Lühidalt. Elukindlustuslepingule lisatakse sageli kaitseid, mis ei ole surmajuhtumi ega kogumise kaitse: puuduv töövõime, kriitilised haigused, haiglapäevaraha ja õnnetusjuhtumi kaitse. Kindlustustegevuse seaduse järgi on õnnetusjuhtumikindlustus ja haiguskindlustus lisakindlustusena elukindlustuse liigid ning elukindlustusandja võib tegeleda ka õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustusega kui kahjukindlustusega.1 See on üks peamisi põhjusi, miks kindlustusliigid ja tooted ei kattu üks-ühele (vt kindlustusliigid ja kindlustustooted).
1. Ülevaade
| Lisakaitse | Kindlustusjuhtum | Hüvitis |
|---|---|---|
| puuduv töövõime | kindlustatud isikul tuvastatakse püsiv puuduv töövõime või ta ei suuda lepingus määratud tööd teha | ühekordne summa, maksevabastus või perioodiline hüvitis |
| kriitilised haigused | lepingus loetletud raske haiguse diagnoos (nt vähk, infarkt, insult) | ühekordne summa |
| haiglapäevaraha | haiglaravi | kokkulepitud summa päeva kohta |
| õnnetusjuhtumi kaitse | surm, püsiv puue või trauma õnnetuse tagajärjel | summa või protsent kindlustussummast |
| maksevabastus | kindlustusvõtja töövõimetus | põhilepingu maksed tasub kindlustusandja |
2. Puuduv töövõime
Töövõimetuskaitse on noorema kindlustatu jaoks sageli olulisem kui surmajuhtumi kaitse, sest püsiv töövõimetus on tööeas tõenäolisem kui surm. Lepingutes kasutatakse eri määratlusi:
- riiklik hindamine: kindlustusjuhtum on riikliku töövõime hindamise otsus puuduva töövõime kohta;
- oma ameti töövõimetus: kindlustatud isik ei suuda teha oma senist tööd;
- mis tahes töö töövõimetus: kindlustatud isik ei suuda teha ühtegi tööd, mis vastab tema haridusele ja kogemusele.
Määratlus on vaidluste peamine allikas. Riikliku otsuse sidumine kindlustusjuhtumiga on selge, kuid sõltub riigi hindamissüsteemi muudatustest. Kui tingimus on ebaselge, tõlgendatakse seda mõistliku kindlustusvõtja arusaama järgi ja kahtluse korral koostaja kahjuks.2
3. Kriitilised haigused
Kriitiliste haiguste kaitse maksab ühekordse summa lepingus loetletud haiguse diagnoosimisel. Iga haiguse kohta on tingimustes meditsiiniline määratlus, mis võib olla kitsam kui tavakeelne mõiste: näiteks võivad varajased vähivormid olla välistatud või kaetud väiksema summaga. Sageli on ooteaeg (diagnoos esimestel kuudel ei ole kaetud) ja ellujäämisperiood (kindlustatu peab diagnoosist elama teatud arvu päevi).
4. Haiglapäevaraha ja õnnetusjuhtumi kaitse
Haiglapäevaraha on summakindlustus: hüvitis ei sõltu tegelikest kuludest. Õnnetusjuhtumi kaitse toimib samamoodi nagu iseseisev õnnetusjuhtumikindlustus: oluline on õnnetusjuhtumi määratlus, püsiva puude tabel ja joobe välistus. Riigikohus on leidnud, et joobe korral peab kindlustusandja tõendama selle mõju ja kui joove ei olnud ainus põhjus, saab hüvitist üksnes vähendada.3 Kui kindlustusandja tõendab, et õnnetus juhtus olustikus, mis ei olnud mõistlikult võttes kainele inimesele ohtlik, peab hea usu põhimõtte järgi kindlustatu tõendama, et õnnetuse põhjustas muu väline asjaolu.3 Lähemalt vt õnnetusjuhtumikindlustus.
5. Lepingueelne teave ja välistused
Lisakaitsete puhul on terviseküsimustik veelgi olulisem kui surmajuhtumi kaitse puhul. Kui kindlustusvõtja jättis kirjalikule küsimusele vastates olulise asjaolu teatamata, võib kindlustusandja ühe kuu jooksul teadasaamisest lepingust taganeda, kuid mitte pärast kolme aasta möödumist lepingu sõlmimisest.4 Tüüpilised välistused on enne lepingut diagnoositud haigused, tahtlik enesevigastamine, alkoholi- ja narkojoove, riskisport ja sõjaline tegevus.
Kindlustusandja ei või kindlustusriski hindamisel kasutada geneetilisi andmeid.5
6. Lisakaitse lõppemine
Lisakaitsed lõpevad tavaliselt kindlas vanuses (näiteks 65 aastat) või koos põhilepinguga. Kui põhileping muudetakse maksevabaks või öeldakse üles, lõpevad sageli ka lisakaitsed. See tuleb arvestada, kui leping muudetakse rahaliste raskuste tõttu.
7. Tüüpilised vaidluskohad
- töövõimetuse määratlus ja selle tõendamine;
- kas diagnoos vastab kriitilise haiguse meditsiinilisele määratlusele;
- kas haigus oli olemas enne lepingu sõlmimist;
- kas joove või riskisport välistab või vähendab hüvitist.
8. Paketeerimine
Lisakaitsete nimetused, määratlused, haiguste loetelud ja vanusepiirid on kindlustusandjati erinevad. Sama nimetusega lisakaitse võib eri lepingutes katta väga erinevaid riske. Siduv on alati konkreetse lepingu tingimuste määratlus.
Seotud lehed
- Riskielukindlustus
- Laenukindlustus
- Ravikindlustus
- Õnnetusjuhtumikindlustus
- Riigikohus: isikukindlustus
Viited
-
KindlTS § 13 lg 1 p 5–6, § 16 lg 6 (RT I, 11.07.2026, 140; jõust. 21.07.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/KindlTS ↩
-
VÕS § 39 lg 1 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S ↩
-
RKTKo 26.11.2014, 3-2-1-112-14, p 9, 11, 13–14. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-112-14 ↩↩
-
VÕS § 441 lg 1–3, § 442 (viide 2). ↩
-
KindlTS § 216¹ (viide 1). ↩