Liikluskindlustuse praktika jaguneb kolme seaduse vahel: 1995. aasta liikluskindlustuse seadus (lahendites LKS), 2001. aasta liikluskindlustuse seadus (LKindlS 2001) ja 2014. aastal jõustunud kehtiv liikluskindlustuse seadus (LKindlS). Varasemate lahendite seisukohti tuleb kehtiva seaduse puhul kasutada ettevaatusega, eriti tagasinõuete osas (LKindlS 2001 § 48 vastab sisult osaliselt kehtiva LKindlS §-le 53). Läbivad põhimõtted on: liikluskindlustuse kindlustusjuhtum ja kahju tekitaja vastutus põhinevad mootorsõiduki valdaja riskivastutusel (VÕS § 1057), mida ei tohi süü kaalumisega sisutühjaks muuta; kahe sõiduki kokkupõrkel jagatakse kahju VÕS § 139 järgi, arvestades nii sõidukite objektiivset ohtu kui juhtide käitumist; kindlustusjuhtumi mõistet tõlgendatakse kooskõlas direktiiviga 2009/103/EÜ ja Euroopa Kohtu praktikaga laialt; tagasinõuded on erandlikud ja nende eeldused (sh süü ja põhjuslik seos) tuleb tuvastada konkreetse teo suhtes. Remondikulu vaidlustes peab kindlustusandja tõendama, et tema pakutud remont taastab kahjustatud isiku olukorra vähemalt samaväärselt.
RKTKo 10.10.2001, 3-2-1-60-01
Otsus · punktinummerduseta · LKS (1995); kaskokindlustaja nõue; süüdlase sõiduki omaniku kahju · enne VÕS-i kehtinud õigus
Kolleegium jättis jõusse kaskokindlustusandja nõude teise sõiduki liikluskindlustusandja vastu 50% hüvitatud kahjust, sest mõlemad juhid olid õnnetuse põhjustamises 50% süüdi ja kahju hüvitanud kindlustusandjale oli nõue üle läinud toonase kindlustusseaduse § 18 alusel. Seaduses ette nähtud teatamis- või nõude esitamise tähtaja järgimata jätmine võis asjaoludest sõltuvalt õigustada keeldumist, kuid selles asjas kostja selliseid asjaolusid ei esitanud. J. Luik jäi eriarvamusele, vaidlustades muu hulgas kaskokindlustusandja tagasinõude aluse. Lahend käsitleb enne VÕS-i kehtinud õigust ja on ajalooline.
RKTKo 12.06.2002, 3-2-1-84-02
Otsus · p 8 jj · LKS (1995); kindlustamata sõiduk; Liikluskindlustuse Fondi tagasinõue; omanik või juht · enne VÕS-i kehtinud õigus
Kindlustamata sõidukiga tekitatud liikluskahju korral oli Eesti Liikluskindlustuse Fondil toonase LKS § 38 lg 1 järgi õigus valida, kas esitada tagasinõue kahju põhjustanud juhi või sõiduki omaniku vastu. Säte oli erisäte üldiste vastutusnormide suhtes (TsÜS § 3). Lahend on ajalooline.
RKTKo 31.10.2002, 3-2-1-125-02
Otsus · p 7-9 · LKS 1995; kahju tekitaja vastutus; solidaarvastutus kindlustusandjaga · enne VÕS-i kehtinud õigus
Kolleegium leidis, et 1995. aasta liikluskindlustuse seadus ei vabastanud kahju tekitajat tsiviilvastutusest: kui kannatanu ei saanud hüvitist kindlustusandjalt, võis ta nõuda seda kahju tekitajalt.
Samas ei näinud 1995. aasta seadus ette kahju tekitaja ja tema kindlustusandja solidaarvastutust. Kolleegium märkis, et alates 1. juunist 2001 kehtinud liikluskindlustuse seaduse ja VÕS-i järgi vastutavad nad solidaarvõlgnikena.
RKTKo 18.05.2004, 3-2-1-64-04
Otsus · p 9-10, 13 · LKS (1995); varakahju nõude tähtaeg; kohustusliku kindlustuse eesmärk · enne VÕS-i kehtinud õigus
Toonase LKS järgi pidi kannatanu esitama varakahju nõude ühe aasta jooksul. Riigikohus leidis, et kui ei ole tõendatud, et nõue esitati tähtaegselt, peab kohus siiski kaaluma kohustusliku liikluskindlustuse eesmärke ja juhtumi asjaolusid (nt kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi läbivaatamata jätmine) enne, kui keeldumine õiguspäraseks lugeda. Lahend on ajalooline.
