Küberkindlustuse välistused: sõda, taristu ja ohutusnõuded

Lühidalt. Küberkindlustuse vaidlused ei puuduta tavaliselt seda, kas rünnak toimus, vaid seda, kuidas sündmus lepingu järgi kvalifitseerida. Peamised vaidluskohad on sõja- ja riikliku küberoperatsiooni välistus, taristuvälistus, ohutusnõuete rikkumine, lepingueelse küsimustiku vastused ning otsese ja kaudse kahju piir. Eesti õiguses on kindlustusvõtja olulisim kaitse põhjusliku seose nõue: kindlustusandja saab ohutusnõude rikkumisele tugineda üksnes siis, kui rikkumine oli süüline ja mõjutas kindlustusjuhtumit. Riigikohus eristab välistust ja hoolsuskohustust sisu, mitte pealkirja järgi.

1. Kuidas välistusi tõlgendatakse

Küberlepingud on tüüptingimused. Tüüptingimust tõlgendatakse nii, nagu seda mõistaks teise poolega sarnane mõistlik isik; kahtluse korral tõlgendatakse tingimust selle kasutaja kahjuks.¹ Kindlustusandja peab tõendama välistuse kohaldumise eeldused. Riigikohus on rõhutanud, et enne tüüptingimuse kehtivuse kontrolli tuleb kindlaks teha, kas tingimus piiritleb kindlustusjuhtumit (välistus) või paneb kindlustusvõtjale käitumiskohustuse (hoolsuskohustus). Kriteerium on see, kas tingimuse täitmine sõltub kindlustusvõtja tegevusest. Hoolsuskohustuse rikkumine ei tohiks üldjuhul välistada hüvitist täielikult; kindlustusandja vabaneb üksnes ulatuses, milles rikkumine suurendas riski ja mõjutas kindlustusjuhtumit.²

Küberlepingus on see eristus väga praktiline. Tingimus „kahju ei hüvitata, kui süsteemis ei olnud mitmikautentimist“ on sisuliselt hoolsuskohustus, kuigi see on sõnastatud välistusena.

2. Sõja- ja riikliku küberoperatsiooni välistus

2.1. Areng

Traditsiooniline sõjariski välistus viitab sõjale, vaenutegevusele, sissetungile ja mässule. Pärast NotPetya pahavara (2017) tekkinud vaidlustes keeldusid varakindlustusandjad hüvitamast, tuginedes sellisele välistusele. USA New Jersey osariigi apellatsioonikohus leidis 2023. aastal, et klassikaline vaenulike ja sõjaliste tegude välistus ei hõlma küberrünnakut äriühingu vastu, mis ei ole seotud relvastatud konfliktiga selle tavatähenduses.³ Turg reageeris: Lloyd's Market Association avaldas 2021. aasta lõpus neli küberlepingute sõja- ja küberoperatsiooni välistuse näidisklauslit (LMA 5564-5567)⁴ ning Lloyd's nõuab alates 31. märtsist 2023, et iseseisvad küberlepingud sisaldaksid riigi toetatud küberrünnakute välistust, mis vastab turuasutuse miinimumnõuetele.⁵

2.2. Uute klauslite ülesehitus

Uued klauslid erinevad üksteisest, kuid sisaldavad tavaliselt järgmisi elemente:

• sõja välistus (riikidevaheline relvastatud konflikt);
• küberoperatsiooni välistus: riigi poolt või nimel toime pandud operatsioon, mille eesmärk on häirida, hävitada või manipuleerida teise riigi infosüsteeme;
• mõju riigi toimimisele: välistus rakendub, kui operatsioonil on oluline kahjulik mõju riigi julgeolekule või elutähtsatele teenustele;
• omistamine: reegel, kuidas tehakse kindlaks, et operatsioon on riigile omistatav (nt riigi valitsuse ametlik omistamine või kindlustusandja põhjendatud järeldus olemasolevate tõendite põhjal);
• erand kaaskannatajale: kate säilib kindlustatule, kelle süsteemid asuvad väljaspool mõjutatud riiki (bystander).

