Töötaja pettus ja omastamine crime-kindlustuses

Lühidalt. Töötaja ebaausa teo kate on crime-kindlustuse ajalooline tuum. See hüvitab ettevõttele otsese varalise kahju, mille töötaja on põhjustanud tahtliku ebaausa teoga, tavaliselt eesmärgiga saada endale või kolmandale isikule õigustamatut kasu. Peamised vaidluskohad on töötaja mõiste (kas hõlmab juhatuse liikmeid, renditöötajaid, IT-teenusepakkujaid), tahtluse ja kasu saamise eesmärgi tõendamine ning see, kas kahju on otsene. Pettused kestavad sageli aastaid, mistõttu on katte ajaline ülesehitus (avastamise või kahju toimumise põhimõte) määrav.

1. Mida kate hõlmab

Crime-kindlustus on varakindlustuse erivorm, mis paikneb kindlustustegevuse seaduse liigituses muu varakindlustuse ja finantskahjude kindlustuse all.¹ Töötaja ebaausa teo komponent (employee theft, employee dishonesty, fidelity) katab tüüpiliselt:

• raha, väärtpaberite ja muu vara omastamist;
• fiktiivsete tarnijate või töötajate loomist ja neile tehtud makseid;
• arvete, palgaandmete või raamatupidamiskannete manipuleerimist;
• kaupade ja varude vargust;
• volituse kuritarvitamist maksete tegemisel;
• töötaja ja kolmanda isiku kokkumängu.

Karistusõiguses vastavad neile tegudele eelkõige omastamine, kelmus ja arvutikelmus.² Crime-leping ei eelda siiski süüdimõistvat kohtuotsust. Määrav on lepingus defineeritud ebaaus tegu ja selle tõendatus tsiviilõiguslikus mõttes.

2. Töötaja mõiste

Lepingu töötaja definitsioon on sageli laiem kui tööõiguslik mõiste. Hea tingimus hõlmab:

• töölepingu alusel töötavaid isikuid, sh katseajal ja pärast töösuhte lõppu kindla aja jooksul;
• renditöötajaid ja praktikante;
• käsunduslepingu alusel tegutsevaid isikuid, kes töötavad kindlustatu juhtimise all;
• teenusepakkujaid, kellele on antud juurdepääs makse- või raamatupidamissüsteemile (nt raamatupidamisbüroo, palgaarvestuse teenusepakkuja, IT-administraator), kui see on eraldi kokku lepitud.

Juhatuse ja nõukogu liikmed on sageli hõlmatud ainult siis, kui nad täidavad töötaja ülesandeid. Paljud lepingud välistavad omaniku või kontrolliva osaniku teo, sest omaniku pettus omaenda ühingu vastu ei ole kindlustatav risk. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtte puhul, kus juhatuse liige on ka peamine finantsotsustaja, võib see välistus muuta katte suures osas kasutuks. Kui juhatuse liige ei ole omanik, peaks tema tegu olema kaetud.

3. Tahtlus ja kasu saamise eesmärk

3.1. Kahekordne tahtlusnõue

Töötaja ebaausa teo määratlus nõuab tavaliselt, et töötaja tegutses (a) tahtlikult ja (b) eesmärgiga põhjustada kindlustatule kahju ja saada endale või kolmandale isikule õigustamatut finantskasu (manifest intent). Palk, preemia, boonus või muu töösuhtega seotud tasu ei ole tavaliselt „kasu“ selle mõiste tähenduses.

3.2. Halb otsus ei ole pettus

Kui töötaja teeb riskantse krediidiotsuse, sõlmib ebasoodsa lepingu või ületab volitusi, kuid ei püüdle isikliku kasu poole, ei ole see crime-lepingu mõttes ebaaus tegu. Uus-Meremaa ja USA praktikas on vaidlusi, kus töötaja kiitis heaks laene, mis ei vastanud sisereeglitele, et täita müügieesmärke; küsimus oli, kas see oli pettus või halb ärijuhtimine (vt crime-kaasused). Eesti õiguses tuleb tingimust tõlgendada nii, nagu mõistaks seda teise poolega sarnane mõistlik isik.³

3.3. Tahtluse omistamine kindlustusvõtjale

Crime-kindlustuses on tahtlus kindlustatud riski osa, mitte välistus. Kindlustusandja vabaneb aga, kui kindlustusvõtja ise põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult.⁴ Kolmanda isiku riski kindlustamisel loetakse kolmanda isiku teadmine ja käitumine võrdseks kindlustusvõtja omaga.⁵ Crime-lepingus tuleb seetõttu selgelt sätestada, et töötaja tahtlust ei omistata kindlustusvõtjale ning et vabanemine on piiratud kindlustusvõtja juhtkonna (juhatuse) teadmisega. Tüüpiline klausel lõpetab katte töötaja suhtes hetkest, kui juhatus saab teada tema varasemast ebaausast teost.

