Loomakindlustus: kariloomade hukkumine, haigus ja epizootia

Lühidalt. Kariloomade kindlustus kaitseb põllumajandusettevõtjat piima- ja lihaveiste, sigade, lammaste, hobuste ja muude põllumajandusloomade hukkumise, hädatapmise ja teatud haiguste eest. Kindlustustegevuse seaduse järgi on see muu varakindlustus; kui kahju põhjustab tulekahju või loodusjõud, ka tule- ja loodusjõudude kindlustus.¹ Eestis on see väike ja spetsialiseerunud turg. Lemmikloomade kindlustust käsitleb eraldi leht lemmikloomakindlustus.

1. Mida kariloomade kindlustus tavaliselt katab

Mõni leping katab ka ärikatkestust, näiteks piimatoodangu kaotust pärast karja osa hukkumist kuni asendusloomade tootmisse jõudmiseni.

2. Loomataudid ja riiklik süsteem

Ohtlike loomataudide (näiteks seakatk, suu- ja sõrataud) puhul rakendab riik tõrjemeetmeid, mille hulka võib kuuluda karja hukkamine. Kas ja millises ulatuses riik tõrjemeetmetega tekitatud kahju hüvitab, tuleb kontrollida kehtivast loomatauditõrje õigusest. Erakindlustus välistab sageli kahju, mis on hüvitatud riiklikest vahenditest, või katab üksnes osa, mida riik ei hüvita (näiteks ärikatkestus ja puhastuskulud). Lepingu sõlmimisel tuleb täpselt välja selgitada, kuidas kindlustus ja riiklik hüvitis omavahel suhestuvad, et ei tekiks katteauku ega topelthüvitamise keeldu.

3. Kindlustusväärtus

Looma väärtus sõltub liigist, vanusest, tõust, tootlikkusest ja aretusväärtusest. Lepingutes kasutatakse kolme lahendust:

• kokkuleppeline väärtus looma või loomarühma kohta;
• turuväärtus kahju toimumise ajal;
• tabelipõhine väärtus vanuse- ja tootmisrühma järgi.

Kui kindlustussumma on kindlustusväärtusest väiksem, võib tekkida alakindlustus ja hüvitist vähendatakse proportsionaalselt.² Karja suuruse muutumisel tuleb kindlustussummat ajakohastada.

4. Kohustused ja ohutusnõuded

Tingimused nõuavad tavaliselt:

• loomapidamise ja -heaolu nõuete täitmist;
• veterinaarse järelevalve ja vaktsineerimiskavade järgimist;
• elektri- ja ventilatsioonisüsteemide hooldust ja varutoite olemasolu;
• loomade registreerimist ja märgistamist;
• hukkumisest teatamist kindla aja jooksul ja korjuse säilitamist ülevaatuseks.

Rikkumise korral saab kindlustusandja vabaneda üksnes siis, kui rikkumine oli süüline ja mõjutas kahju tekkimist või suurust.³ Näiteks ei vabasta vaktsineerimata jätmine kindlustusandjat looma hukkumisest välgulöögi tõttu.

5. Tõendamine

Kindlustusjuhtumi tõendamiseks on vaja veterinaararsti tõendit hukkumise või hädatapmise põhjuse kohta ja sageli lahanguleidu. Kindlustusvõtja peab esitama tõendid, mida kindlustusandja võib mõistlikult nõuda; tingimus, mis piirab tõendamist ebamõistlikult, võib olla tühine.⁴ Korjuse kiire hävitamine (mida loomatervise nõuded võivad nõuda) ei tohiks kahjustada kindlustusvõtja nõuet, kui ta teatas kindlustusandjale õigeaegselt.

6. Tüüpilised vaidluskohad

• kas hukkumise põhjus oli kaetud haigus või välistatud seisund;
• kas tegu oli kaetud hädatapmisega või majanduslikel põhjustel praakimisega;
• looma väärtus ja aretusväärtuse tõendamine;
• kas riiklik hüvitis välistab või vähendab kindlustushüvitist.

7. Paketeerimine

Kariloomade kindlustust pakutakse põllumajandusettevõtte kindlustuse osana koos hoonete, tehnika ja vastutusega või eraldi. Kaetud haiguste loetelu, ooteajad ja kindlustusväärtuse määramise viis on kindlustusandjati erinevad.

Seotud lehed

• Lemmikloomakindlustus
• Ettevõtte varakindlustus
• Ärikatkestuskindlustus
• Liikurmasinate ja seadmete kindlustus

Viited