D&O limiidid, alamlimiidid, kindlustustorn ja Side A DIC

Lühidalt. D&O-kindlustuse limiit on tavaliselt üks kogusumma kindlustusperioodi kohta, millest makstakse nii kaitsekulud kui ka hüvitised kõigi kindlustatud isikute ja sageli ka ühingu eest. Seetõttu ei tähenda 5 miljoni euro suurune limiit, et iga juht on kaitstud 5 miljoni euro ulatuses. Alamlimiidid (nt uurimiskulud, maksuvastutus) on kogulimiidi osa, mitte selle lisa. Suuremates programmides ehitatakse kihiline torn; eraldi A-kiht (Side A DIC) on mõeldud olukorraks, kus põhileping ei maksa. Limiidi suurus tuleb valida stsenaariumide ja arvutuste põhjal.

1. Põhimõisted

Kogulimiit (aggregate limit) on suurim summa, mille kindlustusandja maksab kõigi kindlustusperioodi jooksul esitatud nõuete eest kokku. D&O-lepingutes on see tavaliselt ainus limiit; eraldi limiiti nõude kohta ei ole või see on kogulimiidiga võrdne.

Kaitsekulud limiidi sees (defence within limits) tähendab, et iga kaitsekuludeks makstud euro vähendab hüvitiseks jäävat summat. See on D&O-lepingutes reegel. VÕS § 511 lõike 3 järgi peab kindlustusandja kokkulepitud kindlustussumma korral hüvitama kohtuvaidluse kulud, mille pidamist ta kindlustusvõtjalt nõudis või talle soovitas, samuti kriminaal- ja halduskohtumenetluse kaitsekulud ka siis, kui need koos muu hüvitisega ületavad kindlustussumma. VÕS § 427 lõige 1 ei loe § 511 sätteid nende hulka, millest kindlustusvõtja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, mistõttu on vastupidine kokkulepe lubatud.¹²

Alamlimiit (sub-limit) on kogulimiidi piires kehtiv väiksem piirsumma teatud kululiigile või riskile. Alamlimiit ei lisandu kogulimiidile. Kui uurimiskulude alamlimiit on 250 000 eurot ja kogulimiit 5 miljonit eurot, saab uurimiskulusid hüvitada kuni 250 000 euro ulatuses ning see summa vähendab ülejäänud 5 miljoni euro jääki.

Omavastutus (retention) on D&O-lepingus tavaliselt A-katte puhul null ning B- ja C-katte puhul ühingu kanda.

2. Miks üks limiit ei kaitse kõiki juhte võrdselt

Kogulimiit on jagatud ressurss. Kui sama kindlustusperioodi jooksul esitatakse nõuded mitme juhi vastu, kasutavad nad sama summat. Esimesena kaitsekulusid tegev juht kasutab limiiti, mida hiljem vajab teine. Kui ühingu enda nõuded (C-kate) on kaetud, võib ühing kasutada suure osa limiidist väärtpaberinõude kaitseks enne, kui juhtide vastutus on üldse kindlaks määratud.

Selle riski maandamiseks kasutatakse:

• prioriteediklauslit (order of payments), mille järgi makstakse esmalt A-katte kahju, seejärel B- ja viimasena C-katte kahju;
• eraldi A-kihti, mis on reserveeritud üksnes juhtidele;
• eraldi limiite üksikutele juhtidele (nt sõltumatute nõukogu liikmete kate, independent directors' liability).

