Kindlustuslepingu ja kindlustustingimuse tühisus

Lühidalt. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühisus ei vaja avaldust ega kohtuotsust: see saabub seaduse alusel.¹ Kindlustusõiguses on tühisus harva kogu lepingu saatus. Palju sagedamini on tühine üksik tingimus, mis kaldub kindlustusvõtja kahjuks kõrvale võlaõigusseaduse (VÕS) poolimperatiivsest normist või kahjustab teda tüüptingimusena ebamõistlikult; siis jääb leping muus osas kehtima ja tühise tingimuse asemel kohaldub seadus.² Kogu leping võib olla tühine näiteks siis, kui mitmekordne kindlustus võeti õigusvastase varalise eelise saamise kavatsusel või kui kolmanda isiku surma puhuks sõlmitud elukindlustuseks puudub tema kirjalik nõusolek.³ Tühisust tuleb rangelt eristada tühistamisest, mis on kujundusõigus ja vajab tähtaegset avaldust.

1. Tühisus ja tühistamine: põhierinevus

Riigikohus on rõhutanud, et tingimuse tühisusele saab tugineda väitena, ilma eraldi nõuet esitamata.⁴ Kindlustusvaidluses tähendab see, et kindlustusvõtja ei pea esitama tühisuse tuvastamise hagi: piisab, kui ta hüvitise nõudes väidab, et keeldumise aluseks olev tingimus on tühine.

2. Tühised kindlustustingimused

2.1. Poolimperatiivsete normide rikkumine

VÕS § 427 lg 1 loetleb kindlustuslepingu sätted, millest kindlustusvõtja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Nende hulgas on muu hulgas lepingueelne teave ja vastuvaidlemisõigus, kindlustusvõtja taganemisõigus, poliisi kõrvalekalded, tagasiulatuv ja kohene kaitse, kindlustusandja taganemise piirangud ja tähtaeg, riski suurenemise vabanemise piirangud, kindlustusjuhtumist teatamata jätmise tagajärjed, sissenõutavus, vabanemiskokkulepete piirangud, makse tasumise ja hilinemise reeglid, lepingu lõpetamise ja aegumise sätted, mitmekordse kindlustuse kõrvaldamine, kulude hüvitamine, pereliikmete kaitse regressis ning suur osa vastutus-, õigusabikulude, elu- ja ravikindlustuse erisätetest.⁵ Mõned sätted näevad tühisuse ette ka ise (nt viivise välistamise kokkulepe, esindaja kasutamise piiramine kahju kindlakstegemisel, ilmselgelt ebaõigele eksperdihinnangule tuginemise kokkulepe).⁶

Poolimperatiivsus tähendab, et kindlustusvõtja kasuks võib kõrvale kalduda. Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimus, mis näeb adressaadile ette seadusest soodsama regulatsiooni, ei saa üldjuhul olla tühine.⁷ Suurriskide ja teiste VÕS § 427 lg 2–3 nimetatud lepingute puhul poolimperatiivsus ei kehti (vt suured riskid).

2.2. Ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused

Tüüptingimus on tühine, kui see kahjustab teist poolt ebamõistlikult; tarbijalepingutes on VÕS § 42 lg 3 loetelus nimetatud tingimused ebamõistlikult kahjustavad (loetelu eelduste ja erandite piires), ettevõtjate vahel aga eeldatakse üksnes ümberlükatavalt, et loetelu tingimus on ebamõistlikult kahjustav (VÕS § 44).⁸ Sisukontrolli on käsitletud lehel ebamõistlikult kahjustavad tingimused.

2.3. Osaline tühisus ja asendusregulatsioon

Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on jagatav ja võib eeldada, et see oleks tehtud ka tühise osata.⁹ Tüüptingimuste puhul on reegel veelgi kindlustusvõtja-sõbralikum: leping jääb muus osas kehtima ja tühise tingimuse asemel kohaldub seadus; tühisele tingimusele ei anta tõlgendamisega sisu, mille kohaselt see kehtiks.¹⁰

Riigikohus on kaskokindlustuse hooldustingimuste asjas leidnud, et hoolsuskohustust sätestav tingimus on tühine osas, milles see ei võimalda arvestada rikkumise mõju kindlustusjuhtumile; tingimus ise jääb kehtima kohustusena, kuid selle rikkumise tagajärg määratakse seaduse järgi proportsionaalselt.¹¹ See on kindlustusõiguse tüüpiline osalise tühisuse vorm.

3. Tühine kindlustusleping

3.1. Mitmekordne kindlustus pettuse kavatsusel

Kui kindlustusvõtja on võtnud mitmekordse kindlustuse kavatsusega saada õigusvastane varaline eelis, on sellise kavatsusega sõlmitud lepingud tühised. Kui kindlustusandja ei teadnud lepingu sõlmimisel tühisusest, on tal õigus maksele kuni selle kindlustusperioodi lõpuni, mil ta tühisusest teada sai või pidi saama.¹² See on üks väheseid juhtumeid, kus seadus seob pettuse kavatsuse otse tühisusega, mitte tühistamisega.