RKTKo 08.11.2004, 3-2-1-117-04
Otsus · p 18, 21 · LKindlS 2001; pukseerimine; haagiseks kohandatud sõiduk; vastutav kindlustusandja
Pukseeritav sõiduauto põrkas kokku teise autoga, kuna puksiirauto juht ei veendunud manöövri ohutuses. Riigikohus leidis, et haagiseks kohandatud sõidukiga tekitatud kahju loeti õnnetuse ajal kehtinud LKindlS 2001 sõnastuse järgi haagist vedanud sõiduki valdaja tekitatuks, mistõttu hüvitamiseks oli kohustatud puksiirauto kindlustusandja.
RKTKo 18.11.2004, 3-2-1-132-04
Otsus · p 11-13 · LKindlS 2001; kohustuslik vastutuskindlustus; kasko- ja liikluskindlustaja vaheline nõue; viivis
Liikluskindlustus on LKindlS 2001 järgi kohustuslik kindlustus ning reeglina suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus, mille suhtes kohaldatakse eriseadust ja teisi seadusi niivõrd, kuivõrd eriseadus ei sätesta teisiti. Kaskokindlustaja ja liikluskindlustusandja vahelises vaidluses käsitles kolleegium LKindlS 2001 § 45 lg 4 viivisenõuet hüvitamisega viivitamise korral.
RKTKo 11.10.2005, 3-2-1-97-05
Otsus · p 9-11 · tagasinõue; sündmuskohalt lahkumine; LKindlS 2001 § 48 lg 2 p 7; väärteomenetlus
Tagasinõue sündmuskohalt lahkumise tõttu eeldas, et juht lahkus õigusakte rikkudes süüliselt. Riigikohus leidis, et regressinõude lahendamisel on tsiviilkohus pädev ise tuvastama õigusvastase lahkumise ka siis, kui juhti ei ole selle eest väärteomenetluses karistatud.
RKTKo 21.12.2005, 3-2-1-139-05
Otsus · p 11, 14 · LKindlS 2001 § 45-46; otsuse tegemise tähtaeg; kindlustuse vahekohus
Liikluskindlustusandja peab tegema hüvitamise või keeldumise otsuse kohe, kui vajalik teave on olemas, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul nõude esitamisest, ja edastama selle kirjalikult (LKindlS 2001 § 45 lg 1, § 46). Kolleegium kordas, et kindlustuse vahekohtu otsus ei jõustu, kui pool esitab samas vaidluses hagi kohtusse (LKindlS 2001 § 58 lg 4).
RKTKo 14.06.2006, 3-2-1-48-06
Otsus · p 10, 12-13 · tagasinõue; joobes juhile üleandmine; LKindlS 2001 § 48 lg 2 p 3; tööandja vastutus
Tagasinõue joobes isikule sõiduki juhtimise üleandmise eest ei eelda üleandmise tahtlikkust; säte on rakendatav ka siis, kui tuvastatakse, et valdaja võimaldas joobes isikul sõidukit juhtida. Kolleegium käsitles ka kahju põhjustanud töötaja tööandja ja osaniku vastutust VÕS §-de 1054 ja 1057 alusel.
RKTKo 28.11.2006, 3-2-1-105-06
Otsus · p 9-12 · LKindlS 2001 § 48 lg 2 p 7; tagasinõue; sündmuskohalt lahkumine; süü; väärteomenetluse tõendid
Kindlustusandja esitas tagasinõude juhi vastu, kes oli lahkunud liiklusõnnetuse kohalt. Kolleegium leidis, et kindlustusandja peab tõendama süülist lahkumist ehk põgenemist; süüd ei eeldata, sest tegemist ei ole kahju hüvitamise nõudega.
Tsiviilkohus võib õigusvastase lahkumise tuvastada ka siis, kui juhti ei ole väärteo eest karistatud. Väärteomenetluses tehtud lahendit ja kogutud tõendeid tuleb aga hinnata koos muude tõenditega. Lahkumine ei pruugi olla süüline näiteks siis, kui juht vajas edasilükkamatult arstiabi.