3. Arvutusnäide

Eeldused (näitlikud, mitte turuandmed): ühingu D&O-lepingu kogulimiit on 5 000 000 eurot, kaitsekulud kuuluvad limiidi sisse, C-kate hõlmab väärtpaberinõudeid, prioriteediklauslit ei ole. Kindlustusperioodi jooksul esitatakse:

Kogulimiit on 5 000 000 eurot. Nõuete kogusumma ületab limiiti 6 400 000 - 5 000 000 = 1 400 000 euro võrra. Kui esimene nõue lahendatakse varem ja makstakse täies ulatuses välja (4 000 000 €), jääb pankrotihalduri nõude jaoks 5 000 000 - 4 000 000 = 1 000 000 eurot. Pankrotihalduri nõudest jääb selle lepingu limiidist katmata 2 400 000 - 1 000 000 = 1 400 000 eurot. Kui muud katet (nt eraldi A-kihti) ei ole, peavad juhid katmata kaitsekulud ise tasuma; hüvitise või kompromissisumma katmata osa kannavad nad isiklikult siis, kui nende vastutus tuvastatakse või nõue lahendatakse kompromissiga. Prioriteediklausli korral oleks A-katte kahju makstud esimesena ning puudujääk oleks langenud ühingu (C-kate) kanda.

Näide näitab, et limiitide ja nõuete liitmine „kokku“ ei anna vastust; määrav on maksmise järjekord ja ajastus.

4. Kindlustustorn

Suure riski korral jagatakse kindlustussumma kihtideks:

• primaarkiht (primary layer) maksab esimesena, tavaliselt koos kaitsekulude haldamisega;
• lisakihid (excess layers) rakenduvad alles siis, kui alumine kiht on täielikult ammendunud;
• lisakihid järgivad tavaliselt primaarlepingu tingimusi (follow form), kuid võivad sisaldada oma välistusi ja tingimusi.

Torni toimimise peamised vaidluskohad on:

1. Ammendumine. Kas alumine kiht loetakse ammendunuks üksnes siis, kui kindlustusandja on tegelikult maksnud, või ka siis, kui kindlustatu ja alumise kihi kindlustusandja on sõlminud limiidist väiksema kompromissi ning kindlustatu kannab vahe ise? Kindlustatu huvides on sõnastus, mille järgi lisakiht rakendub, kui alumise kihi summa on kas kindlustusandja või kindlustatu poolt makstud.
2. Erinevad tingimused. Kui lisakihi kindlustusandja ei järgi täpselt primaarlepingut, võib tornis tekkida „auk“: kahju on primaarlepingus kaetud, kuid lisakihis välistatud.
3. Maksejõuetu kindlustusandja. Kui kihi kindlustusandja ei suuda maksta, ei hüppa järgmine kiht tavaliselt automaatselt alla (drop down) ilma eraldi kokkuleppeta.

Eesti õiguses tuleb kihilist struktuuri eristada kaaskindlustusest. VÕS § 484 reguleerib olukorda, kus mitu kindlustusandjat kindlustavad sama riski proportsionaalselt jagatuna.³ Kihiline torn ei ole proportsionaalne kaaskindlustus, vaid järjestikuste lepingute süsteem. Kui sama huvi on kindlustatud mitme lepinguga nii, et kindlustussummad kokku ületavad kahju, kohaldub mitmekordse kindlustuse regulatsioon (VÕS § 486), mille järgi kindlustusandjad vastutavad solidaarselt.⁴ D&O-programmis tuleb seetõttu lepingute omavahelised „muu kindlustuse“ klauslid (other insurance) kooskõlastada. Vt ka kindlustusprogramm.

5. Side A DIC

Side A Difference in Conditions (DIC) on eraldi leping või kiht, mis katab üksnes juhtide kahju (A-kate) ja rakendub, kui:

• põhileping on ammendunud;
• põhilepingu kindlustusandja keeldub maksmast või on maksejõuetu;
• ühing ei hüvita juhti, kuigi peaks (nt pankrotis);
• põhileping välistab kahju, mida A DIC ei välista (laiemad tingimused).

A DIC leping on tavaliselt laiemate tingimustega ja sellel on piiratud taganemis- ning tühistamisõigus. Eesti ühingu jaoks on A DIC eriti mõistlik juhul, kui kontsernil on rahvusvaheline programm ja kohalike juhtide kaitse sõltub kontserni kogulimiidist, või kui ühingul on suur investorite või võlausaldajate nõuete risk.

