KindlustusõigusVandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, PhD
Avaleht / Kindlustuse jagunemine ja kindlustusteenused: vormid, liigid ja tooted / Kahjukindlustus: levinumad kindlustusteenused ja nende sisu / Kaskokindlustus: ohutusnõuded, kahju suurus ja Riigikohus

Kaskokindlustus: ohutusnõuded, kahju suurus ja Riigikohus

Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, vandeadvokaat (WIDEN)

Sisukord

Lühidalt. Kasko on vabatahtlik sõidukikindlustus, mis hüvitab kindlustatud sõiduki enda kahju: liiklusõnnetus, vargus, vandalism, loodusõnnetus, tulekahju, klaasikahju. See erineb liikluskindlustusest, mis katab sõidukiga teistele tekitatud kahju. Kaskovaidlused keerlevad peamiselt ohutusnõuete (võtmed, signalisatsioon, juhtimisõigus, joove), kahju suuruse (remont või koguhävimine, turuväärtus) ja kindlustusjuhtumi asjaolude tõendamise ümber. Ohutusnõude rikkumine vabastab kindlustusandja üldjuhul ainult siis, kui rikkumine oli süüline ja mõjutas kahju tekkimist või suurust.1

1. Õiguslik olemus

Kaskokindlustus on maismaasõidukite kindlustus (KindlTS § 12 lg 1 p 3) ehk varakindlustus.2 Sellele kohalduvad VÕS-i kindlustuslepingu üldsätted ja kahjukindlustuse sätted (kindlustusväärtus, alakindlustus, kahju vähendamise kohustus, nõude üleminek).3 Kasko katab kindlustatud sõiduki ja tavaliselt ka selle lisavarustuse; juhi ja sõitjate isikukahju kaetakse eraldi õnnetusjuhtumikindlustusega.

2. Kate

Tavalised kattevariandid on:

  • täiskasko (all risks) - kõik ootamatud ja ettenägematud kahjud, välja arvatud välistused;
  • osakasko - nimetatud riskid, näiteks vargus, tulekahju, loodusõnnetus ja klaasikahju, kuid mitte liiklusõnnetus.

Lisateenustena pakutakse asendusautot, puksiirabi ja välismaa abistamisteenust (abistamisteenuste kindlustus, KindlTS § 12 lg 1 p 18).2

3. Kindlustusvõtja kohustused ja ohutusnõuded

Kaskotingimused nõuavad muu hulgas, et sõidukit juhiks juhtimisõigusega ja kainena isik; võtmed, dokumendid ja käivitusseadmed ei jääks sõidukisse; signalisatsioon ja jälgimisseade oleksid töökorras; sõiduk oleks tehniliselt korras ja läbinud ülevaatuse.

Kindlustusandja ei saa tugineda vabanemisele enne kindlustusjuhtumit täidetava kohustuse rikkumise tõttu, kui rikkumine ei olnud kindlustusvõtja süüline või kui see ei mõjutanud kahju tekkimist ega suurust.1 Näiteks ei vabasta tähtaja ületanud tehnoülevaatus kindlustusandjat varguskahju hüvitamisest. Seevastu kui sõiduk varastatakse sõidukisse jäetud võtmega, on põhjuslik seos tavaliselt olemas.

Kui kindlustatud isik põhjustab kindlustusjuhtumi tahtlikult, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest; sellest erinev kokkulepe on tühine.4 Joobes juhtimine ei ole tahtlik kindlustusjuhtumi põhjustamine, kuid on tingimustes tavaliselt sätestatud eraldi välistusena või ohutusnõudena, mille puhul põhjuslikku seost hinnatakse samuti.

Kolmanda isiku (juhi) teadmine ja käitumine võrdsustatakse kindlustusvõtja omaga, kui kindlustatakse kolmanda isikuga seotud riski.5 Kui sõidukit juhtis pereliige või töötaja, tuleb ohutusnõude rikkumise hindamisel arvestada tema käitumist.

4. Kahju suurus

Remont. Hüvitatakse remondikulud, millest võidakse maha arvata amortisatsioon (nt uute osade puhul vanale sõidukile) ja omavastutus.

