Vaktsiinikindlustus: vaktsiinikahju hüvitamine Tervisekassast

Lühidalt. Vaktsiinikindlustus on ravimiseaduse 5¹. peatükis sätestatud sundkindlustus, mis kehtib alates 1. maist 2022 ja on 2026. aasta novembri seisuga kehtiv.¹ Kui Eestis toimunud vaktsineerimise tagajärjel tekib patsiendil vähemalt neli kuud kestev raske tervisekahjustus või patsient sureb, hüvitab Tervisekassa varalise ja mittevaralise kahju ühekordse hüvitisena 2000 kuni 100 000 eurot (indekseeritult). Piisab vähemalt tõenäolisest põhjuslikust seosest; kellegi süüd ei pea tõendama. Taotlus tuleb Tervisekassale esitada ühe aasta jooksul kindlustusjuhtumist, muidu hüvitamiskohustus lõpeb.²

1. Õiguslik olemus

Vaktsiinikindlustus on sundkindlustus VÕS § 422¹ lõike 2 tähenduses: makset tasub seaduse alusel vaktsiini turustaja ja hüvitamiskohustus on avalik-õiguslikul juriidilisel isikul, Tervisekassal.³ See eristab vaktsiinikindlustust patsiendikindlustusest, mis on eraõiguslik kohustuslik vastutuskindlustus (vt patsiendikindlustus). Vaktsiinikindlustus ei ole vastutuskindlustus: hüvitis ei eelda, et tootja, turustaja või tervishoiuteenuse osutaja vastutaks. Tegemist on süüst sõltumatu riskijaotuse mudeliga, mille eesmärk on toetada vaktsineerimist kui ühiskondlikku huvi ning hüvitada kahju neile, keda harva esinev raske kõrvaltoime tabab.⁴

Vaktsiinikindlustuse peatükk võeti vastu koos TOKVS-iga, kuid jõustus juba 1. mail 2022, s.t enne tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustust.⁴ Tervisekassa nimetati hüvitamiskohustuslaseks alates 1. aprillist 2023.¹

2. Kindlustusmakse

Turustaja (hulgimüügi- või tootmisloa omaja või muu isik, kes toodab või veab Eestisse sisse vaktsiine Eestis kasutamiseks) tasub vaktsiinikindlustusmakse iga turustatud vaktsiinidoosi eest. Maksustamisperiood on kvartal; makse ja andmed turustatud dooside kohta tuleb esitada järgmise kvartali esimese kuu lõpuks.⁵ Kui turustaja makse tasumata jätab, on Tervisekassal tagasinõudeõigus tema vastu hüvitatud kahju ulatuses.⁶

3. Kindlustusjuhtum

Tervisekassa hüvitab kahju, kui Eestis toimunud vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud, või patsient sureb, ning kui 1) vaktsineerimise ja kahju vahel on vähemalt tõenäoline põhjuslik seos või 2) põhjuslik seos on olemas ja turustaja vastutab kahju eest VÕS-i järgi.⁷

Esimene alternatiiv on praktikas määrav. Tõendamisstandard on madalam kui tsiviilkohtumenetluses tavaliselt nõutav: piisab, et vaktsiin on kahju tõenäoline põhjus. Põhjusliku seose hindamisse kaasatakse Ravimiamet, kellele Tervisekassa edastab taotluse andmed 30 päeva jooksul.² Kergemad ja lühemaajalised kõrvaltoimed (nt mõnepäevane palavik või lühiajaline valu) kindlustusjuhtumiks ei ole.

4. Hüvitis

Kindlustussumma ühe kindlustusjuhtumi kohta on 100 000 eurot. Hüvitis makstakse ühekordse vaktsiinikahju hüvitisena, mis katab nii varalise kui ka mittevaralise kahju, sõltuvalt raskusastmest:

Raskusastmete tunnused kehtestab valdkonna minister määrusega. Summad suurenevad igal aastal eelmise aasta tarbijahinnaindeksi kasvu võrra ja Tervisekassa avaldab indekseeritud summad iga aasta jaanuaris. Hüvitamisel lähtutakse kindlustusjuhtumi toimumise aasta summadest.⁸

Hüvitis on standarditud: tegelikku kahju (sissetuleku kaotus, ravikulud) ei arvutata. Hüvitis väheneb ulatuses, milles kahju on hüvitanud vaktsiini tootja. Vaktsiinikindlustus ei piira õigustatud isiku õigust nõuda tootjalt või turustajalt VÕS-i alusel kahju, mida Tervisekassa ei ole hüvitanud.⁹ Raske püsiva kahju korral võib seega olla põhjendatud ka tsiviilnõue, kuid selle eeldused (tootevastutus, põhjuslik seos) on tunduvalt rangemad.