6. Alamlimiidid, millele tähelepanu pöörata

• uurimis- ja järelevalvemenetluse kulud (vt mida D&O katab);
• maksuvastutus ühingu maksejõuetuse korral;
• keskkonnanõuete kaitsekulud;
• kriisi- ja mainekulud;
• tööõiguslikud nõuded;
• KüTS-i ja GDPR-i menetlused.

Alamlimiit tuleb hinnata realistliku stsenaariumi põhjal. Kui järelevalvemenetluses osaleb viis juhatuse ja nõukogu liiget, igaüks eraldi esindajaga, võib alamlimiit ammenduda mõne kuuga.

7. Kuidas limiiti valida

1. Kaardista stsenaariumid: pankrot, investorinõue, järelevalvemenetlus, küberintsidendi järelnõuded.
2. Hinda iga stsenaariumi kaitsekulusid (mitu juhti, mitu menetlust, mitu kohtuastet, mitu riiki).
3. Hinda võimalikku hüvitist (võlausaldajate nõuete kogusumma, investorite kahju).
4. Arvesta, et sama sündmus võib tekitada mitu nõuet samas kindlustusperioodis.
5. Kontrolli, kas C-kate jagab limiiti ja kas on prioriteediklausel.
6. Kaalu eraldi A-kihti, kui stsenaariumide kogusumma ületab limiiti.

Korduma kippuvad küsimused

Kas limiit kehtib iga juhatuse liikme kohta eraldi?

Üldjuhul mitte. D&O-lepingu kogulimiit on ühine kõigile kindlustatud isikutele ja kindlustusperioodi kõigile nõuetele. Kui juhatuses on viis liiget ja nõukogus viis liiget, jagavad nad sama summat. Individuaalsed limiidid on võimalikud eraldi lepingu või laiendusega, näiteks sõltumatutele nõukogu liikmetele.

Kas kaitsekulud võivad limiidi ära kasutada enne, kui hüvitis on selgunud?

Jah. Kui kaitsekulud kuuluvad limiidi sisse, vähendab iga makstud arve hüvitiseks jäävat summat. Mitme kohtuastme ja mitme kostjaga vaidluses võivad kaitsekulud moodustada märkimisväärse osa limiidist. Kindlustatu peaks jälgima limiidi jääki ja nõudma kindlustusandjalt regulaarset aruannet.

Kas uue kindlustusperioodiga limiit taastub?

Uus kindlustusperiood annab uue limiidi uutele nõuetele. Varem esitatud nõuded ja nendega seotud nõuded (related claims) jäävad aga selle perioodi limiidi alla, millal esimene nõue esitati. Pikaajaline vaidlus ei saa seega iga aasta „uut“ limiiti.

Kas kõrgem limiit muudab ühingu nõuete sihtmärgiks?

Seda väidetakse sageli, kuid Eesti oludes on peamine nõudja pankrotihaldur, kes esitab nõude sõltumata kindlustuse olemasolust. Kindlustuse olemasolu võib mõjutada kompromissi suurust, kuid mitte nõude alust. Limiidi valikul on oluline ka see, et paljudes lepingutes on kindlustuslepingu sisu konfidentsiaalne ja seda ei avaldata nõudjale ilma vajaduseta.

Kas kindlustusandja võib keelduda maksmast, kui teine kiht ei maksa?

Lisakihi kindlustusandja maksab tavaliselt alles siis, kui alumine kiht on ammendunud. Kui alumise kihi kindlustusandja keeldub maksmast või on maksejõuetu, ei hüppa lisakiht automaatselt alla. Seda riski maandab eraldi A-kiht, mis rakendub ka põhilepingu mittemaksmise korral.

Seotud lehed

• Mida D&O-kindlustus katab
• Tüüpilised välistused ja vaidlused
• Maksejõuetus ja pankrotihalduri nõuded
• Kindlustusprogramm
• D&O-kindlustus (ülevaade)

Viited