Lühidalt. Elektritõukerattale ja muule kergliikurile tuleb sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping üksnes siis, kui selle valmistajakiirus ületab 25 km/h või kui valmistajakiirus ületab 14 km/h ja mass täisvarustusega ilma veoseta ja juhita on üle 25 kg. Liiklusseaduse järgi ei ole kiirem kui 25 km/h või (välja arvatud tasakaaluliikur) üle 1 kW mootoriga seade kergliikur, vaid mootorsõiduk. Kui liikluskindlustust ei ole, vastutab juht kahju eest võlaõigusseaduse üldreeglite järgi ja kannatanu kahju hüvitatakse eraisiku vastutuskindlustusest üksnes siis, kui juhil see on ja tingimused sõidukeid ei välista. Rendiliikuri puhul tuleb vastutuse jaotus ja kindlustuskaitse lugeda teenuse kasutustingimustest. Platvormitöö direktiiv (ülevõtmise tähtaeg 2. detsember 2026) kehtestab töösuhte eelduse, mis mõjutab ka tööõnnetuse ja tööandja vastutuse küsimusi.
1. Millal on kergliikuril kohustuslik liikluskindlustus
Liikluskindlustuse seaduse tähenduses on sõiduk üksnes mootori jõul liikuv maismaasõiduk ja selle haagis. Leping tuleb muu hulgas sõlmida sõiduki suhtes, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h, või sõiduki suhtes, mille valmistajakiirus ületab 14 km/h ja mille mass täisvarustusega ilma veoseta ja juhita on suurem kui 25 kg.1 Need kriteeriumid tulenevad liikluskindlustuse direktiivi 2021. aasta muudatusest, mis võttis sarnase sõiduki mõiste kasutusele kogu Euroopa Liidus.2
Liiklusseaduse järgi on kergliikur ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 25 km/h ja mille mootori (välja arvatud tasakaaluliikur) suurim võimsus ei ületa 1 kW; kergliikur ei ole mootorsõiduk.3 Riigikohus on selgitanud, et tõukerattalaadne sõiduk, mis liigub mootori jõul kiiremini kui 25 km/h või mille mootori võimsus ületab 1 kW, on mootorsõiduk, mitte kergliikur.4 Sellise sõiduki juhtimiseks on vaja juhtimisõigust ja see tuleb registreerida; registreerimata kujul ei tohi sellega liikluses osaleda.
Seega tekib kindlustuskohustus kahel juhul: raske kergliikur (üle 25 kg ja üle 14 km/h) ning kiire elektriliikur, mis on tegelikult mootorsõiduk. Elektrijalgratas, mis ei liigu üksnes mootori jõul, ei ole liikluskindlustuse seaduse tähenduses sõiduk.5 Kui kindlustuskohustusega sõidukil liikluskindlustust ei ole, hüvitab kannatanu kahju Liikluskindlustuse Fond, kellel on tagasinõue kindlustuskohustusega isiku või sõiduki valdaja vastu.6
2. Kes vastutab kahju eest ja kes selle hüvitab
Kui kergliikuril on kohustuslik liikluskindlustus, hüvitab kannatanu kahju liikluskindlustusandja liikluskindlustuse seaduse reeglite järgi. Kui kindlustuskohustust ei ole, vastutab juht süüliselt tekitatud kahju eest.7 Mootorsõiduki otsese valdaja süüst sõltumatu vastutus on ette nähtud mootorsõidukile;8 kas see kohaldub ka kergliikurile, ei ole liiklusseaduse mõistetest üheselt tuletatav, sest võlaõigusseaduse mootorsõiduki mõiste ei pruugi kattuda liiklusseaduse omaga.5
Kindlustuskohustuseta kergliikuri juhi vastutuse katab eraisiku vastutuskindlustus, mis on sageli kodukindlustuse osa. Tingimustes tasub kontrollida sõidukitega seotud välistust: kui see välistab kõik mootori jõul liikuvad sõidukid, võib kergliikuriga tekitatud kahju jääda katteta. Juhi enda tervisekahju katab õnnetusjuhtumikindlustus ja kergliikuri enda kahjustumist vallasvara- või seadmekindlustus.
3. Jagatud mobiilsus: rendiliikurid
Rendiliikuri puhul on vastutussuhted kolmepoolsed: kasutaja, teenuse osutaja ja kannatanu. Kui liikur on kindlustuskohustusega, peab liikluskindlustuse lepingu sõlmima kindlustuskohustusega isik. Liiklusregistris registreerimata sõiduki puhul vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest sõiduki omanik, rendiliikuri puhul seega tavaliselt teenuse osutaja; juhil peab liikluses olema kaasas poliis või muu lepingu olemasolu tõendav dokument, mille võib esitada ka elektroonilisel kujul.1 Kui liikur kindlustuskohustuse alla ei kuulu, sõltub kannatanu kaitse kasutaja vastutusest ja tema kindlustusest ning teenuse osutaja võimalikust vastutusest tehnilise puuduse korral (lepinguline vastutus kasutaja ees, deliktivastutus ja tootja vastutus kannatanu ees).