3.2. Kolmanda isiku nõusoleku puudumine

Kolmanda isiku surma puhuks sõlmitud elukindlustusleping kehtib üksnes siis, kui kolmas isik lepinguga kirjalikult nõustub; piiratud teovõimega isiku eest saab seaduslik esindajast kindlustusvõtja anda nõusoleku üksnes kohtu nõusolekul.¹³ Sama nõue kehtib õnnetusjuhtumikindlustusele, kui kindlustusvõtja kindlustab kolmanda isikuga toimuva õnnetusjuhtumi vastu enda riski.¹⁴ Nõude eesmärk on vältida moraalset riski, kus kindlustusvõtjal tekib huvi kolmanda isiku surma vastu.

3.3. Heade kommete ja seadusega vastuolus olev leping

Tehing, mis on vastuolus heade kommete või avaliku korraga, ja tehing, mis rikub seadusest tulenevat keeldu, kui keelu mõte on tuua kaasa tühisus, on tühised.¹⁵ Kindlustuses võivad sellised juhtumid olla näiteks kokkulepped, mis kindlustavad kriminaalkaristuse rahalise osa või tahtlikult toime pandud õigusrikkumise tagajärjed. Tahtliku kindlustusjuhtumi kindlustamine on välistatud juba seadusega: kindlustusandja vabaneb, kui kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult, ja sellest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.¹⁶

3.4. Näilik tehing

Näilik on tehing, mille pooled on kokku leppinud ainult mulje loomiseks; see on tühine ja varjatud tehingule kohaldatakse selle kohta sätestatut.¹⁷ Kindlustuses võib näilikkus tulla kõne alla nn finantskindlustuse skeemides, kus „kindlustusleping“ varjab tegelikult laenu- või investeerimislepingut.

4. Volituseta sõlmitud leping

Teise isiku nimel esindusõiguseta sõlmitud kindlustusleping on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui esindatav selle hiljem heaks kiidab; heakskiiduni ei seo leping esindatavat ning lepingu teine pool võib teha esindatavale ettepaneku tehing heaks kiita (TsÜS § 129 lg 3–4). Riigikohus on liisingu asjas leidnud, et volituseta sõlmitud kindlustusleping ei sidunud liisinguvõtjat ning tasutu tuli tagastada alusetu rikastumise sätete järgi.¹⁸ Praktiline tagajärg on sarnane tühisusega, kuid eeldused ja kinnitamise võimalus erinevad.

5. Tühisuse tagajärjed

• Tagastamine: tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete järgi, kui seadus ei näe ette teisiti.¹⁹ Kindlustusvõtja saab tagasi maksed; kindlustusandja võib tagasi nõuda makstud hüvitise.
• Kinnitamine: kui tühisuse põhjus on ära langenud, võib tehingu teinud isik tehingu kinnitada; tehing kehtib kinnitamise ajast.²⁰
• Kolmandad isikud: tühise lepingu alusel ei saa õigusi ka kolmandad isikud. Riigikohus on sama põhimõtet rõhutanud tühistatud lepingu kohta pankrotihalduri kohustusliku vastutuskindlustuse asjas: selle alusel ei saa nõudeid esitada kahjustatud isikki.²¹ Liikluskindlustuses tuleb arvestada EL õigusest tulenevat kannatanu kaitset: liikluskindlustuses ei või kindlustusandja EL õiguse järgi kannatanule üldjuhul vastandada lepingu kehtetust, mis tuleneb kindlustusvõtja lepingueelsetest valeandmetest (EKo C-287/16, Fidelidade; EKo C-236/23, Matmut, p 47, 66, erandina õiguste kuritarvitamine).
• Elukindlustus: kui elukindlustuslepingu tühisust tunnustatakse, peab kindlustusandja maksma kindlustuse tagastusväärtuse.²²

6. Praktiline järjekord

1. Kas kindlustusandja tugineb tühisusele või tühistamisele? Kui ta nimetab tühistamist „tühisuseks“, kontrolli tühistamise eeldusi ja tähtaega.
2. Kas tühine on kogu leping või üksik tingimus?
3. Kui tingimus: kas see rikub poolimperatiivset normi või on ebamõistlikult kahjustav; kas tegemist on suurriskiga?
4. Mis tuleb tühise tingimuse asemele: seadus või tingimuse kehtiv osa?
5. Milline on tagastamise ja kolmandate isikute olukord?

Seotud lehed

• Tühistamine
• Lepingu lõppemine: ülevaade
• Ebamõistlikult kahjustavad tingimused
• Suured riskid

Viited