Tõendid ja hüvitise sissenõutavus: teave, tõendamine, ettemaks ja viivis

Lühidalt. Kindlustusandja võib nõuda täitmiskohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet ja tõendeid üksnes niivõrd, kuivõrd nende esitamist saab kindlustusvõtjalt mõistlikult oodata.¹ Hüvitis muutub sissenõutavaks, kui kindlustusjuhtumi ja täitmise ulatuse kindlakstegemiseks vajalikud toimingud on lõpetatud, ning seadus annab kindlustusvõtjale vahendid venitamise vastu; viivise välistamise kokkulepe on tühine.² Kindlustusjuhtumist teatamist, teatamiskohustuse rikkumise tagajärgi ja kahju kindlakstegemist käsitleb leht Kindlustusjuhtumi järgsed poolte kohustused.

1. Teave ja tõendid

1.1. Mõistlikult oodatav teave

Kindlustusandja võib nõuda kindlustusjuhtumi ja täitmise ulatuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet ja tõendeid niivõrd, kuivõrd nende esitamist saab kindlustusvõtjalt mõistlikult oodata.³ Säte on kahesuunaline: see kohustab kindlustusvõtjat koostööle, kuid piirab kindlustusandja nõudmisi.

Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 448 lg 2 ei reguleeri tõendamiskoormist: kindlustusvõtja tõendab kindlustusjuhtumi ja kahju, kindlustusandja keeldumise aluse.⁴ Kui kindlustusjuhtumit on olemuslikult raske tõendada, näiteks sõiduki vargus välismaal, tuleb lisaks tingimustele arvestada, et tõendeid võib nõuda üksnes mõistlikult oodatavas ulatuses; kohtud ei olnud põhjendanud, kuidas mõjutas politseile kolm päeva hiljem teatamine kindlustusjuhtumi toimumist või selle kindlakstegemist.⁵

1.2. Tõendamisvahendite piiramine

Kodukindlustuse tüüptingimus, mille järgi ei hüvitata vara, mille olemasolu ei ole tõendatud ülevaatuse, jäänuste või dokumentidega, piirab tarbija õigust kasutada muid tõendeid (nt tunnistajaid) ja on ebamõistlikult kahjustav; ka VÕS § 448 lg 2 piirab tõendite nõudmist mõistlikult oodatavaga.⁶ Seega ei saa kindlustusandja kokku leppida, et kindlustusjuhtumit saab tõendada üksnes teatud dokumendiga.

1.3. Kindlustusjuhtumi tuvastamise järjekord

Kohus peab esmalt tuvastama, kas kindlustusjuhtum toimus, ja alles seejärel hindama, kas kindlustusandjal on õigus keelduda. Riigikohus tühistas otsuse, millega hagi jäeti rahuldamata registreerimistunnistuse ja võtmete üleandmise nõude alusel, võtmata seisukohta, kas ärandamine üldse toimus.⁷ Sama loogikat tasub järgida ka kahjukäsitluses ja vastuväidete koostamisel.

2. Hüvitise sissenõutavus ja venitamise vastased vahendid

2.1. Sissenõutavuse hetk

Kindlustusandja täitmiskohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlakstegemiseks vajalike toimingute lõpetamisega.⁸ Riigikohus on ehitise tulekahju asjas selgitanud, et hüvitis muutub sissenõutavaks mõistliku käsitlusaja möödumisel ning kriminaalmenetlus ei õigustanud väljamakse edasilükkamist selle lõpuni.⁹

2.2. Kindlustusvõtja vahendid

Seadus annab kindlustusvõtjale kaks konkreetset vahendit:

1. kui kahe kuu möödumisel kindlustusjuhtumist teatamisest küsib kindlustusvõtja, miks toimingud ei ole lõpetatud, ja kindlustusandja ei vasta ühe kuu jooksul, muutub nõue sissenõutavaks;
2. kui toimingud ei ole lõpetatud ühe kuu jooksul teatamisest ja kindlustusjuhtum on kindlaks tehtud, võib kindlustusvõtja nõuda summat, mida kindlustusandja peaks asjaolusid arvestades igal juhul vähemalt maksma (ettemaks vaieldamatu osa ulatuses); tähtaeg peatub ajaks, mil toimingute lõpetamist takistab kindlustusvõtjast tulenev asjaolu.¹⁰

Kohtumenetluses saab hagi tagamise abinõuna kohustada kindlustusandjat maksma kindlustuslepingu asja menetluse kestel ilmselt minimaalselt tasumisele kuuluvaid summasid.¹¹ Riigikohus on samas rõhutanud, et selle abinõu kohaldamiseks ei piisa üldistest eeldustest ning enne kohaldamist võib olla vajalik kostja ära kuulata.¹²

2.3. Viivis

Sissenõutavaks muutunud hüvitiselt tuleb maksta viivist; kokkulepe, et kindlustusandja ei maksa viivist, on tühine.¹³ Riigikohus on leidnud, et viivisenõuet ei saa jätta rahuldamata üksnes seetõttu, et kahju suurus selgus alles kohtumenetluses, kui kindlustusandja menetles nõuet ja vähendas hüvitise nullini; kindlaks tuleb teha, millised dokumendid esitati kindlustusandjale enne kohtumenetlust ja millal hüvitis muutus sissenõutavaks.¹⁴ Vabatahtlikus vastutuskindlustuses, kus kahjustatud isikul ei ole otsenõuet, kehtib maksmiseks kahenädalane tähtaeg nõude tuvastamisest; otsenõude korral arvestatakse viivist üldreegli järgi.¹⁵

3. Keeldumisotsus ja hilisemad vastuväited

Kindlustusandja võib kohtumenetluses esitada vastuväiteid, mida ta keeldumisotsuses ei nimetanud.¹⁶ Kindlustusvõtja peab seetõttu analüüsima kõiki võimalikke aluseid, mitte üksnes otsuses nimetatut. Kirjalikul keeldumisotsusel on ka teine oluline tagajärg: kui selles on selgitatud üheaastase hagi esitamise tähtaja tagajärge, hakkab see tähtaeg kulgema otsuse kättesaamisest (vt aegumine ja hagi tähtaeg).

Teatamisest kuni keeldumiseni kehtivate sammude praktiline ajajoon on lehel Kindlustusjuhtumi järgsed poolte kohustused.

Seotud lehed

• Kindlustusjuhtumi järgsed poolte kohustused
• Tõendamiskoormus
• Tõendamine ja ekspertiis kindlustusvaidluses
• Aegumine ja hagi tähtaeg
• Riigikohtu praktika: kindlustusjuhtum ja sissenõutavus

Viited