TOKVS kohaldamisala: kes peab olema kindlustatud

Lühidalt. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (TOKVS) kohaldub Eestis tervishoiuteenuse osutamisel, sh meditsiinilisel kaugkonsultatsioonil tekkinud isikukahjule: kehavigastusele, tervisekahjustusele ja surmale. Kindlustama peab iga tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja, olgu ta füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik. Kindlustatud on asutus, mitte üksik arst. Puhas varakahju, mis ei tulene isikukahjust, väljaspool Eestit osutatud teenus ja tootja vastutuse alla kuuluv kahju jäävad seaduse kaitse alt välja.

1. Esemeline kohaldamisala

TOKVS-i kohaldatakse Eestis tervishoiuteenuse osutamise, sealhulgas meditsiinilise kaugkonsultatsiooni käigus tekkinud kahju hüvitamisele, kui patsiendil tekkis kehavigastus või tervisekahjustus või patsient suri.¹ Sellest määratlusest tuleneb kolm piiri.

Esiteks peab tegemist olema tervishoiuteenusega. Tervishoiuteenuse mõiste tuleneb tervishoiuteenuste korraldamise seadusest: tervishoiutöötaja tegevus inimese haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja raviks eesmärgiga leevendada vaevusi, ära hoida tervisliku seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Iluprotseduur, mida ei osuta tervishoiutöötaja tervishoiuteenuse raames, ei kuulu seaduse alla, kuid sama protseduur tegevusloaga kliinikus võib kuuluda.

Teiseks peab kahju olema isikukahju. Kindlustus ei hõlma olukorda, kus patsient kaotab üksnes raha (nt maksab teenuse eest, mis ei andnud oodatud tulemust), kui sellega ei kaasne tervisekahjustus. Kui tervisekahjustus on olemas, hüvitatakse ka sellest tulenev varaline kahju (ravikulud, sissetuleku kaotus jne).

Kolmandaks peab teenus olema osutatud Eestis. Väljaspool Eestit osutatud teenusega tekitatud kahju on välistatud.² Kaugkonsultatsioon on kaetud, kui teenuseosutaja on Eesti tegevusloaga ja osutab teenust Eestis asuvalt tegevuskohalt; piiriülese e-tervise olukordades tuleb kohaldatavat õigust hinnata eraldi.

2. Isikuline kohaldamisala: kindlustuskohustus

Kindlustuskohustus on igal tervishoiuteenust osutaval füüsilisest isikust ettevõtjal ja juriidilisel isikul, kellel on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel tegevusluba.³ Kohustus hõlmab nii suuri haiglaid kui ka üksikpraksisega perearsti, hambaarsti, füsioterapeudi ja psühholoogi, kui neil on tegevusluba.

Tervishoiuteenuse osutaja peab tagama, et tema tegevus oleks igal ajahetkel kaetud. Kindlustusandja on kohustatud lepingu sõlmima VÕS § 520 alusel, s.t ta ei saa tingimustele vastavale teenuseosutajale lepingut keelata.³ Kindlustuskohustuse täitmist kontrollib Terviseamet. Kriisiolukorra ajaks antud tähtajalise tegevusloa puhul kindlustuskohustust ei ole; see erand lisati 2026. aastal.³

Kindlustatud isik on tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja, mitte tema heaks töötav arst, õde või muu tervishoiutöötaja.⁴ See vastab VÕS-i tervishoiuteenuse osutamise lepingu loogikale, mille järgi patsiendi ees vastutab teenuseosutaja, kes vastutab ka oma töötajate ja muude kaasatud isikute eest. Kui teenuseosutaja kasutab teise kindlustuskohustusega teenuseosutaja abi (nt laboriteenus, kiirabi, alltöövõtt), reguleerivad kindlustusandjate omavahelist tagasinõuet seaduse erisätted.⁵

Tervishoiutöötaja isiklik vastutus patsiendi ees on erandlik. Töötaja vastu saab kahjunõude esitada deliktiõiguse alusel, kuid praktikas on sellel tähtsus eelkõige tahtliku kahju või väljaspool teenuseosutaja tegevust tegutsemise korral. Töötaja võib soovida vabatahtlikku kutsekindlustust näiteks juhuks, kui ta osutab teenust ka väljaspool põhitöökohta.