5. Menetlus

Menetlus algab õigustatud isiku (patsient või pärija) taotlusega Tervisekassale. Taotlus tuleb esitada aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest; selle tähtaja möödumisel vabaneb Tervisekassa hüvitamiskohustusest.² Kuna kindlustusjuhtumi tunnus on vähemalt neli kuud kestev kahjustus, tuleb tähtaja algust hinnata ettevaatlikult ja taotlus pigem varem esitada.

Taotleja peab esitama kõik vajalikud andmed ja dokumendid eesti keeles ning teavitama Tervisekassat hüvitist mõjutavate asjaolude muutumisest. Tervisekassa ja Ravimiameti töötajad pääsevad isiku nõusolekul tervise infosüsteemi andmetele ligi.² Otsuse tegemist võib lükata edasi kuni kolm kuud, kui on vaja täiendavaid andmeid või eksperte.¹⁰

Tervisekassa võib hüvitamisest keelduda, kui tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga, patsient põhjustas selle tahtlikult, ei järginud meditsiiniliselt põhjendatud ravi ja see takistas tervenemist, ei ilmunud põhjuseta arsti vastuvõtule, esitas ebaõigeid andmeid või keeldub ekspertiisist või läbivaatusest.¹¹

Tervisekassa otsus on haldusakt. Selle peale saab esitada vaide, mille Tervisekassa lahendab 90 päeva jooksul.¹² Vaideotsuse peale saab pöörduda halduskohtusse.

6. Regress

Hüvitise maksmise järel läheb õigustatud isiku ja turustaja nõue tootja vastu hüvitatud ulatuses üle Tervisekassale. Tervisekassa võib tagasinõudest loobuda, kui selle kulud ületaksid hüvitise. Tervisekassa võib nõuda hüvitise tagasi saajalt, kui selgub, et õigus hüvitisele puudus või et tootja hüvitas kahju täies ulatuses.¹³

7. Piiritlemine patsiendikindlustusest

Kui vaktsineerimisel tehti viga (vale vaktsiin, annus, süstimiskoht või puudulik nõustamine), võib nõue olla suunatud tervishoiuteenuse osutaja kindlustusandjale TOKVS-i alusel.

8. Miks vaktsiinikindlustus loodi

Vaktsineerimine erineb tavapärasest ravist: vaktsiin manustatakse tervele inimesele ühiskonna kollektiivse kaitse eesmärgil, kuid harvadel juhtudel võib see põhjustada raske kõrvaltoime ka siis, kui vaktsiin on kvaliteetne ja vaktsineerimine tehti nõuetekohaselt. Sellisel juhul ei vastuta keegi tsiviilõiguslikult: tervishoiuteenuse osutaja ei rikkunud kohustust ja tootja vastutus eeldab toote puudust, mida harvaesinev teadaolev kõrvaltoime ei pruugi olla. Ilma eriskeemita jääks kahju kannatanu kanda.

Paljud Euroopa riigid on seetõttu loonud riiklikud vaktsiinikahjude hüvitamise skeemid, mis põhinevad põhjusliku seose tuvastamisel, mitte süül. Eestis tõstis küsimuse esile COVID-19 vaktsineerimine 2021. aastal. Seadusandja valis sundkindlustuse mudeli: kulud kannavad vaktsiinide turustajad makse kaudu ja hüvitab avalik-õiguslik isik.⁴ Lahendus erineb patsiendikindlustusest, kus seadusandja jättis alles süülise vastutuse.

