.¹⁷ Saamata jäänud tulu kohta ei saa kokkuleppelist väärtust kokku leppida.¹⁸

Riigikohus on rõhutanud, et poliisile märgitud kindlustussumma ei ole iseenesest kokkuleppeline kindlustusväärtus: kui see erineb oluliselt tegelikust väärtusest, lähtutakse tegelikust väärtusest.¹⁹ Kindlustussumma ja kindlustusväärtuse võrdseks lugemine alakindlustuse vältimiseks ei ole veel kokkulepe, et kindlustusandja maksab kindlustussumma sõltumata tegelikust kahjust.

4.2. Taastamisväärtus

Ehitise puhul võib kindlustusväärtusena kokku leppida taastamismaksumuse; siis ei arvestata vanust ja kulumit.²⁰ Tingimused seavad sageli taastamisväärtusele eeldusi, näiteks et kulum ei ületa teatud protsenti. Riigikohus on koolihoone tulekahju asjas selgitanud, et säte võimaldab erandina sellist kokkulepet ning tingimuste järgi kehtis taastamisväärtus üksnes juhul, kui kulum oli kuni 50%.²¹ Teises asjas, kus kindlustusväärtuseks oli kokku lepitud taastamisväärtus ja kulum oli 0%, ei piiranud kindlustusjuhtumijärgse kahju tingimus kindlustusandja vastutust.²²

Tüüptingimus, mis näeb adressaadile ette seadusest soodsama regulatsiooni (nt taastamisväärtuse kokkulepe), ei saa üldjuhul olla tühine.²³

4.3. Kindlustussumma taastamisväärtusena

Kui pooled on kokku leppinud, et kindlustussumma on taastamisväärtus, on kindlustussumma sisuliselt võrdne kindlustusväärtusega kindlustusjuhtumi ajal ning alakindlustust ei saa tekkida.²⁴ Kindlustusandja peab seetõttu tingimustes kindlustussumma ja kindlustusväärtuse selgelt eristama; kui tingimused lubavad mõista kindlustussummat taastamisväärtusena, tõlgendatakse ebaselgust kindlustusandja kahjuks.

5. Kasko- ja vallasvarakindlustus

Kaskokindlustuses arvutatakse hüvitis tavaliselt remondikulu või sõiduki turuväärtuse alusel. Riigikohus on leidnud, et kahjuõiguse üldsäte asja hävimise ja kahjustamise hüvitise kohta ei ole imperatiivne, mistõttu pooled võivad kindlustuslepingus kokku leppida ka kahjustatud ja kahjustamata sõiduki turuhindade vahe hüvitamises; see, et taastamiskulu ületab asja väärtuse, ei anna iseenesest alust uue asja soetamiskulude väljamõistmiseks.²⁵ Asjade kogumi kindlustus hõlmab kõiki kogumisse kindlustusjuhtumi ajal kuuluvaid asju ja esemeid ei pea lepingus loetlema, kuid see ei vabasta kindlustusvõtjat hävinud esemete koosseisu ja väärtuse tõendamisest.²⁶

6. Arvutusnäide

Ehitis on kindlustatud tegeliku väärtuse alusel; kindlustussumma 300 000 eurot. Tulekahju hävitab ehitise. Kohalik ehitusväärtus on 360 000 eurot, kulum 25%.

• Kindlustusväärtus: 360 000 × (1 − 0,25) = 270 000 eurot.
• Kindlustussumma (300 000) ületab kindlustusväärtuse (270 000): alakindlustust ei ole; hüvitis on 270 000 eurot miinus omavastutus.
• Kui ehitis oleks kindlustatud taastamisväärtuse alusel, oleks kahju 360 000 eurot, kuid hüvitis piirduks kindlustussummaga 300 000 eurot (kui kindlustussumma ei ole kokku lepitud taastamisväärtusena) ja tekiks alakindlustuse küsimus (vt ala-, üle- ja mitmekordne kindlustus).

Arvutus näitab, miks kindlustussumma, kindlustusväärtus ja väärtuse alus tuleb lepingus ühtselt määrata.

Seotud lehed

• Ala-, üle- ja mitmekordne kindlustus
• Kindlustushuvi
• Alamlimiidid ja omavastutus
• Varakindlustus
• Riigikohtu praktika: kindlustusväärtus ja hüvitise arvestus

Viited