Sisukord

Lühidalt. Liikluskindlustusandja hüvitab kahjustatud isikule kahju ka siis, kui kahju põhjustanud juht käitus raskelt õigusvastaselt. Kindlustusandja ja Liikluskindlustuse Fond võivad aga makstud hüvitise teatud juhtudel tagasi nõuda: joobes, juhtimisõiguseta või tahtlikult kahju põhjustanud juhilt, sündmuskohalt lahkunud juhilt, töö- ja puhkeaja nõudeid rikkunud juhi tööandjalt ning kindlustuskohustust eiranud isikult. Tagasinõude alused on seaduses ammendavalt loetletud. Riigikohtu praktika järgi on tagasinõue sisuliselt seadusjärgne nõude üleminek, mistõttu juht võib esitada kõik vastuväited, mis tal oleks olnud kahjustatud isiku vastu.

1. Tagasinõude roll liikluskindlustuses

Kohustuslik liikluskindlustus kaitseb eelkõige kahjustatud isikut: kindlustusandja peab talle maksma isegi siis, kui kindlustusvõtja või juht rikkus oma kohustusi.1 See tähendab, et kindlustusandja kannab kahjustatud isiku ees riski, mis vabatahtlikus kindlustuses vabastaks ta täitmisest. Tasakaal taastatakse tagasinõudega: kindlustusandja või fond võib kahjustatud isikule makstud hüvitise nõuda tagasi isikult, kelle raske rikkumine kahju põhjustas.

Tagasinõue on lubatud üksnes liikluskindlustuse seaduses (LKindlS) sätestatud alustel.2 Kindlustusleping ei saa lisada uusi tagasinõude aluseid, sest see kahjustaks kindlustusvõtjat ja kindlustatuid ning läheks vastuollu seaduse kaitse-eesmärgiga.

2. Tagasinõue juhi vastu

Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui juht:3

  • põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult;
  • põhjustas kindlustusjuhtumi ja lahkus pärast seda õigusvastaselt ja süüliselt sündmuskohalt;
  • juhtis sõidukit, mille valdamine oli ebaseaduslik;
  • juhtis sõidukit joobeseisundis või tarvitas alkoholi või muud joovastavat ainet pärast kindlustusjuhtumit enne asjaolude fikseerimist;
  • ületas lubatud sõidukiirust 41 km/h või rohkem, eiras politsei peatumismärguannet või juhtis sõidukit juhtimisõiguseta.

Viimati nimetatud juhtudel eeldatakse, et kindlustusjuhtum põhjustati selle rikkumise tõttu. Juht võib eeldust ümber lükata, tõendades, et rikkumine ei olnud kahju põhjustamisega põhjuslikus seoses.3 Riigikohus on varasema redaktsiooni alusel leidnud, et juhtimisõiguseta juhi puhul eeldatakse põhjuslikku seost ja see võib olemas olla ka siis, kui juht eiras punast tuld hajameelsusest.4

Sündmuskohalt lahkumise alus eeldab, et lahkumine oli õigusvastane ja süüline. Õigusvastasust hinnatakse liiklusseaduse kohustuste järgi ning süüd seoses konkreetse teoga; VÕS-i deliktiõigusliku süü presumptsioon siin ei kohaldu.5 Varasema seaduse ajal leidis Riigikohus, et väärteokaristuse puudumine ei välista tagasinõuet, sest tsiviilkohus tuvastab asjaolud ise.6

3. Tagasinõue tööandja ja kindlustuskohustuse eest vastutava isiku vastu

Kindlustusandja võib esitada tagasinõude kindlustusjuhtumi põhjustanud juhi tööandja vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati seetõttu, et juht rikkus seaduses sätestatud töö- ja puhkeaja nõudeid. Eeldatakse, et rikkumine põhjustas kindlustusjuhtumi, kui juht ületas eelnenud nädala maksimaalset sõiduaega või eelnenud 24 tunni maksimaalset igapäevast sõiduaega vähemalt 25 protsendi võrra.7 See säte on vedajatele ja logistikaettevõtetele oluline: sõidumeeriku andmed on tagasinõude vaidluses keskne tõend.

Kindlustusandja võib esitada tagasinõude ka isiku vastu, kes vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ja sõidukit kasutati liikluses kindlustuskohustust rikkudes.8 Seaduses on eraldi sätestatud ka kindlustusandja tagasinõue kindlustusvõtja vastu seoses kindlustusmaksega ning fondi tagasinõuded.9

4. Mitu tagasinõude võlgnikku ja kindlustusandjate omavahelised nõuded

Kui kindlustusandjal või fondil on tagasinõudeõigus mitme isiku vastu, vastutavad need isikud solidaarselt.10 Näiteks kui joobes töötaja juhtis tööandja sõidukit ja rikkus ühtlasi sõiduaja nõudeid, võib kindlustusandja nõuda kogu summa kas juhilt või tööandjalt; nende omavahelist jaotust reguleerivad tööõigus ja VÕS-i solidaarvõlgnike regressi reeglid.

Eraldi tuleb eristada kindlustusandjate omavahelist arveldust. Kui kahjustatud isik pöördus oma kindlustusandja poole, teavitab see kahju põhjustaja kindlustusandjat ja viimane on kohustatud hüvitama makstud summa.11 See ei ole juhi vastu suunatud regress, vaid süsteemisisene tasaarveldus.