3. Vastutuse alus: VÕS ja TOKVS koos

TOKVS ei loo eraldi vastutuse alust. Kindlustusandja hüvitab kahju üksnes siis, kui tervishoiuteenuse osutaja vastutab patsiendi ees VÕS-i järgi. TOKVS-i jõustumisega täpsustati VÕS-i tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätteid: teenuseosutaja vastutab oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning teavitamise ja nõusoleku kohustuse rikkumise eest. Kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks tavapärase raviga ilmselt saanud vältida, eeldatakse põhjuslikku seost.⁶

Lisaks peab kahju olema tekkinud TOKVS § 10 lõikes 2 loetletud asjaolu tagajärjel: diagnoosimine ja ravi, nakkus, transpordil tekkinud vigastus, seadme rike, ravimiviga, dokumenteerimiskohustuse rikkumine või korraldusliku kohustuse rikkumine.⁷ Need kategooriad katavad enamiku praktilistest juhtumitest. Loetelust välja jäävad näiteks olukorrad, kus patsient kukub haigla koridoris libedal põrandal ilma ravitoiminguga seoseta; sellise kahju eest võib teenuseosutaja vastutada üldvastutuskindlustuse alusel (vt Üldvastutuskindlustus).

4. Mida seadus ei hõlma

Seaduse kohaldamisala piiravad ka TOKVS § 20 välistused.² Kohaldamisala seisukohast on olulisemad:

• tootja vastutus. Kui kahju põhjustas puudusega ravim või meditsiiniseade, vastutab tootja VÕS-i tootevastutuse sätete alusel. Teenuseosutaja vastutab seadme rikke eest siiski, kui see on tema kohustuste rikkumine (nt seade oli hooldamata);
• kliinilised uuringud. Kliinilise uuringuga seotud kahju on TOKVS-ist välistatud ja see kuulub uuringu kindlustuse alla;
• liikluskindlustusest hüvitatav kahju, näiteks kiirabi sõiduki liiklusõnnetus;
• eriala piire ületav või tegevusloata teenus. Kui teenuseosutaja osutab teenust, milleks tal tegevusluba ei ole, ei kata kohustuslik kindlustus seda kahju. Patsiendi nõue teenuseosutaja vastu säilib, kuid kindlustusandja ei ole kohustatud maksma;
• kriisiolukord ja tervishoiu toimepidevust ohustav olukord (lisatud 2026. aastal);
• väike kahju, mille eeldatav suurus on alla 200 euro.

5. Vaktsiinikahju piiritlemine

Vaktsineerimine on seletuskirja järgi „muu samalaadne toiming“, mistõttu vaktsineerimisel tehtud raviviga (vale vaktsiin, vale annus, süstimisviga, puudulik nõustamine vastunäidustuste kohta) võib olla TOKVS-i kindlustusjuhtum.⁸ Vaktsiini enda kõrvaltoime, mis tekib nõuetekohase vaktsineerimise korral, kuulub aga vaktsiinikindlustuse alla, mille hüvitamiskohustus on Tervisekassal.⁹ Ühe sündmuse puhul võib seega tekkida vajadus esitada nõue mõlemas süsteemis.

6. Poolkohustuslikkus

TOKVS-i sätted on poolkohustuslikud: tervishoiuteenuse osutaja, patsiendi või muu õigustatud isiku kahjuks seadusest või VÕS-ist kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, kui kõrvalekaldumine ei ole seaduses lubatud.¹⁰ Kindlustusandja ei saa seega tüüptingimustega kitsendada seaduses määratud kindlustusjuhtumit ega lisada välistusi, mida seadus ei luba.

Seotud lehed

• Patsiendikindlustus
• Nõude esitamine ja menetlus
• Hüvitise ulatus ja piirmäärad
• Vaktsiinikindlustus
• Kohustuslik vastutuskindlustus ja kahjustatud isiku nõue

Viited