9. Kriitilised küsimused

Standarditud hüvitis ja tegelik kahju. Vaktsiinikahju hüvitis on standarditud: raskusastme järgi kindlaksmääratud summa, mis ei arvesta kannatanu tegelikku sissetulekut ega ravikulusid.⁸ Kõrgema sissetulekuga kannatanu jaoks võib hüvitis olla tegelikust kahjust oluliselt väiksem. Teisalt on menetlus lihtsam ja tõendamisstandard madalam kui tsiviilkohtus. Kannatanu säilitab õiguse nõuda kahju tootjalt VÕS-i alusel; vaktsiinikahju hüvitis arvatakse sel juhul maha.¹⁰

Neli kuud. Kindlustusjuhtumi eeldus on, et raske tervisekahjustus kestab vähemalt neli kuud.⁷ See jätab välja lühemaajalised, kuid rasked kõrvaltoimed (nt mitme nädala haiglaravi, millest inimene paraneb). Kui kannatanu sureb, ei ole kestuse nõuet.

Aasta taotlustähtaeg. Taotlus tuleb esitada aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest.² Kuna kindlustusjuhtum on nelja kuu pikkune kahjustus, algab tähtaeg tegelikult alles siis, kui see on kestnud neli kuud. Hiliste kõrvaltoimete puhul (nt autoimmuunhaigus, mis diagnoositakse kuid pärast vaktsineerimist) on tähtaja algus vaidlusküsimus.

Haldusmenetlus. Tervisekassa otsus on haldusakt ja vaidlused lahendatakse halduskohtus.¹² See erineb patsiendikindlustuse tsiviilõiguslikust menetlusest. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte, mis võib olla kannatanule soodsam, kuid kohtul on piiratud võimalus hinnata meditsiinilist põhjuslikku seost ilma eksperdita.

10. Praktilised soovitused kannatanule

1. Teata kõrvaltoimest arstile ja Ravimiametile; ravimi kõrvaltoime teatis on oluline tõend.
2. Kogu meditsiinilised dokumendid alates vaktsineerimisest: diagnoosid, haiglaravi, töövõimetuslehed.
3. Kui tervisekahjustus kestab neli kuud, esita taotlus Tervisekassale viivitamata, igal juhul aasta jooksul.
4. Kui vaktsineerimise juures oli viga (vale annus, vastunäidustuse arvestamata jätmine), esita lisaks nõue tervishoiuteenuse osutaja kindlustusandjale TOKVS-i alusel; seal kehtib nelja nädala teatamistähtaeg ja kolmeaastane aegumistähtaeg.
5. Kui Tervisekassa keeldub, esita vaie ja vajaduse korral kaebus halduskohtusse.

11. Rahastamine ja makse määr

Vaktsiinikindlustuse rahastamise loogika sarnaneb kindlustusega: vaktsiinide turustajad tasuvad iga turustatud doosi eest makset, millest moodustub kahjude hüvitamise vahend.⁵ Makse määr kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega „Vaktsiinikindlustusmakse määr“, mis kehtib 2026. aastal.¹⁴ Makse sisaldub vaktsiini hinnas ja kandub seega lõppkokkuvõttes vaktsiinide ostjatele, peamiselt riigile ja Tervisekassale.

Hüvitise summasid indekseeritakse igal aastal tarbijahinnaindeksi muutuse alusel ja Tervisekassa avaldab indekseeritud summad iga aasta jaanuaris.⁸ Kannatanu jaoks tähendab see, et hüvitis arvutatakse kindlustusjuhtumi toimumise aasta summade järgi; taotluse esitamisel tasub kontrollida Tervisekassa avaldatud kehtivat tabelit.

Vaktsiinikindlustus ei ole erakindlustus ja VÕS-i kindlustuslepingu sätteid kohaldatakse sellele üksnes ulatuses, milles eriseadus nii sätestab.³ Seetõttu ei kohaldu näiteks VÕS-i üheaastane hagi esitamise tähtaeg ega poolkohustuslikkuse reeglid; menetlus ja vaidlustamine toimuvad haldusmenetluse seaduse ja ravimiseaduse järgi.

Seotud lehed

• Patsiendikindlustus
• TOKVS kohaldamisala
• Tootevastutuskindlustus
• Kohustuslikud kindlustused Eestis

Viited