Kehtivas õiguses nõuab LKindlS § 53 lg 1 p 2 samuti, et juht lahkus kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaselt ja süüliselt.
RKTKo 31.01.2007, 3-2-1-138-06
Otsus · p 10-12 · LKS 1995 § 38 lg 2 p 3; juhtimisõiguseta juht; tööandja vastutus; tagasinõude adressaat · enne VÕS-i kehtinud õigus
Töötaja juhtis tööandja korraldusel tööandja veokit ilma vastava juhtimisõiguseta ja põhjustas õnnetuse. Kindlustusandja esitas tagasinõude üksnes tööandja vastu.
Kolleegium leidis, et tagasinõue saab olla suunatud isiku vastu, kes vastutab kannatanu ees liikluskahju eest. Kuna tööandja vastutas töötaja poolt töökohustuste täitmisel tekitatud kahju eest, oli kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue üksnes tööandja vastu. Töötaja vastutus tööandja ees on eraldi küsimus.
RKTKo 28.09.2009, 3-2-1-76-09
Otsus · p 13 jj · LKindlS 2001 § 44 lg 3 p 2; kannatanu nõue; VÕS § 1057 p 3; kannatanu tahtlus
LKindlS 2001 § 44 lg 3 p 2 välistab üksnes kahju tekitamise eest vastutava juhi enda kahju hüvitamise (v.a ravikulu) ega ole kohaldatav kannatanu nõudele. Mootorsõiduki valdaja riskivastutus ja seega liikluskindlustusandja kohustus on VÕS § 1057 p 3 järgi välistatud, kui kahju põhjuseks oli kannatanu tahtlus.
RKTKo 16.03.2010, 3-2-1-4-10
Otsus · p 12-13 · tagasinõue; juhtimisõiguse puudumine; LKindlS 2001 § 48 lg 2 p 4; lepingupool; hea usk
Riigikohus leidis, et LKindlS 2001 § 48 lg 2 p 4 mõttes on omanik või valdaja isik, kes sõlmis kindlustuslepingu, mistõttu saab selle alusel tagasinõude esitada üksnes lepingupoole vastu. Hinnata tuli ka kindlustusandja heausksust lepingu sõlmimisel. Seda tõlgendust muutis Riigikohus hiljem lahendis 3-2-1-35-14.
RKTKo 02.03.2011, 3-2-1-161-10
Otsus · p 11-12 · riskivastutus; VÕS § 1057 p 3; kannatanu tahtlus; LKindlS 2001 § 40
Kannatanu võis nõuda liikluskahju hüvitamist kas vastutavalt isikult või tema kindlustusandjalt (LKindlS 2001 § 40). Mootorsõiduki valdaja vastutab sõltumata süüst, kui realiseerub käitamisele iseloomulik oht. VÕS § 1057 p 3 mõttes tähendab kannatanu tahtlus tahtlust iseennast kahjustada; muu kannatanu käitumine ei välista riskivastutust, vaid võib mõjutada hüvitise suurust.
RKTKo 04.05.2011, 3-2-1-29-11
Otsus · p 8-12 · kahe suurema ohu allika kokkupõrge; riskivastutus; LKindlS 2001 § 26 lg 4
Kalluri ja sõiduauto kokkupõrke vaidluses jätsid kohtud põhjendamatult kohaldamata riskivastutuse sätted olukorras, kus osalesid kaks suurema ohu allikat. Liikluskahju tuli hüvitada kindlustatu vastutuse ulatuses; vastutuse ulatuse määramisel tuleb arvestada mõlema sõidukiga seotud ohtu ja juhtide käitumist, mitte üksnes seda, kelle manööver oli õnnetuse põhjus.
RKTKo 12.12.2011, 3-2-1-108-11
Otsus · p 12-14 · isikukahju; saamata jäänud sissetulek; LKindlS 2001 § 29 lg 5; töötu isik
LKindlS 2001 § 29 lg 5 p 5 (hüvitis töötule või mittetöötavale isikule) kohaldub üksnes siis, kui kannatanul ei olnud kogu õnnetusele eelnenud kuue kuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Kui kannatanu sai selle aja jooksul tulu, kuigi õnnetuse hetkel ei töötanud, arvutatakse hüvitis tegeliku tulu alusel (p 2).
