Kogumiskindlustus: tagastusväärtus ja maksevaba kindlustus

Lühidalt. Kogumiskindlustus ühendab riskikindlustuse ja säästmise: kindlustusandja maksab kokkulepitud summa kas kindlustatud isiku surma korral või lepingu tähtaja saabumisel (üleelamiskindlustus, segakindlustus). Investeerimisriski kannab kindlustusandja, kes lubab sageli garanteeritud intressi ja lisab kasumiosa. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel peab kindlustusandja maksma tagastusväärtuse, mis arvutatakse kindlustusmatemaatika tunnustatud reeglite järgi; tagastusväärtusest arvestatakse maha kindlustusmaksete võlgnevused ning muid mahaarvamisi võib teha üksnes kokkulepitud ja mõistlikus ulatuses. Kindlustusvõtja võib maksete tasumise lõpetada ka lepingut lõpetamata, muutes kindlustuse kindlustusmaksevabaks.

1. Toote olemus

Kogumiskindlustus kuulub KindlTS järgi elukindlustuse liikidesse „kindlustus üleelamistähtajaks“ ning „kindlustus surmajuhtumiks ja üleelamistähtajaks“.¹ VÕS-i järgi maksab kindlustusandja kokkulepitud summa kindlustatud isiku surma või teatud eluea saabumise korral.² Kui kindlustusjuhtum on teatud eluea saabumine, ei pea sellest kindlustusandjale teatama.³

Kogumiskindlustuse eristab investeerimisriskiga elukindlustusest see, kes kannab investeerimisriski. Kogumiskindlustuses investeerib kindlustusandja makseosa oma nimel ja lubab kindlustusvõtjale kindla summa (sageli garanteeritud intressiga), millele võib lisanduda kasumiosalus. Investeerimisriskiga elukindlustuses sõltub väljamakse valitud fondide väärtusest ja riski kannab kindlustusvõtja.

2. Kindlustusmakse ja selle muutmine

Kogumiskindlustuse makse koosneb riskiosast (surmajuhtumi kate), kogumisosast ja kulude katteosast. Esimestel aastatel kulub suur osa maksetest lepingu sõlmimise kuludele, sh vahendustasule, mistõttu lepingu väärtus kasvab aeglaselt.

Kindlustusandja võib kindlustusmakset suurendada, kui see on vajalik selleks, et tagada lepingutest tulenevate kohustuste püsiv täitmine; lepingut ei või muuta üksnes põhjusel, et kindlustatud isik vananeb või tema tervis halveneb.⁴ Pooled võivad siiski kokku leppida makse tõusu kindlast vanusest alates.

3. Kindlustusmaksevaba kindlustus

Kui kindlustusvõtja ei suuda või ei soovi makseid jätkata, ei pea ta lepingut lõpetama. Ta võib taotleda kindlustuse muutmist jooksva kindlustusperioodi lõpust selliselt, et maksete tasumine lõpeb, kuid kindlustusandja täidab lepingu juba tasutud maksete arvel (kindlustusmaksevaba kindlustus). Seda võib nõuda, kui tasutud maksetega on saavutatud kokkulepitud minimaalne summa; kui ei ole, on kindlustusvõtjal õigus tagastusväärtusele.⁵ Kindlustusmaksevaba kindlustuse korral arvutatakse kindlustusandja kohustus jooksva perioodi lõpuseisuga kindlustusmatemaatika reeglite järgi.⁶

Kindlustusmaksevabaks muutmine on sageli kasulikum kui lõpetamine: kindlustusvõtja säilitab kogutud väärtuse ja kindlustuskaitse (väiksemas summas) ning väldib lõpetamisega kaasnevaid mahaarvamisi.

4. Lõpetamine ja tagastusväärtus

Kindlustusvõtja võib elukindlustuslepingu igal ajal jooksva kindlustusperioodi lõpuks üles öelda.⁷ Kui elukindlustusleping lõpeb taganemise või ülesütlemisega või kui tunnustatakse selle tühisust või leping tühistatakse, peab kindlustusandja maksma tagastusväärtuse, välja arvatud kui pooled lepivad kokku lepingu muutmises kindlustusmaksevabaks.⁸ Kindlustusandja peab tagastusväärtuse maksma ka siis, kui ta vabaneb pärast kindlustusjuhtumit täitmise kohustusest; erand on olukord, kus kindlustusvõtja põhjustas kolmanda isiku surma tahtliku õigusvastase teoga.⁸

Tagastusväärtus arvutatakse kindlustusmatemaatika tunnustatud reeglite järgi jooksva kindlustusperioodi lõpuks. Tagastusväärtusest arvatakse maha tasumata kindlustusmaksed. Muid mahaarvamisi võib kindlustusandja teha üksnes kokkulepitud ulatuses ja tingimusel, et see on mõistlik.⁸ Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu peab olema lepingus selgelt kokku lepitud ja mõistlik. Kui tüüptingimustes sisalduv mahaarvamine on ülemäärane, võib see olla tühine ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena.⁹

Arvutusnäide (näitlik). Kindlustusvõtja on 6 aasta jooksul maksnud 6 000 eurot. Kindlustusandja arvutab lepingu matemaatilise väärtuse 5 200 euroks (osa maksetest kulus riskikaitsele ja sõlmimiskuludele). Leping näeb ette lõpetamistasu 3% lepingu väärtusest. Tagastusväärtus on 5 200 – (5 200 × 0,03) = 5 200 – 156 = 5 044 eurot. Kui kindlustusvõtjal oli lisaks 200 eurot tasumata kindlustusmakseid, makstakse 4 844 eurot.

5. Kasumiosalus

Paljudes kogumiskindlustuse lepingutes lubab kindlustusandja garanteeritud intressile lisaks kasumiosalust. Kasumiosalus ei ole üldjuhul garanteeritud: selle suurus sõltub kindlustusandja investeerimistulemusest ja juhatuse otsusest. Kindlustusvõtja jaoks on oluline teada, kas juba lisatud kasumiosa on lõplik ja kas see säilib lõpetamisel. Lepingueelses teabes tuleb anda teave hüvitiste ja tagastusväärtuste kohta ning selle kohta, kuidas kasumiosa arvutatakse.¹⁰

6. Maksustamine

Kogumiskindlustuse hüvitis (sh üleelamissumma) ja tagastusväärtus on tulumaksuvabad, välja arvatud investeerimisriskiga elukindlustuse tootlus ja täiendava kogumispensioni kindlustuse väljamaksed.¹¹ Kui kogumiskindlustus on sõlmitud täiendava kogumispensioni lepinguna, kehtivad pensionikindlustuse maksureeglid (vt Pensionikindlustus).

7. Tüüpilised vaidlused

• tagastusväärtuse arvutus: klient on üllatunud, et esimestel aastatel on väärtus väiksem kui makstud summa;
• kasumiosaluse muutmine: kindlustusandja määrab lubatust väiksema kasumiosa;
• turustamise viga: kliendile müüdi pikaajaline kogumiskindlustus, kuigi ta vajas likviidsust (vt Kindlustuse turustamine ja IDD);
• soodustatud isiku vaidlus pärast kindlustusvõtja surma (vt Soodustatud isik ja pärimine).

Seotud lehed

• Elukindlustus
• Investeerimisriskiga elukindlustus
• Pensionikindlustus
• Kindlustuse maksustamine
• Tüüptingimused

Viited