4. Avastamine ja ajaline ulatus

Töötaja pettus kestab sageli aastaid. Fiktiivse tarnija skeem võib koosneda sadadest väikestest maksetest, mis on tehtud mitme kindlustusperioodi jooksul. Seetõttu on oluline, kas leping põhineb avastamisel (discovery) või kahju toimumisel (loss sustained). Avastamispõhine leping katab kahju, mis avastatakse kindlustusperioodi jooksul, sõltumata sellest, millal teod toimusid (tagasiulatuva kuupäeva piires). Kahju toimumise põhine leping katab üksnes kindlustusperioodi jooksul tekkinud kahju. Vt avastamise ja kahju toimumise põhimõte.

5. Kahju ulatus

5.1. Otsene kahju

Kate piirdub tavaliselt otsese kahjuga: omastatud summa või vara väärtus. Kaudne kahju (saamata jäänud tulu, mainekahju, maksutrahvid, intressid) on välistatud. Vaidlusi tekitab olukord, kus töötaja tegevus põhjustas kahju kolmandale isikule ja ühing pidi selle hüvitama: kas see on ühingu otsene kahju? Klientide vara kate peab olema eraldi kokku lepitud.

5.2. Tasaarvestus ja tagastused

Kindlustusandja arvab hüvitisest maha töötajalt sissenõutud summad, töötajale makstavad, kuid kinni peetud tasud ja muud tagastused. Kui ühing saab hiljem töötajalt raha tagasi, jagatakse see tavaliselt lepingus kokkulepitud järjekorras: esmalt omavastutust ületav osa kindlustusandjale või vastupidi. VÕS § 492 järgi läheb kindlustusvõtja nõue töötaja vastu hüvitise ulatuses kindlustusandjale üle.⁶

5.3. Uurimiskulud

Pettuse ulatuse kindlakstegemiseks vajalikud forensilise raamatupidamise kulud on mõnes lepingus eraldi alamlimiidiga kaetud. Need kulud võivad olla märkimisväärsed, eriti kui pettus kestis aastaid ja raamatupidamine tuleb rekonstrueerida.

6. Ennetus ja ohutusnõuded

Crime-lepingud seavad sageli tingimuseks sisekontrolli meetmed: tööülesannete lahusus, topeltkinnitus maksetel, pangakonto väljavõtete sõltumatu kontroll, regulaarne inventuur ja audit. VÕS § 452 lõike 2 järgi saab kindlustusandja enne kindlustusjuhtumit täidetava kohustuse rikkumisele tugineda üksnes siis, kui rikkumine oli süüline ja mõjutas kindlustusjuhtumi toimumist või kindlustusandja täitmise ulatust.⁷ Kui pettus oleks toimunud ka nõuetekohase topeltkinnituse korral (nt kahe töötaja kokkumängus), puudub põhjuslik seos.

Juhatuse jaoks on töötaja pettus ka D&O-risk: kui pettus oleks olnud elementaarsete kontrollidega avastatav, võivad osanikud või pankrotihaldur väita, et juhatus ei korraldanud riskijuhtimist korraliku ettevõtja hoolsusega (vt juhatuse ja nõukogu liikme vastutus).

7. Kontrollküsimused

1. Kas töötaja definitsioon hõlmab renditöötajaid, teenusepakkujaid ja endisi töötajaid?
2. Kas juhatuse liikme või omaniku tegu on välistatud ja millistel tingimustel?
3. Kas leping nõuab isikliku kasu saamise eesmärki ja kuidas on kasu määratletud?
4. Kas leping on avastamise- või kahju toimumise põhine ja milline on tagasiulatuv kuupäev?
5. Kas klientide vara ja uurimiskulud on kaetud?

Korduma kippuvad küsimused

Kas pettuse avastamisel tuleb töötaja kohe vallandada?

Tööõiguslik reaktsioon tuleb kooskõlastada kriminaalmenetluse ja kindlustusnõudega. Kiire vallandamine ilma tõendite säilitamiseta võib raskendada kahju tõendamist. Lepingud lõpetavad tavaliselt katte töötaja edasise tegevuse suhtes hetkest, kui juhtkond saab tema ebaausast teost teada, mistõttu tuleb tema juurdepääsud viivitamata sulgeda.

Kas kate hõlmab töötaja ja kolmanda isiku kokkumängu?

Jah, töötaja ebaausa teo kate hõlmab tavaliselt ka olukorda, kus töötaja tegutses koos kolmanda isikuga. Kahju piiritlemisel tuleb selgitada töötaja osalust, sest see määrab, kas kohaldub töötaja ebaausa teo või muu katteosa.

Kas kliendi raha omastamine on kaetud?

Kui töötaja omastab kliendi raha, mida ühing hoidis või haldas, on see kaetud üksnes siis, kui leping hõlmab kolmandate isikute vara, mille eest ühing vastutab. See on eriti oluline varahalduse, raamatupidamisteenuse ja kinnisvarahalduse ettevõtetele.

Seotud lehed

• Crime-kindlustus (ülevaade)
• Avastamise ja kahju toimumise põhimõte
• Kahju tõendamine crime-kindlustuses
• Crime-kaasused
• Juhatuse ja nõukogu liikme vastutus

Viited