RKTKo 19.03.2013, 3-2-1-7-13
Otsus · p 10, 15, 30-33 · kahe mootorsõiduki kokkupõrge; VÕS § 139; riskivastutus; vaidluskomisjon; aegumine
Kahe mootorsõiduki kokkupõrkel võib VÕS § 139 alusel hüvitise suuruse määramisel arvestada nii igast sõidukist objektiivselt lähtuvat ohtu (mass, mõõtmed, kiirus, tehniline seisund) kui ka juhtide käitumist ja liiklusnõuete rikkumist. Juhtide käitumise arvestamine ei tohi aga moonutada riskivastutuse olemust ega viia VÕS § 1057 kohaldamise välistamiseni. Kindlustuse vaidluskomisjoni otsus ei jõustu, kui hagi esitatakse seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Hagi jäi rahuldamata nõude aegumise tõttu.
RKTKo 14.05.2014, 3-2-1-35-14
Otsus · p 11-13 jj · tagasinõue; juhtimisõiguseta juht; valdaja mõiste; praktika muutmine; LKindlS 2001 § 48 lg 2 p 4
Riigikohus muutis lahendis 3-2-1-4-10 võetud seisukohta: LKindlS 2001 § 48 lg 2 p 4 alusel saab tagasinõude esitada ka kindlustuslepingut mittesõlminud isiku vastu, kes on selles sättes kirjeldatud teo toime pannud. Põhjenduseks oli muu hulgas, et liikluskindlustuse seaduse valdaja mõiste on asjaõigusseaduse omast laiem.
RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-61-15
Otsus · p 9-10, 13 · liikluskahju; nõude kvalifitseerimine; juhtide osalus; võrdne jaotus
Nõude õigusliku aluse määramine on kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest. Kui liiklusõnnetuse asjaolusid ei õnnestu üksikasjalikult välja selgitada, ei järeldu sellest, et juhtide osalus on teadmata; enam-vähem võrdse osaluse tuvastamiseks ei pea kindlaks tegema kummagi vastutuse täpset määra.
RKTKo 26.11.2015, 3-2-1-64-15
Otsus · p 11-12 · kahe sõiduki kokkupõrge; VÕS § 139 lg 1; võrdne osalus; vastastikune hüvitamine
Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kui juhtide osalus oli enam-vähem võrdne ja sõidukite riskides olulisi erinevusi ei olnud, peab kumbki valdaja teisele tekitatud kahju täies ulatuses hüvitama. Riigikohtu järgi tuleb sellisel juhul VÕS § 139 lg 1 alusel hüvitist vastavalt vähendada.
RKTKo 25.01.2016, 3-2-1-163-15
Otsus · p 10-11 · tagasinõue; juhiloa kehtivuse lõppemine; juhtimisõiguse peatumine; üleandmine
Juhiloa kehtivuse lõppemine ei ole juhtimisõiguse puudumine LKindlS 2001 § 48 lg 2 p 4 mõttes ning selle sätte üleandmist puudutav alternatiiv ei võimaldanud tagasinõuet omaniku vastu ka siis, kui juhtimisõigus oli peatatud. Juhtimisõiguse peatumise ja peatamise eristamine on oluline üksnes siis, kui omanik juhtis ise. Riigikohus jättis jõusse maakohtu otsuse, millega tagasinõue jäeti rahuldamata.
RKTKo 16.06.2016, 3-2-1-45-16
Otsus · p 13-15 · tagasinõue omaniku vastu; deliktiõiguslik vastutus; VÕS § 1045 lg 1 p 7; õnnetus Soomes; Rooma II määrus
LKindlS 2001 § 48 lg 2 p 4 ei anna kindlustusandjale tagasinõuet isiku vastu, kes ise deliktiõiguslikult ei vastutaks teo eest, millega säte tagasinõude seob; omaniku teo õigusvastasus võis tuleneda VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 ja liiklusseadusest. Kuna õnnetus toimus Soomes, tuli kohaldatava õiguse leidmisel arvestada Rooma II määrusega (EÜ) nr 864/2007.