2.3. Probleemid Eesti ettevõtja jaoks

Eesti asub geopoliitiliselt kõrgendatud riskiga piirkonnas. Kui klausel välistab operatsiooni, millel on oluline mõju „riigile“, tekib küsimus, kas Eesti-vastane küberkampaania, mis tabab ka erasektorit, toob kaasa katte puudumise kõigile Eesti kindlustatutele. Omistamise reegel on samuti oluline: kui piisab kindlustusandja „mõistlikust järeldusest“, kaldub tõendamiskoormus sisuliselt kindlustatu kahjuks. Vt lähemalt küberrünnak kui sõjategevus.

3. Taristuvälistus

Küberlepingud välistavad tavaliselt kahju, mis tuleneb elektri-, gaasi-, vee-, interneti- või telekommunikatsiooniteenuse katkestusest, kui see ei ole kindlustatu kontrolli all. Välistuse eesmärk on vältida süsteemset kahju, mis tabab korraga kõiki kindlustatuid. Vaidlused tekivad, kui katkestuse põhjustas pilveteenuse pakkuja: kas see on „taristu“ või „teenusepakkuja“, kelle katkestus on kaetud sõltuva ärikatkestuse laiendusega? Vastus sõltub definitsioonist. Lepingu sõlmimisel tasub nimetada kriitilised teenusepakkujad ja selgitada, millisesse kategooriasse nad kuuluvad.

4. Füüsiline kahju ja vaikiv küberrisk

Kui varakindlustusleping ei käsitle küberriski selgelt, võib küberrünnakust tulenev kahju sattuda katte alla „vaikimisi“ (silent cyber). Kindlustusandjad on seda riski vähendanud kübervälistuste ja -klauslitega vara-, vastutus- ja ärikatkestuse lepingutes. Tulemuseks on kaks lünka:

1. küberrünnak põhjustab füüsilise kahju (nt tootmisseadme juhtimissüsteemi manipuleerimine), kuid varaleping välistab küberrünnaku ja küberleping välistab füüsilise kahju;
2. küberrünnak põhjustab kehavigastuse (nt meditsiiniseade), kuid vastutusleping välistab küberrünnaku.

Need lüngad tuleb kindlustusprogrammi tasandil kaardistada (vt kindlustusprogramm).

5. Ohutusnõuded ja lepingueelne teave

5.1. Ohutusnõuded

Küberlepingutes on sageli nõuded mitmikautentimisele, varukoopiate eraldatusele, tarkvarauuenduste paigaldamisele ja lõppseadmete kaitsele. VÕS § 452 lõike 2 järgi ei saa kindlustusandja tugineda kokkuleppele, mille järgi ta vabaneb enne kindlustusjuhtumit täidetava kohustuse rikkumise korral, kui rikkumine ei olnud kindlustusvõtja süüline või ei mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist ega kindlustusandja täitmise ulatust.⁶ Säte on poolimperatiivne.⁷ Suurriskide lepingus võib see kaitse lepinguga välistatud olla.⁷

Põhjusliku seose hindamine nõuab tehnilist analüüsi. Kui ründaja sisenes varastatud parooliga kontole, millel puudus mitmikautentimine, on seos tõenäoliselt olemas. Kui ründaja kasutas nullpäeva haavatavust, mida mitmikautentimine poleks takistanud, seost ei ole. Forensika aruanne on seega ka kindlustusvaidluse peamine tõend.

