Notari ja kohtutäituri ametikindlustus

Lühidalt. Notar ja kohtutäitur on avaliku võimu kandjad, kes tegutsevad vabakutselisena ja vastutavad ametikohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. Mõlemad peavad sõlmima ametikindlustuse lepingu Eestis tegevusluba omava kindlustusandjaga. Notari kindlustussumma alampiir on 63 910 eurot juhtumi ja 191 700 eurot aasta kohta; kohtutäituril 200 000 eurot juhtumi ja 600 000 eurot perioodi kohta. Kumbki ei pea kindlustama tahtlikust kohustuse rikkumisest tulenevat vastutust. Kahjustatud isikul on kindlustusandja vastu otsenõue, kuid tahtliku rikkumise korral võib see puududa.

1. Notar

1.1. Vastutus

Notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. Notar vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses, kuid kahjunõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus.¹ Kui kahju tekitamise eest vastutab ka tehinguosaline või kolmas isik, vastutab notar ulatuses, mis jääb teiste kahju tekitajate poolt hüvitamata.¹ Notari vastutus on seega teatud ulatuses subsidiaarne: kahjustatud isik peab esmalt pöörduma teiste vastutavate isikute poole.

Nõue aegub kolme aasta jooksul ajast, mil kannatanu sai teada kahjust ja hüvitamiseks kohustatud isikust, ning hiljemalt kümne aasta jooksul.¹

1.2. Ametikindlustus

Notar on kohustatud sõlmima ametikindlustuslepingu, mille puhul kindlustusandja on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing, leping katab kogu notari vastutuse, hõlmates ka isikuid, kelle eest notar ametialaselt vastutab, ning kindlustussumma alampiir on vähemalt 63 910 eurot kindlustusjuhtumi kohta ja aastas väljamakstavate hüvitiste ülempiir vähemalt 191 700 eurot.² Notar võib vastutuse kindlustada ka piiratud ulatuses, kuid sel juhul ei või ta kindlustusega katmata ametiteenuseid osutada. Tahtliku kohustuse rikkumise eest vastutust kindlustama ei pea. Valdkonna minister võib kehtestada ametikindlustuse lepingu lisatingimused kindlustusjuhtumi, hüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise aluste ja hüvitamise tähtaja kohta.² Notarite Koda sõlmib kindlustuslepingu notarikandidaatide ja teatud asendajate tekitatud kahju jaoks.²

1.3. Tüüpilised juhtumid

• kinnisasja võõrandamislepingus ebaõige kinnistusraamatu andmete kasutamine või koormatiste kontrollimata jätmine;
• deposiitkonto raha ebaõige väljamaksmine;
• isikusamasuse ebapiisav tuvastamine, mis võimaldab pettust;
• testamendi või pärimisdokumentide viga;
• kinnistamisavalduse esitamise viivitus, mille ajal kantakse kinnistusraamatusse kolmanda isiku õigus.

Riigikohus on varasemas asjas leidnud, et notari vastutuskindlustuse kindlustusandja ei vabane kahjustatud isiku ees põhjusel, et kindlustusvõtja ei tõendanud nõudest teatamist kindlustusperioodi jooksul.³ See põhimõte vastab kehtivale VÕS § 521 lõikele 5.

2. Kohtutäitur

2.1. Vastutus

Kohtutäitur vastutab ametitegevuses tekitatud kahju eest kohtutäituri seaduse alusel. Tüüpilised juhtumid on vale isiku vara arestimine, arestitud vara ebaõige müük või hindamine, sissenõudjale ülekantava raha viivitus või väärkasutamine ja menetlustoimingute ebaseaduslik tegemine.

