Lühidalt. Tavaline varakindlustus katab välist kahju (tulekahju, torm, vargus). Seadme sisemine rike, näiteks mootori purunemine, lühis või juhtploki läbipõlemine, on sellest tavaliselt välja jäetud. Selle katavad masinarikkekindlustus (machinery breakdown) ja elektroonikaseadmete kindlustus (electronic equipment insurance, EEI). Kindlustustegevuse seaduse järgi on need muu varakindlustus.1 Turul nimetatakse neid koos tehniliste riskide kindlustuseks.
1. Masinarikkekindlustus
Masinarikkekindlustus katab tootmisseadmete, energeetikaseadmete, kompressorite, pumpade, generaatorite, trafode ja tõsteseadmete äkilist ja ettenägematut füüsilist kahju, mis tuleneb seadme sisemisest põhjusest:
- mehaaniline purunemine, kinnikiilumine, vibratsioon;
- valmistamis-, materjali- või montaaživiga;
- lühis, ülepinge, isolatsiooni läbilöök;
- hooletus või oskamatu käsitsemine;
- määrdeaine või jahutusvedeliku puudumine;
- tsentrifugaaljõust tingitud purunemine.
Mida tavaliselt ei kata: pidevast kasutamisest tulenev kulumine, korrosioon, katlakivi; vahetatavad osad (terad, rihmad, filtrid, tihendid) kui nende rike ei ole muu kaetud kahju tagajärg; kahju, mille eest vastutab tootja või tarnija garantii alusel; esteetilised kahjustused.
2. Elektroonikaseadmete kindlustus (EEI)
EEI katab arvuteid, servereid, side-, meditsiini-, mõõte- ja juhtimisseadmeid. Erinevalt masinarikkest on EEI tavaliselt koguriskikate: kaetud on igasugune äkiline füüsiline kahju (nii väline kui sisemine), mis ei ole välistatud. Tüüpilised lisad:
- andmekandjate ja andmete taastamise kulud pärast kaetud füüsilist kahju;
- lisakulud asendusseadmete rentimiseks ja tööde jätkamiseks;
- kaasaskantavad seadmed väljaspool kindlustuskohta.
EEI ei ole küberkindlustus: andmete kadu ilma füüsilise kahjuta (pahavara, häkkimine) ei ole tavaliselt kaetud. Seda katab küberkindlustus.
3. Kulumise ja äkilise kahju piir
Peaaegu iga masinarikke vaidlus taandub küsimusele, kas tegemist oli äkilise sündmusega või järkjärgulise halvenemisega. Tõendid on tehnilised: hooldusajalugu, vibratsiooni- ja temperatuurimõõtmised, purunenud detaili ekspertiis. Kui kindlustusandja tugineb välistusele, peab tema tõendama välistuse asjaolud. Kui tingimus on ebaselge, tõlgendatakse seda kindlustusvõtjaga sarnase mõistliku isiku arusaama järgi ja kahtluse korral koostaja kahjuks.2
Kui kulunud detail põhjustab äkilise purunemise, mis kahjustab teisi osi, on tavaliselt välistatud üksnes kulunud detaili enda asendamine, mitte tagajärjena kahjustunud osad. Lepingu sõnastus määrab siin palju.
4. Kindlustusväärtus ja hüvitis
Masinad kindlustatakse tavaliselt uushinnas (asendusväärtus). Vanemate seadmete puhul võib leping ette näha kulumi mahaarvamise või hüvitise ülempiiri. Kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus, tekib alakindlustus ja hüvitist vähendatakse proportsionaalselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti.3 Seadmepargi täiendamisel tuleb kindlustussummat uuendada.
5. Ärikatkestus pärast masinariket
Tootmisliini peamise seadme rike võib peatada kogu tootmise. Saamata jäänud tulu ei ole kahjukindlustuses kaetud, kui seda ei ole eraldi kokku lepitud.4 Masinarikke ärikatkestuse kindlustus (machinery loss of profits) tuleb sõlmida eraldi ja see eeldab, et rike on masinarikkekindlustuse järgi kaetud (vt ärikatkestuskindlustus).
6. Kohustused
Tingimused nõuavad tavaliselt tootja juhiste järgimist, regulaarset hooldust, kaitseseadmete (kaitselülitid, ülepingekaitse) korrasolekut ja seadme kasutamist üksnes ettenähtud otstarbel. Rikkumise korral saab kindlustusandja vabaneda üksnes siis, kui rikkumine oli süüline ja mõjutas kahju tekkimist või suurust.5
7. Paketeerimine
Masinarike ja EEI on kas eraldi lepingud, ettevõtte varakindlustuse laiendused või osa tehniliste riskide paketist koos montaaži- ja liikurmasinate kindlustusega. Kaetud seadmete määramine (loetelu või kõik seadmed kindlustuskohas), omavastutus ja välistused on kindlustusandjati erinevad.
Seotud lehed
- Liikurmasinate ja seadmete kindlustus
- Montaaži koguriskikindlustus (EAR)
- Ettevõtte varakindlustus
- Ärikatkestuskindlustus
Viited
-
KindlTS § 12 lg 1 p 9, lg 3 (RT I, 11.07.2026, 140; jõust. 21.07.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/KindlTS ↩
-
VÕS § 39 lg 1 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S; RKTKo 11.06.2007, 3-2-1-64-07, p 9–13. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-64-07 ↩
-
VÕS § 482 (viide 2). ↩
-
VÕS § 476 lg 4 (viide 2). ↩
-
VÕS § 452 lg 2 (viide 2). ↩