Koguhävimine. Kui remont ei ole majanduslikult otstarbekas, hüvitatakse sõiduki turuväärtus enne kahju, millest arvatakse maha jäänuste väärtus ja omavastutus. Turuväärtuse üle vaieldakse sageli: aluseks on võrreldavate sõidukite müügihinnad, mitte ostuhind.

Alakindlustus. Kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus, hüvitatakse kahju proportsionaalselt, kui leping ei näe ette teisiti.6

5. Suhe liikluskindlustusega ja regress

Kui kahju põhjustas teine liiklusõnnetuse osaline, võib kindlustatud valida, kas nõuda hüvitist põhjustaja liikluskindlustusest või enda kaskost, kui kaskoleping ei näe ette teisiti.7 Kasko kasuks võib rääkida kiirem menetlus; liikluskindlustuse kasuks see, et ei rakendu omavastutus ega mõju boonus. Kui kaskoandja hüvitab kahju, läheb talle üle nõue põhjustaja ja tema liikluskindlustusandja vastu.8 Kindlustusvõtja pereliikme vastu on regress piiratud: kindlustusandjal on see õigus üksnes ulatuses, milles pereliikme vastutus on kindlustatud, või kui pereliige tekitas kahju tahtlikult.8

6. Praktilised soovitused

  1. Teata kahjust viivitamata; varguse ja vandalismi korral ka politseile.9
  2. Ära alusta remonti ega müü jäänuseid enne kindlustusandja ülevaatust, kui see ei ole kahju vähendamiseks vältimatu.10
  3. Hoia alles kõik võtmed ja nende üleandmise tõendid; varguskahju korral nõutakse sageli kõikide võtmete esitamist.
  4. Kontrolli, kas sõidukit tohivad juhtida ka teised isikud (pereliikmed, töötajad, noored juhid).
  5. Kui kindlustusandja keeldub, nõua kirjalikku põhjendust ja pea silmas üheaastast hagi esitamise tähtaega, kui sellest on keeldumises teatatud.11

7. Riigikohtu praktika kaskovaidlustes

Kasko on Riigikohtu kindlustuspraktikas üks sagedasemaid valdkondi. Praktikast saab välja tuua viis põhiliini.

Hoolsuskohustus või välistus. Kindlustusandjad sõnastavad sageli kindlustusvõtja käitumisnõuded välistusena („ei hüvitata kahju, kui ...“), et vältida VÕS § 452 lõike 2 põhjusliku seose nõuet. Riigikohus on eristanud välistust hoolsuskohustusest kriteeriumi järgi, kas tingimuse saabumine sõltub kindlustusvõtja süüst ja tegevusest. Kui sõltub, on üldjuhul tegemist hoolsuskohustusega ja kindlustusandja vabaneb üksnes süülise rikkumise ning põhjusliku seose korral.12 2026. aastal kinnitas kolleegium seda mootoririket puudutavas asjas: väljaspool Eestit registreeritud auto tehnilise kontrolli ja hoolduse tingimused on hoolsuskohustus, mitte välistus; kindlustusandja peab tõendama rikkumise ja põhjusliku seose ning hüvitist saab vähendada üksnes riskisuurenemise ulatuses.13

Vargus ja võtmed. Tingimus, mille kohaselt vargus hüvitatakse ainult sissemurdmisjälgede olemasolul, ei vasta VÕS § 452 lõike 2 punktile 2, sest jälgede olemasolu ei mõjuta kindlustusjuhtumi toimumist. Kindlustusvõtja peab siiski järgima käibes vajalikku hoolt võtmete hoidmisel.14 Arusaamatud võtmetingimused ei saa lepingu osaks.15 Kohus peab esmalt tuvastama kindlustusjuhtumi (nt ärandamine) ja alles seejärel keeldumise aluse.16

Raske hooletus ja kiiruseületamine. Raske hooletuse välistus on tüüptingimusena kontrollitav. Kohus peab tuvastama, kas ja kui palju rikkumine (nt kiiruseületamine) suurendas kindlustusriski.17 Raske hooletuse hindamisel ei piisa lubatud kiiruse järgimisest: oluline on kiiruse sobivus tee- ja ilmaoludega.18