2.2. Ametikindlustus

Kohtutäitur peab sõlmima ametikindlustuslepingu Eestis tegevusluba omava kindlustusandjaga, mille järgi kindlustusjuhtumiks on kindlustusperioodi jooksul toimunud kohtutäituri kohustuse rikkumine, mille tõttu tekkinud kahju on kohtutäitur kohustatud hüvitama; kindlustussumma alampiir on vähemalt 200 000 eurot ühe kindlustusjuhtumi kohta ja kõigi perioodil toimunud juhtumite kohta vähemalt 600 000 eurot; omavastutuse korral hüvitab kindlustusandja kogu kahju kindlustussumma piires ja nõuab omavastutuse kohtutäiturilt.⁴ Kohtutäitur ei pea kindlustama tahtlikust kohustuse rikkumisest tekkivat vastutust.⁴

Kohtutäituri kindlustussummad on notari omadest märkimisväärselt suuremad, mis peegeldab kohtutäituri kätte usaldatud rahavoogusid. Kindlustusjuhtum on sõnastatud rikkumise toimumise põhimõttel: kaetud on kindlustusperioodi jooksul toimunud rikkumine, sõltumata nõude esitamise ajast.

3. Tahtluse probleem

Nii notari kui ka kohtutäituri puhul lubab seadus tahtliku rikkumise vastutuse kindlustamata jätta. Kahjustatud isiku jaoks on see kõige raskem olukord: ametiisiku tahtlik rikkumine (nt deposiitraha omastamine) põhjustab tavaliselt suurima kahju, kuid kindlustusandja ei pea seda hüvitama, kui leping tahtluse välistab. Riigikohtu 2025. aasta lahendi järgi ei kohusta VÕS § 521 lõige 5 kindlustusandjat hüvitama kahju, mis lepingu järgi ei ole kindlustusjuhtum.⁵

Autori seisukoht. Autori hinnangul eksis Riigikohus selles lahendis tahtluse küsimuses. Kohustusliku vastutuskindlustuse kaitse-eesmärk nõuab, et kahjustatud isik saaks hüvitise ka kindlustusvõtja tahtliku rikkumise korral, nagu liikluskindlustuses (LKindlS § 8 lg 1, § 53 lg 1 p 1); tahtlus peaks mõjuma üksnes sisesuhtes kindlustusandja tagasinõude kaudu, mida autor peab vastuvõetavaks. Õigusvaldkonna ametikindlustuste tahtluse regulatsioon on ebaühtlane ja mitmeti mõistetav (O.-J. Luik, K. Haavasalu, Juridica 2022/7, lk 517–528). Põhjendused ja tugevaim vastuargument: Tahtlus ja raske hooletus.

Notari puhul on kahjustatud isikul siiski täiendav kaitse riigivastutuse seaduse kaudu: notar vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduse alustel.¹ Kui kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada notari või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab kahju eest riik, kellel on hüvitatud ulatuses tagasinõudeõigus (NotS § 14 lg 4). Konkreetse nõude eeldused ja ulatus, sh tahtliku rikkumise korral, tuleb kindlaks teha juhtumi põhjal. Õigusvaldkonna ametikindlustuste tahtluse regulatsiooni ebaühtlust on kirjanduses kritiseeritud.⁶

4. Kahjustatud isiku nõue ja menetlus

Kuna ametikindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, võib kahjustatud isik nõuda hüvitist otse kindlustusandjalt; kindlustusandja ja ametiisik vastutavad solidaarselt ning kindlustusandja ei saa vastu seada vabanemist ametiisiku ees.⁷ Kahjustatud isik peab teatama kindlustusandjale kindlustusjuhtumist kahe nädala jooksul kindlustusandjast teadasaamisest.⁸

Praktilised sammud:

1. küsi notarilt või kohtutäiturilt ametikindlustuse andmed (kindlustusandja, poliisi number);
2. esita nõue kirjalikult nii ametiisikule kui ka kindlustusandjale;
3. notari puhul selgita välja, kas kahju eest vastutavad ka teised isikud (tehingupool, vahendaja), sest notar vastutab subsidiaarselt;
4. jälgi aegumistähtaega;
5. kaalu järelevalvekaebust (Notarite Koda, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Justiits- ja Digiministeerium), kuid arvesta, et see ei asenda kahjunõuet.

Seotud lehed

• Kutse- ja ametikindlustus
• Advokaadi kutsekindlustus
• Pankrotihalduri kutsekindlustus
• Kohustuslik vastutuskindlustus ja kahjustatud isiku nõue

Viited