Riigikohtu praktika lepingu sõlmimise etapi kohta on arvuliselt tagasihoidlik, kuid selle põhisõnum on järjekindel: kindlustusandja kannab riski, kui poliis või tingimused erinevad sellest, mida kindlustusvõtja taotles, ja ta ei ole sellele kõrvalekaldele seaduses nõutud viisil eraldi tähelepanu juhtinud (VÕS § 436). Kindlustuskaitse algus määratakse poliisi ja seaduse koosmõjus, mitte kindlustusandja hilisema tõlgenduse järgi. Lepingueelse teavitamiskohustuse (VÕS § 440 jj) rikkumist ei saa kindlustusandja varjata teiste instituutide, näiteks alakindlustuse, taha; selle õiguslik tagajärg tuleb tuletada teavitamiskohustuse sätetest. Kohtupraktikas puudub seni põhjalik Riigikohtu lahend VÕS §-de 441 ja 442 (taganemine ja lepingu muutmine teavitamiskohustuse rikkumise tõttu) kohta, mistõttu toetub selle valdkonna analüüs peamiselt seadusele ja õiguskirjandusele.
RKTKo 02.11.2012, 3-2-1-97-12
Otsus · p 9-11 · liikluskindlustus; kindlustuskaitse algus; tagasiulatuv kaitse; VÕS § 437
Vaidlus puudutas seda, kas kohustusliku liikluskindlustuse kaitse algas uue lepingu sõlmimise päeva algusest või järgmisest päevast. Riigikohus luges poliisi andmeid ja eelmise lepingu lõppemise aega arvestades võimalikuks, et kindlustuskaitse algas tagasiulatuvalt lepingu sõlmimise päeva alguses, ning lükkas tagasi kindlustusandja tõlgenduse, mille järgi tulnuks VÕS § 437 tõttu lugeda alguseks alles järgmine päev. Lahend näitab, et kindlustuskaitse ajaline ulatus tuleneb eelkõige poliisist ja eriseadusest.
RKTKo 07.11.2012, 3-2-1-125-12
Otsus · p 9-10 · poliisi kõrvalekalle avaldusest; VÕS § 436; eritingimus; soodustatud isik
Poliisile kantud eritingimus, mille järgi ei hüvitata ebakvaliteetsest ehitustööst või -materjalist tingitud kahju, saab kindlustusvõtjale siduvaks VÕS § 436 alusel üksnes juhul, kui kindlustusandja on poliisi väljastamisel eraldi ja seaduses nõutud vormis juhtinud tähelepanu kõrvalekaldele ning 14-päevasele vastuväite tähtajale. Pelgalt tingimuse visuaalne esiletõstmine poliisil ei asenda seda teavitust. Kolleegium kinnitas ühtlasi, et kui lepingus on nimetatud soodustatud isik (pank), kuulub kindlustushüvitis VÕS § 425 lg 1 järgi talle, mitte kindlustusvõtjale.
RKTKo 19.12.2018, 2-17-284/42
Otsus · p 16, 18, 25-31 · liisinguvara kindlustamine; volitus; volituseta sõlmitud kindlustusleping; tarbija
Liisinguandja ja temaga seotud maakler sõlmisid liisinguvõtja nimel liisingueseme kindlustuslepingu ka pärast seda, kui liisinguvõtja oli auto kindlustanud mujal ja volituse tagasi võtnud. Riigikohus leidis, et volituse võib TsÜS § 126 järgi igal ajal tagasi võtta ning tagasivõtmise õiguse piiramine liisinguvõtja kahjuks on lubamatu; volituseta sõlmitud kindlustusleping ei seo liisinguvõtjat, kui ta seda heaks ei kiida. Sellise lepingu alusel tasutu tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete järgi, ning tagastamiskohustuse subjekt sõltub sellest, kes makse tegelikult vastu võttis.
RKTKo 06.11.2024, 2-22-18155/63
Otsus · p 10-14 · alakindlustus; taastamisväärtus; teavitamiskohustus; VÕS § 440
Lahendi põhiosa puudutab alakindlustust (vt teema 9), kuid kolleegium rõhutas ka, et kui kindlustusvõtja esitab lepingu sõlmimisel hoone suuruse kohta ebaõiget teavet, ei muuda see olukorda automaatselt alakindlustuseks. Sellisel väärinfol võib olla õiguslik tähendus VÕS § 440 jj teavitamiskohustuse rikkumisena, mille tagajärjed (sh kindlustusandja õigused) tuleb tuletada nendest sätetest. Eeldatakse, et oluline on asjaolu, mille kohta kindlustusandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis küsinud.