D&O-kindlustuse välistused ja vaidlused: tahtlus, claims made

Lühidalt. D&O-vaidlustes ei vaielda tavaliselt selle üle, kas nõue esitati, vaid selle üle, kas see esitati õigel ajal, kas see põhineb enne lepingut teada olnud asjaoludel, kas nõudja on teine kindlustatu ja kas juht tegutses tahtlikult. Eesti õiguses vabaneb vastutuskindlustuse kindlustusandja seaduse järgi, kui kindlustusvõtja põhjustas tahtlikult ja õigusvastaselt sündmuse, millest tulenevalt ta vastutab; Riigikohtu praktika järgi piisab kaudsest tahtlusest. Paljudes D&O-tingimustes rakendatakse tahtluse ja pettuse välistust alles lõpliku kohtulahendi või muu poliisis nimetatud tuvastamise järel ning kuni selleni kantakse kaitsekulud; kas see nii on, sõltub konkreetse poliisi sõnastusest, sest VÕS § 513 vaikereegel lõplikku kohtulahendit ei nõua. Paljud D&O-lepingud on suurriskide lepingud, mille puhul VÕS-i kindlustusvõtjat kaitsvad sätted lepinguga välistatavad on.

1. Lähtekoht: millised reeglid kohalduvad

VÕS-i kindlustuslepingu sätted on suures osas poolimperatiivsed: kindlustusvõtja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.¹ Kui leping on sõlmitud suurriski kohta, ei kohaldu see piirang muu hulgas tsiviilvastutuskindlustusele (KindlTS § 12 lg 1 p 13), kui kindlustusvõtja vastab vähemalt kahele kolmest kriteeriumist: bilansimaht üle 6,6 miljoni euro, netokäive üle 13,6 miljoni euro või majandusaasta keskmine töötajate arv vähemalt 250.¹ Suurema ühingu D&O-lepingus on poolte kokkulepped seetõttu üldjuhul kehtivad ka siis, kui need on kindlustusvõtjale seadusest ebasoodsamad. Tüüptingimuste sisu kontroll (VÕS §-d 35-44) ja tõlgendamine kasutaja kahjuks kahtluse korral kohalduvad siiski ka majandustegevuses sõlmitud lepingutele.²³

2. Claims made ja ajastus

2.1. Kindlustusjuhtum on nõude esitamine

Kui leping määratleb kindlustusjuhtumina nõude esitamise kindlustusperioodi jooksul, määrab kate selle, millal nõue esitati, mitte selle, millal rikkumine toimus.⁴ Vaidlused tekivad kolmes olukorras:

• nõude eelkäija (nt kirjalik pretensioon või dokumentide nõudmine) saabus eelmisel perioodil, hagi alles järgmisel;
• nõue esitati kindlustusperioodi jooksul, kuid kindlustusandjale teatati sellest alles pärast perioodi lõppu;
• mitu nõuet tulenevad samast asjaolust ja tingimus käsitleb neid ühe nõudena (related claims), mille esitamise ajaks loetakse esimese nõude esitamise aeg.

2.2. Teatamiskohustus ja selle rikkumise tagajärg

Vastutuskindlustuses peab kindlustusvõtja teatama kindlustusandjale asjaoludest, mille tagajärjeks võib olla kindlustusjuhtum, ja kahjustatud isiku nõudest ühe nädala jooksul teadasaamisest; kohtu- või muu menetluse algatamisest tuleb teatada viivitamata.⁵ Rikkumise tagajärjed on VÕS-is piiratud: kindlustusandja ei saa tugineda kokkuleppele, mille järgi ta vabaneb pärast kindlustusjuhtumit täidetava kohustuse rikkumise tõttu, kui rikkumine ei olnud tahtlik; raske hooletuse korral üksnes siis, kui rikkumine mõjutas kindlustusjuhtumi kindlakstegemist või kindlustusandja täitmise kohustust.⁶ Suurriskide lepingus võib tingimus olla rangem (vt p 1).

2.3. Asjaoludest teatamine

Asjaoludest teatamise klausel võimaldab „lukustada“ tulevase nõude praeguse lepingu alla. Teade peab olema piisavalt konkreetne: millised asjaolud, millised isikud, milline võimalik nõue. Üldsõnaline teade („ühingul on finantsraskused“) ei pruugi kindlustusandja hinnangul olla nõuetekohane.

3. Varasemad ja teadaolevad asjaolud

Välistatud on tavaliselt nõuded, mis tulenevad (a) enne järjepidevuse kuupäeva alanud või pooleliolevatest menetlustest ja (b) asjaoludest, millest teatati varasema kindlustuslepingu alusel. Osa tingimusi välistab ka asjaolud, millest kindlustatu teadis või pidi teadma lepingu sõlmimisel. Viimane on kindlustatu jaoks ohtlik, sest „pidi teadma“ hindamine toimub tagantjärele.