RKTKo 13.11.2017, 2-16-5564/52
Otsus · p 11, 16 · LKindlS § 53 tagasinõue; nõude üleminek seaduse alusel; VÕS § 171; VÕS § 132 lg 3
Kui kindlustusandjal on kannatanule hüvitise maksmise järel LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel tagasinõue sõidukijuhi vastu, on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p 4), millele kohaldatakse loovutamise sätteid; juht võib esitada kõik vastuväited, mis tal olid kannatanu vastu (VÕS § 171). Kahjustatud posti asendamine uuega võib olla asja parandamine VÕS § 132 lg 3 mõttes, kuid arvestada tuleb ka remondi või kasutatud asendusmasti võimalust.
RKTKo 13.12.2017, 2-16-3600/32
Otsus · p 9, 11.3-11.4, 12.2 · liisinguvõtja nõudeõigus; liisinguandja tagatishuvi; LKindlS § 23; LKindlS § 26 lg 8
Liisinguvõtjal on nõudeõigus kahju tekitanud sõiduki liikluskindlustusandja vastu kahju eest, mis tekitati tema valduses olnud liisingueseme haagisele. Liisinguandjal on liisingueseme suhtes üldjuhul üksnes tagatishuvi ning juhusliku hävimise riisikot kannab liisinguvõtja. Kindlustusandja ei vabane põhjusel, et nõude esitas liisinguvõtja; kahjustatud asja üleandmata jätmine võib LKindlS § 26 lg 8 järgi mõjutada vaid hüvitise suurust.
RKTKo 31.01.2018, 2-15-11797/39
Otsus · p 9-13 · tagasinõue juhtimisõiguseta juhi vastu; LKindlS § 53 lg 2 p 3 ja lg 3; põhjusliku seose eeldus
LKindlS § 53 lg 2 p 3 ja lg 3 koostoimest tuleneb eeldus, et juhtimisõiguseta juht põhjustas kindlustusjuhtumi juhtimisõiguse puudumise tõttu. Põhjusliku seose saab jaatada nii siis, kui rikkuja ei tunne liiklusreegleid, kui ka siis, kui tal puuduvad ohutuks liiklemiseks vajalikud oskused ja kogemused; punase fooritule eiramine hajameelsusest ei välista seost iseenesest.
RKTKo 25.04.2022, 2-19-108066/45
Otsus · p 10-14 · tagasinõue sündmuskohalt lahkumise eest; LKindlS § 53 lg 1 p 2; LS § 169; süü; süü presumptsioon puudub
Tagasinõue sündmuskohalt lahkumise eest eeldab, et juht lahkus õigusvastaselt ja süüliselt. Õigusvastasust hinnatakse liiklusseaduse § 169 kohustuste järgi. Süülisust tuleb hinnata seoses konkreetse õigusvastase teoga, mitte VÕS üldsätete järgi, ning VÕS § 1050 lg 1 süü presumptsioon selle tagasinõude puhul ei kehti; tõendamiskoormus lasub kindlustusandjal.
RKTKo 20.05.2022, 2-19-19203/35
Otsus · p 11-19 · kindlustusjuhtum; LKindlS § 8; traktor; põld; direktiiv 2009/103/EÜ; Vnuk
LKindlS § 8 kindlustusjuhtumi mõistet tuleb tõlgendada kooskõlas direktiiviga 2009/103/EÜ ja Euroopa Kohtu praktikaga (Vnuk, Rodrigues de Andrade). Traktor on sõiduk sõltumata selle kasutamisest põllutöömasinana; kui traktor tagurdas läga laadimisel otsa seisvale traktorile, realiseerus liikluses käitamisele iseloomulik risk. Põld on selles kontekstis liiklemiseks tavapäraselt kasutatav ala ning õnnetuse toimumine põllul ei välista kindlustusjuhtumit.
RKTKm 01.06.2023, 2-21-5187/14
Määrus · p 12-17 · remondikulu; kindlustusandja pakutud remont; tõendamiskoormus; LKindlS § 26 lg 2; tootja garantii
Kui liikluskindlustusandja vaidleb vastu kannatanu taotletud remondikulu vajalikkusele, peab ta tõendama, et tema pakutava remondiettevõtja töö taastab kahjustatud sõiduki kahjustamise eelse väärtuse vähemalt samavõrra (LKindlS § 26 lg 2, VÕS § 127 lg 1). Kannatanu ei pea valima kõige odavamat remondiviisi; remont peab tagama kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse taastamise, sh vajaduse korral tootja garantii säilimise.