Kasutustingimustes nihutatakse vastutust sageli kasutajale, sealhulgas liikuri enda kahjustumise eest. Tüüptingimusena on sellised tingimused tarbija suhtes kontrolli all ja ebamõistlikult kahjustav tingimus on tühine. Vt Ebamõistlikult kahjustavad tingimused.
Kohustuslik liikluskindlustus sõlmitakse sõiduki suhtes, mitte sõidu suhtes. Kasutus- või sõidupõhised kindlustustooted, mida pakutakse platvormide juhtidele, täiendavad seetõttu liikluskindlustust (näiteks kasko, reisijate õnnetusjuhtumikindlustus), kuid ei asenda sõiduki kohustuslikku liikluskindlustust.
4. Platvormitöö direktiiv ja kindlustus
Platvormitöö direktiiv ((EL) 2024/2831) kehtestab õigusliku eelduse, et platvormitöö tegija ja platvormi vahel on töösuhe, kui ilmnevad juhtimist ja kontrolli näitavad asjaolud; platvorm saab eelduse ümber lükata. Direktiiv tuleb üle võtta 2. detsembriks 2026.9 Direktiivi ülevõtmiseks algatas Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026 Riigikogus platvormitöö seaduse eelnõu 1003 SE; 7. novembril 2026 kontrollitud Riigikogu eelnõukaardi järgi oli eelnõu saadetud teisele lugemisele (juhtivkomisjon sotsiaalkomisjon). Eelnõu ei ole kehtiv õigus: selle lõplik sisu, sealhulgas töösuhte eelduse sõnastus, võib menetluses muutuda.10
Kindlustuse seisukohalt on töösuhte kvalifikatsioonil kolm tagajärge:
- tööõnnetus: kui kuller või juht on töötaja, kohalduvad tööandja vastutuse ja töötervishoiu reeglid; tööandja vastutuskindlustus ja töötaja õnnetusjuhtumikindlustus peavad selle riski arvestama. Vt Tööõnnetus ja kutsehaigus ning Tööandja vastutuskindlustus;
- vastutus kolmandate isikute ees: kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest;11 liikluskindlustusandja tagasinõue juhi ja tema tööandja vastu sõltub liikluskindlustuse seaduse erireeglitest. Vt Tagasinõue liikluskindlustuses;
- lepingulised kaitsed: platvormid pakuvad iseseisvatele töötegijatele sageli grupiõnnetusjuhtumi- või vastutuskindlustust. Kui töösuhe hiljem tuvastatakse, tuleb hinnata, kas need kaitsed vastavad tööandja kohustustele.
Seotud lehed
- Liikluskindlustus
- Eraisiku vastutuskindlustus
- Õnnetusjuhtumikindlustus
- Seadmekindlustus, pikendatud garantii ja GAP
- Kohustuslikud kindlustused Eestis
Viited
-
LKindlS § 3 lg 3, § 3¹ lg 1–2, § 4 lg 1 p 5, § 7 lg 3 (RT I, 29.06.2024, 12; jõust. 01.01.2025). – https://www.riigiteataja.ee/akt/LKindlS ↩↩
-
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2118, millega muudetakse direktiivi 2009/103/EÜ, art 1 p 1 (direktiivi 2009/103/EÜ art 1 p 1). – https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021L2118 ↩
-
LS § 2 p 21¹ ja 40, § 87 lg 1² (RT I, 11.07.2026, 45; jõust. 01.10.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/LS ↩
-
RKKKo 30.05.2023, 4-22-4021/42. – https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=4-22-4021/42 ↩
-
J. Lahe, O.-J. Luik, M. Merila. Liikluskindlustuse seadus. Kommenteeritud väljaanne. 2. vlj. Tartu: Juura 2026, § 3¹, § 4 ja § 23 komm. ↩↩
-
LKindlS § 45 lg 1, § 57 p 1 (viide 1). ↩
-
VÕS § 1043 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S ↩
-
VÕS § 1057 (viide 7). ↩
-
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta, art 5 ja 29. – https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2024/2831/oj ↩
-
Riigikogu. Platvormitöö seaduse eelnõu 1003 SE, menetlusinfo (algatatud 14.09.2026; vaadatud 07.11.2026). – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/0c85c27e-1bcd-4edc-a4fb-32a66893b1f3/platvormitoo-seadus/ ↩
-
VÕS § 1054 lg 1 (viide 7). ↩