Joobes juht. Kindlustusandja tõendab joobe mõju kindlustusjuhtumile. Kui joove oli kahju ainus põhjus, on võimalik täielik vabanemine; liikluskindlustuse tagasinõude reegleid ei saa vabatahtlikule kaskole analoogia korras kohaldada.19

Hüvitise arvestus. VÕS § 132 on dispositiivne, mistõttu kokkulepe turuhindade vahe hüvitamiseks on lubatud; taastamiskulu ületamine ei anna iseenesest alust uue sõiduki hinnale.20

8. Liisingusõiduk

Suur osa uutest sõidukitest on liisitud ja liisinguandja nõuab kaskokindlustust. Kindlustusvõtja on sageli liisinguvõtja, soodustatud isik aga liisinguandja. Riigikohus on leidnud, et kindlustusvõtja võib nõuda täitmist kolmanda isiku (soodustatud isiku) kasuks ning kindlustusandja ei vabane põhjusel, et soodustatud isik ise nõuet ei esita.21 Kui liisinguandja sõlmis tarbija nimel kindlustuslepingu volituseta, ei seo leping tarbijat ja makstud summad tuleb tagastada.22

Koguhävimise korral makstakse hüvitis tavaliselt liisinguandjale, kes arvestab selle liisinguvõlast maha. Kui hüvitis on väiksem kui liisingujääk, jääb vahe liisinguvõtja kanda, kui lepingus ei ole kokku lepitud nn GAP-kindlustust.

9. Tähtajad

Kindlustuslepingust tulenevad nõuded aeguvad kolme aasta jooksul.23 Lisaks kehtib kindlustusvõtja jaoks üheaastane hagi esitamise tähtaeg kirjalikust keeldumisest, kui kindlustusandja on keeldumises sellest tähtajast ja tagajärjest teavitanud. See on õigust lõpetav tähtaeg, mitte aegumistähtaeg, ning kindlustusandja hilisem valmisolek maksta võib hea usu põhimõtte järgi välistada sellele tuginemise.24 Tähtaeg algab keeldumise kättesaamisest; e-kirjaga saadetud keeldumise kättesaamise aeg määratakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi.25

10. Seos liikluskindlustusega

Kui kahju põhjustas teine liiklusõnnetuse osaline, tasub enne nõude esitamist võrrelda kasko ja liikluskindlustuse eeliseid; vt Liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse koostoime.

11. Kaskotingimuste kontroll enne lepingu sõlmimist

Kaskolepingud erinevad kindlustusandjati rohkem, kui hinnavõrdlus näitab. Enne sõlmimist tasub kontrollida järgmist:

  1. Kindlustusväärtuse alus. Kas koguhävimise korral hüvitatakse turuväärtus, kokkulepitud väärtus või uue sõiduki hind (nt esimesel aastal)? Kas lisavarustus on hõlmatud ja kas see on poliisil eraldi märgitud?
  2. Remondi tingimused. Kas remont tehakse esinduses või kindlustusandja koostööpartneri juures ja kas varuosad on originaalid või samaväärsed? Garantiiga sõiduki puhul võib mitteesinduse remont mõjutada tootja garantiid.
  3. Amortisatsioon. Kas ja millistele osadele (rehvid, aku, klaasid) rakendub kulum?
  4. Võtmete ja turvaseadmete nõuded. Kas nõutakse kahte võtit, jälgimisseadet või heakskiidetud signalisatsiooni ja milline on rikkumise tagajärg: vabanemine, omavastutuse suurendamine või hüvitise vähendamine?
  5. Juhid. Kas kate kehtib iga juhi korral või ainult nimetatud juhtidele; kas noore või vähese staažiga juhi puhul on kõrgem omavastutus?
  6. Territoorium. Kas kate kehtib väljaspool Euroopa Liitu ja kas välisriigis toimunud varguse korral on erinõudeid (valvatav parkla, politseiraport)?
  7. Lisateenused. Kas puksiirabi, asendusauto ja klaasikahju on kaetud ning millise omavastutusega?
  8. Kahjunõude mõju hinnale. Kas boonuse kaotus rakendub ka siis, kui kahju põhjustas teine pool ja kaskoandja saab selle tagasi nõuda?

