Elukindlustuse soodustatud isik ja pärimine

Sisukord

Lühidalt. Elukindlustuse soodustatud isik on isik, kellele kindlustusandja maksab hüvitise kindlustusjuhtumi korral. Kindlustusvõtja võib soodustatud isiku määrata ja muuta kindlustusandja nõusolekuta igal ajal kuni kindlustusjuhtumini; soodustatud isik saab nõudeõiguse alles kindlustusjuhtumi toimumisel. Kui soodustatud isik on määratud, saab ta hüvitise kindlustuslepingu alusel, mitte pärijana. Kui soodustatud isikut ei ole või ta suri enne kindlustusjuhtumit, makstakse hüvitis kindlustusvõtjale või tema pärijatele. Soodustatud isiku määramine on seetõttu oluline pärimisplaneerimise vahend, kuid nõuab ajakohastamist elusündmuste järel.

1. Soodustatud isiku mõiste

VÕS-i järgi on soodustatud isik isik, kellel on kindlustuslepingu järgi õigus saada kindlustusandjalt täitmist.1 Elukindlustuses tuleb eristada kolme rolli: kindlustusvõtja (lepingupool, kes tasub makseid ja omab lepingust tulenevaid õigusi), kindlustatud isik (isik, kelle elu on kindlustatud) ja soodustatud isik (hüvitise saaja). Need võivad kõik olla üks inimene, kuid sageli on need erinevad: näiteks abikaasa kindlustab enda elu ja määrab soodustatud isikuks lapsed.

2. Määramine ja muutmine

Kindlustusvõtjal on õigus määrata soodustatud isikuks kolmas isik ja seda isikut muuta kindlustusandja nõusolekuta, isegi kui soodustatud isik oli lepingus nimetatud.2 Muutmine tehakse kindlustusandjale esitatava avaldusega. Kuna soodustatud isik saab nõudeõiguse alles kindlustusjuhtumi toimumisel, ei ole tal enne seda lepingule mingit kaitstud õigust.2 Laenu tagamisel kasutatakse praktikas kokkulepet, et kindlustusvõtja ei muuda panga kui soodustatud isiku staatust ilma panga nõusolekuta; sellise kokkuleppe rikkumine on eelkõige kindlustusvõtja ja panga vahelise laenulepingu küsimus.

Soodustatud isiku määramisel tasub:

  • nimetada isik selgelt (nimi ja isikukood), mitte üksnes „abikaasa“ või „lapsed“;
  • määrata osad, kui soodustatud isikuid on mitu;
  • määrata asendussoodustatud isik juhuks, kui esimene sureb varem;
  • kontrollida määramist abiellumise, lahutuse, lapse sünni ja laenu võtmise järel.

3. Mitu soodustatud isikut

Kui soodustatud isikuks on määratud mitu isikut ilma osasid täpsustamata, loetakse nad soodustatud võrdsetes osades. Osa, mida mõni soodustatud isik keeldub vastu võtmast või ei saa vastu võtta, lisandub teiste soodustatud isikute osadele.3

4. Soodustatud isiku surm enne kindlustusjuhtumit

Kui soodustatud isik sureb enne kindlustusjuhtumi toimumist, peab kindlustusandja kohustuse täitma kindlustusvõtjale või tema pärijatele, kui kindlustusvõtja ei määra teisiti.2 Kui kindlustusvõtja ja kindlustatud isik on sama isik ning ta sureb, ilma et oleks uut soodustatud isikut määranud, läheb hüvitis seega tema pärijatele pärandvara osana.

5. Soodustatud isik ja pärimine

Pärimisõiguse seisukohast on oluline eristada kahte olukorda.

Soodustatud isik on määratud. Soodustatud isik omandab nõude kindlustusandja vastu kindlustuslepingu alusel kindlustusjuhtumi toimumisel.2 Autori hinnangul ei kuulu hüvitis sel juhul kindlustusvõtja pärandvara hulka ning seda ei jagata pärijate vahel pärimise reeglite järgi. Soodustatud isik saab hüvitise ka siis, kui ta ei ole pärija või kui ta pärandist loobus.