5.2. Lepingueelne küsimustik

Kindlustusvõtja peab lepingu sõlmimisel teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, millel on kindlustusriski võtmise otsustamisel oluline tähendus, ning vastama kindlustusandja küsimustele. Kohustuse rikkumisel võib kindlustusandja lepingust taganeda ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest; pärast kindlustusjuhtumit ei vabane kindlustusandja, kui teatamata asjaolu ei mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist ega täitmise ulatust. Pettuse korral võib kindlustusandja lepingu tühistada.⁸ Küberlepingu küsimustiku vastused („kas kõigil kaugligipääsudel on mitmikautentimine?“) on sageli üldistatud. Kui vastus „jah“ ei vastanud tegelikkusele ühe süsteemi osas, mille kaudu rünnak toimus, on vaidlus kerge tekkima.

6. Otsene ja kaudne kahju

Küberlepingu esimese isiku kate hõlmab ärikatkestust, kuid välistab tavaliselt tulevase kasumi pärast hüvitusperioodi, mainekahju tõttu kaotatud kliendid ja intellektuaalomandi väärtuse languse. Vaidlused tekivad selle üle, kas kliendilepingu lõpetamine intsidendi tõttu on ärikatkestuse osa või välistatud mainekahju. Kahju piiritlemine sõltub kahjukindlustuse üldpõhimõttest, et hüvitatakse kindlustusjuhtumiga põhjuslikus seoses olev kahju, ning saamata jäänud tulu on hõlmatud üksnes eraldi kokkuleppe korral.⁹

7. Tahtlus ja töötaja tegu

Kindlustusandja vabaneb, kui kindlustusvõtja põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult.¹⁰ Küberintsidendi põhjustaja on tavaliselt kolmas isik. Erandiks on töötaja tahtlik tegu (rogue employee). Kui töötaja on kindlustatud isik või temaga samastatav, võib kindlustusandja väita, et tema tahtlus tuleb omistada kindlustusvõtjale.¹¹ Autori soovitus tootevalikuks: hea küberleping katab töötaja tahtlikust teost tuleneva kahju ja piirab välistuse juhtudega, kus teo pani toime juhatuse liige, omanik või muu poliisis nimetatud juhtiv isik. See ei ole seadusest tulenev reegel: kas ja kelle teadmine ja käitumine omistatakse kindlustusvõtjale, sõltub VÕS §-st 465, TsÜS §-st 132 ja poliisi tingimustest ning ei piirdu alati juhatuse liikme või omanikuga. Töötaja pettusest tulenev rahaline kahju kuulub crime-kindlustuse alla (vt töötaja pettus).

8. Muud välistused, mida kontrollida

• teadaolevad asjaolud ja varasemad intsidendid;
• teadaolevad, kuid parandamata haavatavused (nt kui parandus oli kättesaadav üle teatud päevade);
• lepinguline vastutus ja leppetrahvid;
• konfiskeerimine ja valitsuse tegevus;
• krüptoraha väärtuse muutus;
• kehavigastus ja varakahju;
• süsteemi parendamine.

Kuidas kindlustatu saab vaidlust ennetada

1. Täida lepingueelne küsimustik koos IT-juhiga ja dokumenteeri, milliste süsteemide kohta vastused antakse.
2. Kui mõni turvameede ei ole kõigis süsteemides rakendatud, ütle seda küsimustikus selgelt; parem on erand kokku leppida kui hiljem vaielda.
3. Hoia turvameetmete rakendamise tõendeid (konfiguratsioonid, auditiaruanded, haavatavuste parandamise logid).
4. Lepi sõjaklausli ja taristuvälistuse sisu kokku enne lepingu sõlmimist, mitte pärast intsidenti.
5. Intsidendi korral palu forensika aruandes selgelt kirjeldada sisenemisvektorit ja seda, kas konkreetne turvameede oleks rünnaku ära hoidnud; see on põhjusliku seose vaidluse peamine tõend.

Seotud lehed

• Mida küberkindlustus katab
• Küberrünnak kui sõjategevus
• Sõjariski välistused ja LMA klauslid
• Küberkindlustuse kaasused
• Keeldumise alused

Viited