Vaidlus on sageli seotud lepingueelse teatamiskohustusega. VÕS § 440 järgi peab kindlustusvõtja teatama kindlustusandjale kõik talle teadaolevad asjaolud, millel on kindlustusriski võtmise otsustamisel oluline tähendus. Kohustuse rikkumisel võib kindlustusandja lepingust taganeda; taganemisõigus lõpeb ühe kuu möödumisel teadasaamisest ja kolme aasta möödumisel lepingu sõlmimisest. Kui kindlustusjuhtum on juba toimunud, ei vabane kindlustusandja täitmise kohustusest, kui teatamata asjaolu ei mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist ega kindlustusandja täitmise ulatust. Pettuse korral võib kindlustusandja lepingu tühistada.⁷ Taganemine ja tühistamine on õiguslikult erinevad: taganemine lõpetab lepingu, kuid seadus piirab selle mõju juba toimunud kindlustusjuhtumile; tühistamine muudab lepingu algusest peale tühiseks, mistõttu ei saa tühistatud lepingu alusel nõudeid esitada ka kolmandad isikud.⁸

D&O-lepingus peab olema eraldatavusklausel, mis tagab, et ühe juhi teadmist küsimustiku täitmisel ei omistata teistele juhtidele, ja eelistatavalt klausel, mis piirab kindlustusandja taganemisõigust A-katte osas (non-rescindable Side A).

4. Kindlustatu kindlustatu vastu (insured v insured)

Välistuse eesmärk on vältida kokkumängu: ühing ei tohi esitada juhi vastu nõuet selleks, et saada kindlustusandjalt raha oma äriliste kahjude katteks. Eesti õiguses on aga ühing juhi peamine seaduslik nõudja (ÄS § 187 lg 2).⁹ Laialt sõnastatud välistus muudaks katte suures osas illusoorseks. Seetõttu peavad välistusest olema erandid:

• pankrotihalduri, likvideerija, saneerimisnõustaja ja võlausaldaja nõuded;
• osaniku või aktsionäri nõuded ühingu kasuks, kui need on kohaldatava õiguse järgi võimalikud, ilma juhtide osaluseta;
• töötajana tegutseva kindlustatu tööõiguslikud nõuded;
• endise juhi nõuded, kes on ametist lahkunud vähemalt teatud aja (nt 12 või 24 kuud) tagasi;
• kaasnõuded (nt ühe juhi tagasinõue teise vastu solidaarvastutuse korral);
• kõik kaitsekulud.

5. Tahtlus, pettus ja isiklik kasu

5.1. Seaduse reegel

VÕS § 513 järgi vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja põhjustas tahtlikult ja õigusvastaselt sündmuse, millest tulenevalt ta vastutab.¹⁰ Riigikohus on selgitanud, et § 513 on vastutuskindlustuses erisäte VÕS § 452 lõike 1 suhtes.¹¹ Hilisemas lahendis on kohus leidnud, et § 513 mõttes on sündmuseks vastutust tekitav juhtum ning kindlustusandja vabanemiseks piisab kaudsest tahtlusest; samas lahendis käsitleti ka töötaja käitumise omistamist kindlustusvõtjale.¹² Pankrotihalduri kohustusliku vastutuskindlustuse kaasuses on Riigikohus kinnitanud, et tahtliku rikkumise välistamine on kindlustuse üldpõhimõte.⁸

5.2. Millele tahtlus peab olema suunatud

Juhtimisotsus on alati tahtlik tegu: juht teab, mida ta teeb. Kindlustusõiguslikult vabastab kindlustusandja VÕS § 513 järgi aga vastutust tekitava sündmuse tahtlik ja õigusvastane põhjustamine, mitte pelgalt tegu: tahtlus (vähemalt kaudne) peab hõlmama sündmust, millest tulenevalt juht vastutab, sealhulgas teo õigusvastasust; poliisi conduct-välistuse sõnastus võib nõuda ka enamat, näiteks kahju tekitamise tahtlust. Teadlik äririsk, mille tulemus osutus halvaks, ei ole tahtlik kahju põhjustamine. Analüütiline järeldus: kindlustusandja, kes tugineb VÕS § 513-le, peab tõendama vähemalt kaudse tahtluse vastutust tekitava sündmuse suhtes, st et juht pidas seda sündmust ja oma teo õigusvastasust võimalikuks ning leppis sellega; kui poliisi välistus nõuab kahju tekitamise tahtlust, tuleb tõendada ka seda, et juht pidas kahju tekkimist võimalikuks ja leppis sellega. Pelgalt teadliku juhtimisotsuse tegemisest ei piisa üheski variandis.

