Avaleht / Kindlustusõiguse kohtupraktika / Riigikohtu kindlustusõiguse praktika 2001–2026 / Riigikohus: menetlusküsimused kindlustusvaidlustes

Riigikohus: menetlusküsimused kindlustusvaidlustes

Sisukord

Menetluslikud lahendid kinnitavad, et kindlustusvaidluses saab ajutise õiguskaitse korras kohustada kindlustusandjat maksma ilmselt minimaalselt tasumisele kuuluvat hüvitist, kuid lävend on kõrge, ja et kindlustusvaidluses sõlmitud lepituskokkuleppe täidetavaks tunnistamisel ei lahenda kohus kindlustusvaidlust sisuliselt. Liikluskindlustuse varasema erikorra reegleid, mille järgi vahekohtu ja hiljem vaidluskomisjoni otsus ei jõustunud, kui pool pöördus seaduses sätestatud tähtaja jooksul samas asjas kohtusse, tuleb käsitleda ajaloolises kontekstis; kindlustuse vaidluskomisjon lõpetas tegevuse 1. oktoobril 2014 (vt teema 12). Praeguse kindlustuse vahekohtu otsus jõustub nagu muu vahekohtu otsus selle tegemise päeval (TsMS § 746 lg 1); selle tühistamist saab taotleda TsMS §-s 751 sätestatud alustel ja § 752 lg 1 tähtajal, mistõttu pelk samas asjas kohtusse pöördumine ei takista otsuse jõustumist. Korteriomanike vaheliste regressinõuete menetlusliigi kohta vt teema 10.

RKTKm 15.03.2010, 3-2-1-17-10

Määrus · p 8-11 · hagi tagamine; TsMS § 378 lg 1 p 8; minimaalne hüvitis; kostja ärakuulamine

Kindlustushüvitise vaidluses saab hagi tagamise abinõuna kohustada kindlustusandjat maksma kindlustusvõtjale või soodustatud isikule enne lõpplahendit ilmselt minimaalselt tasumisele kuuluva hüvitise (TsMS § 378 lg 1 p 8). Selle abinõu kohaldamiseks ei piisa siiski üldistest eeldustest ning enne kohaldamist võib olla vajalik kostja ära kuulata (TsMS § 384).

Lahend riigikohus.ee-s

RKTKm 22.03.2023, 2-21-4060/54

Määrus · p 15-17 · lepituskokkulepe; tingimuslik kokkulepe; eksperdiarvamus; täidetavaks tunnistamine; TsMS § 627¹

Kindlustusandja ja kindlustusvõtja sõlmisid tingimusliku lepituskokkuleppe, mille järgi sõltus hüvitamine eksperdiarvamusest (ehitusviga või tormikahju). Riigikohus leidis, et lepituskokkuleppe täidetavaks tunnistamise menetluses on kohtu kontroll piiratud ning maakohus väljus menetluse piiridest, kui hindas tõendeid ja lahendas sisuliselt, kas tegemist oli kindlustusjuhtumiga. Menetluskulud jäeti kindlustusandja kanda, kuna ta keeldus maksmast vaatamata talle ebasoodsale eksperdiarvamusele. Riigikohus lisas, et tingimuslikku lepituskokkulepet ei saagi täidetavaks tunnistada, mistõttu sellise kokkuleppe sõlmimisest tuleks võimaluse korral hoiduda, ning jättis avalduse läbi vaatamata (p 15.4, 16).

Lahend riigikohus.ee-s

Seotud lehed