Lühidalt. Audiitorettevõtja vastutab kliendile või kolmandale isikule audiitorteenuse osutamisega süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest. Vastutus on piiratud kümnekordse kliendilepingu tasuga, kuid piirang ei kehti raske hooletuse ega tahtluse korral. Audiitorettevõtja peab omama kutsekindlustust, mille kindlustussumma sõltub suurimate kliendilepingute tasudest, kuid on osaühinguna, aktsiaseltsina või Euroopa äriühinguna tegutseva audiitorettevõtja puhul vähemalt 64 000 eurot ning füüsilisest isikust ettevõtjana või täis- või usaldusühinguna tegutseva audiitorettevõtja puhul vähemalt 32 000 eurot. Kindlustuskaitse on sündmuse toimumise põhine ja peab katma ka seaduses sätestatud nõuete esitamise perioodi.
1. Audiitori vastutus
Audiitortegevuse seaduse (AudS) järgi kannab audiitorettevõtja varalist vastutust kliendile või kolmandale isikule audiitorteenuse osutamisega süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest.1 Vastutusel on kolm erijoont.
Vastutus kolmandate isikute ees. Audiitori vastutus ei piirdu kliendiga. Auditeeritud aruandele tuginevad investorid, laenuandjad ja tehingupartnerid võivad samuti nõuda kahju, kui nad tuginesid aruandele ja kahju tulenes audiitori süülisest rikkumisest. Kolmanda isiku nõude puhul on keskne põhjusliku seose tõendamine: kas kolmas isik tegi otsuse just auditeeritud aruande põhjal.
Vastutuse ülempiir. Vastutuse ülempiir on kümnekordne kliendilepingus kokku lepitud tasu, mis on seotud kahju tekitanud kliendilepinguga. Raskest hooletusest tuleneva või tahtliku rikkumise korral ülempiiri ei kohaldata. Vastutuse välistamise või piiramise kokkulepe, mis on vastuolus nende sätetega, on tühine.1
Aegumine. Kui audiitorettevõtja või vandeaudiitor ei rikkunud kohustusi tahtlikult, on nõuete aegumistähtaeg viis aastat vandeaudiitori aruande kuupäevast.1 Tähtaeg algab aruande kuupäevast, mitte kahju avastamisest, mis annab audiitorile ettenähtavuse.
2. Kohustuslik kutsekindlustus
Audiitorteenuse osutamisega tekitatud otsese varalise kahju hüvitamise tagamiseks peab audiitorettevõtjal olema kutsekindlustuslepingu. Kutsekindlustust ei nõuta audiitorettevõtjalt, kelle tegevusluba on peatatud.2 Leping peab vastama järgmistele tingimustele:2
- kindlustusjuhtum on audiitorteenuse osutamisega otsese varalise kahju tekitamine;
- kindlustuskaitse kehtib kahjude kohta, mille põhjuseks olnud sündmus või tegu leidis aset kindlustusperioodi jooksul;
- kindlustussumma vastab seaduse nõuetele;
- leping peab katma audiitorettevõtja vastutuse ka seaduses sätestatud nõuete esitamise perioodi jooksul.
Audiitori kutsekindlustus on seega sündmuse (teo) toimumise põhine, mitte nõude esitamise põhine. Kui audit tehti kindlustusperioodil, on kate olemas ka siis, kui nõue esitatakse aastaid hiljem aegumistähtaja jooksul.
3. Kindlustussumma arvutamine
Osaühinguna, aktsiaseltsina või Euroopa äriühinguna tegutseva audiitorettevõtja kindlustussumma peab olema:3
- ühe kindlustusjuhtumi kohta vähemalt viimase lõppenud tegevusaruande perioodi kahe suurema kliendilepingu tasude kümnekordne summa, kuid mitte väiksem kui 64 000 eurot;
- aastas kõigi nõuete kohta vähemalt kolme suurema kliendilepingu tasude kümnekordne summa, kuid mitte väiksem kui 64 000 eurot.
Füüsilisest isikust ettevõtjana või täis- või usaldusühinguna tegutseva audiitorettevõtja kindlustussumma peab olema ühe kindlustusjuhtumi kohta vähemalt kahe suurema kliendilepingu tasude viiekordne summa ja aastas kõigi nõuete kohta vähemalt kolme suurema kliendilepingu tasude viiekordne summa, kuid kummalgi juhul mitte väiksem kui 32 000 eurot.3
Arvutusnäide (näitlikud andmed). Audiitorettevõtja suurimad kliendilepingute tasud möödunud aastal olid 45 000, 30 000 ja 20 000 eurot.
- Juhtumi kohta: (45 000 + 30 000) × 10 = 750 000 eurot.
- Aasta kohta: (45 000 + 30 000 + 20 000) × 10 = 950 000 eurot.
Kindlustussumma on seega otseselt seotud vastutuse ülempiiriga: kümnekordne tasu on nii vastutuse lagi kui ka kindlustuse alus. Raske hooletuse ja tahtluse korral, kui ülempiir ei kehti, võib kahju ületada kindlustussumma.
4. Tüüpilised nõuded
- pettuse või omastamise avastamata jätmine, mis oleks olnud nõuetekohase auditiga avastatav;
- jätkuvuse eelduse ebaõige hindamine enne maksejõuetust;
- tulude kajastamise või varude hindamise vigade avastamata jätmine;
- ühinemise või tehingu aluseks olnud aruande vead;
- sõltumatuse nõuete rikkumine.
Audiitori nõuded seonduvad sageli juhatuse vastutusega: kui juhatus esitas eksitava aruande ja audiitor seda ei avastanud, võivad kahjustatud isikud nõuda kahju mõlemalt. Juhatuse liikmete D&O-kindlustusandja ja audiitori kutsekindlustusandja vahel võib tekkida regressivaidlus.
5. Raske hooletuse ja tahtluse küsimus kindlustuses
Seadus ütleb sõnaselgelt, et vastutust kohustuse tahtliku rikkumise eest kindlustama ei pea (AudS § 63 lg 6). Raske hooletuse kohta seaduses eraldi erandit ei ole, mistõttu tuleb raske hooletusega tekitatud kahju kindlustuskaitset hinnata kohustusliku kindlustuse nõuete ja lepingu alusel. Kindlustusandja vabaneb vastutuskindlustuses üldreeglina, kui kindlustusvõtja põhjustas sündmuse tahtlikult ja õigusvastaselt.4 Raske hooletus on üldjuhul kaetud, kui leping seda ei välista; kuna audiitori vastutuse ülempiir raske hooletuse korral ei kehti, on kindlustussumma piisavus sel juhul eriti oluline.
6. Soovitused
- Arvuta kindlustussumma igal aastal uuesti, lähtudes eelmise perioodi suurimatest tasudest.
- Kaalu kindlustussumma suurendamist suuremate ja riskantsemate klientide puhul (avaliku huvi üksused, finantsasutused).
- Kontrolli, kas leping katab ka teised audiitorteenused (ülevaatus, kokkulepitud protseduurid) ja muud nõustamisteenused.
- Säilita auditi tööpaberid vähemalt aegumistähtaja jooksul; need on peamised tõendid.
- Teata kindlustusandjale viivitamata asjaolust, mis võib olla aluseks sinu vastu nõude esitamisele, ning kohtu- või muu menetluse algatamisest; kindlustusjuhtumini viia võivatest asjaoludest ja sinu vastu esitatud nõudest teata hiljemalt ühe nädala jooksul teadasaamisest.5