5.3. Lõpliku tuvastamise nõue

Paljudes kaasaegsetes D&O-tingimustes (conduct exclusion) rakendub välistus alles siis, kui tahtlus, pettus või õigustamatu isiklik kasu on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga, kindlustatu enda omaksvõtuga või muul poliisis nimetatud viisil. Sellise klausli korral kantakse seni kaitsekulud ning tahtluse lõpliku tuvastamise järel võib kindlustusandjal olla õigus need kindlustatult tagasi nõuda. Need on lepingulised mehhanismid, mitte seaduse vaikereegel: kas kaitsekulud makstakse ette, millal välistus rakendub ja kas kulud tuleb tagastada, sõltub poliisist (nt final adjudication või in fact sõnastus). Kindlustusandja ei saa keelduda hüvitamisest üksnes seetõttu, et nõudja väidab tahtlust; see väide on nõuetes tavaline, sest tahtlus pikendab sageli aegumistähtaega ja raskendab kaitset.

5.4. Eraldatavus

Kolmanda isiku riski kindlustamisel loetakse kolmanda isiku teadmine ja käitumine võrdseks kindlustusvõtja omaga.¹³ D&O-lepingus peab eraldatavusklausel kindlustama, et ühe juhi tahtlust ei omistata teistele kindlustatud isikutele. Mõned tingimused omistavad siiski ühingule (C-katte osas) tegevjuhi või finantsjuhi teadmise. Selle ulatus tuleb läbi rääkida.

6. Muud tavalised vaidluskohad

6.1. Kas tegemist oli juhtimisülesande täitmisega

D&O-kate eeldab, et rikkumine toimus kindlustatud isiku ametipositsioonis. Kui juht on samal ajal osanik, laenuandja või seotud ühingu esindaja, vaieldakse selle üle, millises rollis ta tegutses. Tegevusetus, näiteks reageerimata jätmine teadaolevale riskile, on samuti juhtimisülesande täitmine.

6.2. Tagantjärele hindamine

Juhi otsust tuleb hinnata selle tegemise aja teadmiste põhjal (ex ante), mitte hilisema tulemuse põhjal (ex post). Kindlustusvaidluses on see eristus oluline kahel tasandil: vastutuse olemasolu hindamisel ja tahtluse välistuse kohaldamisel.

6.3. Kulude jaotus

Kui samas menetluses on kaetud ja katmata nõuded või kindlustatud ja kindlustamata isikud, tuleb kulud jaotada. Tingimused kasutavad kas „parima jõupingutuse“ jaotust või eelnevalt kokku lepitud protsente. Kindlustatu huvides on, et kaitsekulud, mis on vajalikud kaetud nõude kaitseks, makstakse täies ulatuses ka siis, kui need aitavad kaasa katmata nõude kaitsele.

6.4. Keha- ja varakahju, saaste, lepingulised kohustused

Need välistused on tavalised ja üldjuhul põhjendatud, sest vastavad riskid kuuluvad üldvastutus- või keskkonnakindlustusse. Probleem tekib, kui välistus on sõnastatud „tuleneb mis tahes viisil“ (arising out of), mistõttu võib see laieneda investorite nõuetele, mis on vaid kaudselt seotud keskkonnaõnnetusega.

6.5. Kindlustatud kahju mõiste

Tingimused välistavad kahju mõistest tavaliselt maksud, trahvid, ühingu tasu või vara tagastamise ning lepingulised kohustused. Kui juht peab tagastama ühingule õigusvastaselt saadud tasu, ei ole see kindlustatud kahju, sest juhil ei ole õigust seda tasu endale jätta.

7. Tõlgendamine

Tüüptingimusi tõlgendatakse nii, nagu neid mõistaks teise poolega sarnane mõistlik isik; kahtluse korral tõlgendatakse tingimust selle kasutaja kahjuks.¹⁴ D&O-lepingud on sageli koostatud ingliskeelse turuvormi alusel ja kohaldatavaks õiguseks on Eesti õigus. Ingliskeelseid termineid (claim, loss, wrongful act) ei tohi tõlgendada automaatselt inglise kohtupraktika järgi; määrav on lepingu tähendus Eesti õiguse tõlgendamisreeglite järgi.

Seotud lehed

• Mis on D&O-kindlustus ja kes on kindlustatud
• Maksejõuetus ja pankrotihalduri nõuded
• Limiidid, alamlimiidid, torn ja Side A DIC
• Keeldumise alused
• Tüüptingimused

Viited