5. Tagasinõude õiguslik olemus ja juhi vastuväited

Riigikohus on leidnud, et kindlustusandja tagasinõue sõidukijuhi vastu on seadusjärgne nõude üleminek: kindlustusandjale läheb üle kahjustatud isiku nõue juhi vastu.12 Sellest järeldub kaks praktilist reeglit:

  1. juht võib esitada kõik vastuväited, mis tal olid kahjustatud isiku vastu, sealhulgas vaielda vastutuse aluse, kahjustatud isiku kaasaaitamise ja kahju suuruse üle;
  2. tagasinõue ei ole suurem kui kahjustatud isiku põhjendatud nõue: kui kindlustusandja maksis rohkem, kui kahjustatud isikul oli õigus saada, ei saa ta ülemäärast osa juhilt nõuda. Asjakahju puhul on mõõdupuu VÕS § 132 lõige 3 (mõistlikud parandamiskulud).12

Sama loogika on Riigikohus välja öelnud VÕS § 492 alusel üle läinud nõude kohta: kindlustusandja ei saa kahju tekitajalt nõuda kahju suuruse kindlakstegemise kulusid, sest need on kindlustusandja enda lepinguline kohustus ja kahjustatud isikul sellist nõuet ei olnud.13 Autori hinnangul kehtib see järeldus ka liikluskindlustuse tagasinõude kohta. Samuti ei saa tagasinõudes esitada kindlustusandja menetluskulusid, mis ei olnud osa kahjustatud isiku kahjust.

6. Tagasinõue omaniku või valdaja vastu varasema praktika valguses

Varasema LKindlS-i redaktsiooni alusel tekkis küsimus, kas tagasinõue juhtimisõiguseta isikule juhtimise üleandmise eest on võimalik ka sõiduki omaniku vastu, kes ei olnud kindlustusvõtja. Riigikohus muutis 2014. aastal varasemat seisukohta ja leidis, et tagasinõue on võimalik ka lepingut mittesõlminud valdaja vastu.14 Hiljem täpsustas kolleegium, et omanik vastutab üksnes siis, kui ta vastutaks ka deliktiõiguslikult, ning et juhiloa kehtivuse lõppemine ei ole juhtimisõiguse puudumine.15 Kehtiva seaduse tagasinõude alused on sõnastatud ümber; varasema praktika kasutamisel tuleb alati võrrelda tollase ja kehtiva sätte sõnastust.

7. Praktilised soovitused

Juhile: kui kindlustusandja esitab tagasinõude, kontrolli esmalt, kas alus on seaduses loetletud ja kas põhjusliku seose eeldus on ümberlükatav. Seejärel kontrolli hüvitise suurust: kas kindlustusandja maksis üksnes seda, mida kahjustatud isik oli õigustatud saama. Liikluskindlustuse seaduse alusel esitatud tagasinõude aegumistähtaeg on kolm aastat kahju hüvitamisest (LKindlS § 59 lg 3). Seda ei tohi segi ajada VÕS § 492 alusel kindlustusandjale üle läinud algse kahjunõudega: üleläinud nõude aegumine jääb samaks, mis see oli kahjustatud isikul.

Tööandjale: säilita sõidumeeriku andmed ja tööaja arvestus; töö- ja puhkeaja rikkumise eeldust saab ümber lükata üksnes andmetega.

Kindlustusandjale: tagasinõue on edukas, kui hüvitise arvutus on dokumenteeritud ja kahjustatud isikuga sõlmitud kokkulepe põhineb objektiivsel hinnangul. Kokkulepe, mis ületab kahjustatud isiku seaduslikku nõuet, ei seo juhti.

Seotud lehed

Viited


  1. VÕS § 521 lg 1 ja 5 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S ↩

  2. LKindlS § 52 (RT I, 29.06.2024, 12; jõust. 01.01.2025). – https://www.riigiteataja.ee/akt/LKindlS ↩

  3. LKindlS § 53 lg 1–3 (viide 2). ↩↩

  4. RKTKo 31.01.2018, 2-15-11797, p 9–13. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=2-15-11797 ↩

  5. RKTKo 25.04.2022, 2-19-108066, p 10–14. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=2-19-108066 ↩

  6. RKTKo 11.10.2005, 3-2-1-97-05, p 9–11. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-97-05; samuti RKTKo 28.11.2006, 3-2-1-105-06, p 10–12 (väärteomenetluses tehtud lahendit tuleb hinnata koos muude tõenditega; edasilükkamatu arstiabi vajadus võib välistada süü). – https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-105-06 ↩

  7. LKindlS § 54 (viide 2). ↩

  8. LKindlS § 55 (viide 2). ↩

  9. LKindlS §-d 56–57 (viide 2). ↩

  10. LKindlS § 59 lg 1 (viide 2). ↩

  11. LKindlS § 58 lg 1–2 (viide 2). ↩

  12. RKTKo 13.11.2017, 2-16-5564, p 11, 16. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=2-16-5564 ↩↩

  13. RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 21–25. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=2-17-13363 ↩

  14. RKTKo 14.05.2014, 3-2-1-35-14, p 11–13. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-35-14 ↩

  15. RKTKo 16.06.2016, 3-2-1-45-16, p 13–15. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-45-16; RKTKo 25.01.2016, 3-2-1-163-15, p 10–11. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-163-15 ↩