Kindlustusvõtjal on õigus saada enne lepingu sõlmimist kahjukindlustuse standardne teabedokument ning kindlustusandja peab selgitama välja tema kindlustushuvi ja nõudmised.26 Kui kindlustusvõtja vajadusi ei selgitatud ja ta jäi seetõttu ilma vajaliku katteta, võib tal olla kahjunõue kindlustusandja või vahendaja vastu.

12. Turu hea tava

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on avaldanud sõidukikindlustuse hea tava, mis kirjeldab Eesti turul tavapäraseid kaskotingimusi ja kahjukäsitluse praktikat (kindlustatud ese ja lisavarustus, kehtivuspiirkond, kindlustusjuhtumid, välistused, varasemad kahjustused, käitumine pärast kahju), ning kindlustusandja ja autoremondiettevõtte koostöö hea tava, mille on kokku leppinud EKsL, Liikluskindlustuse Fond ning autoremondi- ja kereremondiettevõtete erialaliidud. Hea tava ei asenda lepingutingimusi, kuid kindlustuslepitus lähtub sellest kindlustusandja käitumise hindamisel (vt kindlustuslepitus).

Seotud lehed

Viited

  1. VÕS § 452 lg 2 p 1-2 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). - https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S ↩↩

  2. KindlTS § 12 lg 1 p 3 ja 18 (RT I, 11.07.2026, 140; jõust. 21.07.2026). - https://www.riigiteataja.ee/akt/KindlTS ↩↩

  3. VÕS §-d 476-498 (viide 1). ↩

  4. VÕS § 452 lg 1 (viide 1). ↩

  5. VÕS § 465 lg 1 (viide 1). ↩

  6. VÕS § 482 (viide 1). ↩

  7. LKindlS § 34 lg 1 (RT I, 29.06.2024, 12; jõust. 01.01.2025). - https://www.riigiteataja.ee/akt/LKindlS ↩

  8. VÕS § 492 lg 1-3 (nõude üleminek) (viide 1). ↩↩

  9. VÕS § 448 lg 1 (viide 1). ↩

  10. VÕS § 488 lg 2 (viide 1). ↩

  11. VÕS § 475 lg 3 (viide 1). ↩

  12. RKTKo 28.06.2024, 2-22-2313/65, p 15, 17. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=2-22-2313 ↩

  13. RKTKo 25.03.2026, 2-23-10549/35, p 10–15. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=2-23-10549 ↩

  14. RKTKo 01.06.2005, 3-2-1-59-05. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-59-05 ↩

  15. RKTKo 18.06.2007, 3-2-1-76-07, p 19, 22–23. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-76-07 ↩

  16. RKTKo 29.11.2004, 3-2-1-120-04, p 11–15. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-120-04 ↩

  17. RKTKo 09.04.2008, 3-2-1-17-08, p 11–12. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-17-08 ↩

  18. RKTKo 07.06.2011, 3-2-1-35-11, p 9–13. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-35-11 ↩

  19. RKTKo 01.04.2009, 3-2-1-10-09, p 12–14. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-10-09 ↩

  20. RKTKo 20.06.2006, 3-2-1-54-06, p 14–16. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-54-06 ↩

  21. RKTKo 24.05.2005, 3-2-1-58-05, p 16–18. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-58-05 ↩

  22. RKTKo 19.12.2018, 2-17-284, p 9, 16, 18, 25–35. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=2-17-284 ↩

  23. VÕS § 475 lg 1 (viide 1). ↩

  24. RKTKo 21.09.2016, 3-2-1-59-16, p 11, 13–15. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-59-16; RKTKo 23.12.2014, 3-2-1-136-14. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-136-14 ↩

  25. RKTKo 18.04.2018, 2-15-6538, p 12–16. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=2-15-6538 ↩

  26. KindlTS § 103² lg 6–8, § 221 lg 1 (RT I, 11.07.2026, 140; jõust. 21.07.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/KindlTS ↩

Märksõnad: Kaskokindlustus Liikluskindlustus Ohutusnõuded Kindlustusjuhtum Regress Omavastutus