Soodustatud isikut ei ole või määramine on muutunud kehtetuks. Sel juhul makstakse hüvitis kindlustusvõtjale või tema pärijatele ja see on osa pärandvarast.2 Pärandvara jagatakse seaduse või testamendi järgi ning pärandvarast rahuldatakse ka pärandaja võlausaldajate nõuded.

Testament ja soodustatud isiku määramine on seega eraldi instrumendid. Testamendiga ei saa automaatselt muuta elukindlustuse soodustatud isikut, kui kindlustusandjat ei teavitata; kindlustusandja maksab lepingus märgitud soodustatud isikule. Pärimisplaneerimisel tuleb testament ja soodustatud isiku määramine omavahel kooskõlastada. Sundosa, kaasomandi ja abikaasade varasuhete mõju elukindlustuse hüvitisele on keerulisemad küsimused, mida tuleb hinnata konkreetse juhtumi põhjal.

6. Lahutus

Kui soodustatud isikuks on määratud abikaasa ja abielu lahutatakse, ei muutu määramine automaatselt kehtetuks. Kui leping nimetab „abikaasa“ ilma nimeta, tekib tõlgendusküsimus, kas soodustatud isik on kindlustusjuhtumi ajal abikaasa või määramise ajal abikaasa olnud isik. Lahutuse järel tuleb soodustatud isiku määramine kindlasti üle vaadata.

Abikaasade ühisvara jagamisel võib kogumiselemendiga elukindlustuse lepingu väärtus (tagastusväärtus) olla jagatav vara, kui maksed tasuti ühisvarast.

7. Soodustatud isiku poolt põhjustatud surm

Kui soodustatud isik põhjustas tahtliku õigusvastase teoga kindlustatud isiku surma, loetakse, et selle soodustatud isiku määramist ei ole toimunud.4 Hüvitis läheb teistele soodustatud isikutele või kindlustusvõtjale ja tema pärijatele. Kui surma põhjustas kindlustusvõtja ise (kolmanda isiku elu kindlustamisel), vabaneb kindlustusandja ja tagastusväärtust ei maksta.4

8. Kindlustusvõtja võlad ja pankrot

Kindlustusvõtja võlausaldajad võivad arestida kindlustusvõtja nõude kindlustusandja vastu (nt tagastusväärtuse). Soodustatud isiku kaitseks näeb seadus ette, et soodustatud isik võib kindlustusvõtja nõusolekul astuda kindlustusvõtja asemele kindlustuslepingusse, kui kindlustusvõtja nõue arestitakse, selle suhtes algatatakse täitemenetlus või kindlustusvõtja pankrot kuulutatakse välja; lepingusse astumisel peab soodustatud isik hüvitama võlausaldajatele seaduses sätestatud summa.5 See võimaldab perel säilitada pikaajalise elukindlustuse ka kindlustusvõtja majandusraskuste korral.

9. Kindlustusvõtja ja soodustatud isiku vahekord

Riigikohus on liisinguvara kindlustuse asjas leidnud, et kindlustusvõtja võib nõuda kindlustusandjalt täitmist kolmanda isiku (soodustatud isiku) kasuks ning kindlustusandja ei vabane põhjusel, et soodustatud isik ise nõuet ei esita.6 Elukindlustuses tähendab see, et kindlustusandja ei saa hüvitise maksmisest keelduda üksnes seetõttu, et soodustatud isik ei ole nõuet esitanud; kui kolmandal isikul on õigus kindlustusandja täitmisele, peab ta siiski kindlustusjuhtumist teatama ja esitama tõendid.7

Seotud lehed

Viited


  1. VÕS § 425 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S ↩

  2. VÕS § 537 lg 1–3 (viide 1). ↩↩↩↩↩

  3. VÕS § 538 (viide 1). ↩

  4. VÕS § 540 lg 1–2, § 546 lg 2 (viide 1). ↩↩

  5. VÕS § 547 lg 1–2 (viide 1). ↩

  6. RKTKo 24.05.2005, 3-2-1-58-05, p 16–18. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-58-05 ↩

  7. VÕS § 541 lg 2 (viide 1). ↩