LEG-klauslid ja ehitusvea välistus CAR-kindlustuses

Lühidalt. Ehituse koguriskikindlustus (CAR) hüvitab ootamatu füüsilise kahju, mitte halvasti tehtud tööd. Kõige rohkem raha liigub vaidlustes, kus ehitusviga on põhjustanud kahjustuse: kui suur osa kahjust on „vea parandamine“, mille kannab töövõtja, ja kui suur osa on kaetud kahju. Rahvusvahelisel turul vastavad sellele küsimusele London Engineering Groupi LEG-klauslid ja vanem DE-skaala. Eesti poliisides kasutatakse sageli nende eestikeelseid analooge ilma klausli nimeta. Sama kahju korral võib klausli valik tähendada hüvitist nullist kuni peaaegu täismahuni, kusjuures laiem klausel tuleb tavaliselt suurema omavastutusega.

1. Puudus on seisund, kahjustus on muutus

Ehitusvaidluses tuleb kõigepealt eristada kaht nähtust:

• puudus (viga) on töö, materjali või projekti mittevastavus nõuetele: betoon on nõrgem kui projektis, klaaspakett on lekkiv, tala on paigaldatud vales asendis;
• kahjustus on vara füüsilise seisundi kahjulik muutus: tala vajub ja lõhub vahelae, vesi rikub siseviimistluse, klaas puruneb.

Puudus võib kahjustuse põhjustada ja mõlemad võivad esineda samas ehitise osas. CAR-kindlustus on varakindlustus, mis hüvitab kahjustuse; pelga puuduse kõrvaldamine on töövõtja lepinguline kohustus ja seda tagab garantii, mitte kindlustus.¹ Kui viga avastatakse enne, kui midagi on juhtunud (näiteks puursüdamike katse näitab nõrka betooni), ei ole üldjuhul kindlustusjuhtumit ega ühtegi LEG-klauslit, mis maksaks.

Inglise apellatsioonikohus on sõnastanud selle põhimõtte nii, et pelk puuduse olemasolu ei ole kahju.² Teises asjas leidis sama kohus, et vigaste, kuid terviklike klaaspaneelide paigaldamine ei kahjustanud hoonet ning tulevase purunemise ohu vältimise kulu vajab poliisis selget katet.³ 2024. aastal täpsustati, et kahju on iga füüsiline muutus, mis vähendab vara väärtust või kasutatavust, ka siis, kui see on parandatav (näiteks vihmast märgunud puitkonstruktsioonid).⁴ Eesti Riigikohtu lahendit, mis sisustaks CAR-kindlustuse kahju mõistet või LEG-klausleid, ei ole leitud; Eesti vaidluses otsustab seetõttu poliisi sõnastus ja selle tõlgendamine VÕS-i tüüptingimuste reeglite järgi.⁵

2. Kaks turuskaalat

Skaalad ei ole päris lineaarsed: olenevalt kahju profiilist võib LEG 2 anda rohkem või vähem kui DE3. Tabel näitab suunda, mitte võrdusmärki.

LEG-klauslid koostas Londoni ehitus- ja montaažikindlustajate foorum London Engineering Group 1996. aastal; LEG 3 sõnastust muudeti 2006. aastal. Enne poliisi sõlmimist tasub seetõttu küsida, millise kuupäeva ja versiooniga tekst poliisile lisatakse.

3. LEG 2: tagasivaade hetke enne kahju

LEG 2 sisu on lihtne mõttekäik: kindlustusandja teeb ajas sammu tagasi ja küsib, mis oleks maksnud vea parandamine vahetult enne kahju. See summa jääb kindlustatu kanda, sest töövõtja oleks pidanud selle niikuinii kandma. Kõik, mis läks kallimaks seetõttu, et kahju juhtus, võib olla kaetud: purunenud vahelagi, kahjustatud naaberkonstruktsioonid ja isegi vigase osa enda kahjustumine selles ulatuses, mis ületab „enne kahju“ parandamise hinna.

LEG 2 sisaldab ka nn kokkuleppelise kindlaksmääramise lauset: vara osa ei loeta kahjustatuks üksnes seetõttu, et selles on puudus. See lause kehtib kogu poliisi, mitte ainult välistuse kohta. LEG on välistus, mitte kaitset andev klausel; hüvitise saamiseks peavad olema täidetud ka poliisi muud tingimused.

4. LEG 3: välistatud on ainult parendus

LEG 3 korral hüvitatakse ka vigase osa taastamine, kui see on kahjustatud. Välistatud on üksnes kulu, mis tehakse algse materjali, töö, projekti või spetsifikatsiooni parendamiseks. Vabatahtlikult tugevama tala paigaldamise lisakulu jääb kindlustatu kanda. Vaieldav on vigase algprojekti korrigeerimine: kindlustatu peab seda algse kavatsuse täitmiseks, kindlustusandja parendamiseks. 2006. aasta sõnastus lisas välistuse jaoks kahju määratluse, mille järgi on kahju ka iga mõistliku ülevaatusega nähtav kahjulik muutus vara füüsilises seisundis.

5. Arvnäide: sama kahju, neli klauslit

Oletame, et valuposti betoon on halvasti tihendatud. Ehituse ajal post puruneb ja kahjustab vahelage. Kulud (tuhandetes eurodes):

Arvutus: LEG 2: 100 + 300 − 60 = 340; 340 − 40 = 300. LEG 3: 100 + 300 = 400; 400 − 200 = 200. DE3: 300 − 40 = 260. Arvud on autori illustratsioon. Näide eeldab, et C on puudusest vaba muu vara, kulud ei kattu ja D on eristatav vabatahtlik parendus.

Järeldus: „parim“ klausel sõltub omavastutusest ja kahju profiilist. Kui laiem klausel tuleb viis korda suurema omavastutusega, võib see tüüpilise keskmise kahju korral anda vähem kui LEG 2. Mõnes Londoni turu poliisis on kindlustatul õigus valida klausel pärast kahju. Enne laiema klausli ostmist tasub üks tüüpiline kahju läbi arvutada.

6. Eestikeelne poliis

Eesti CAR-poliisis ei pruugi sõna LEG üldse esineda. Klassikalises vormis on kaks välistust: (1) vigasest projektist tulenev kahju ja (2) vigase materjali või töö parandamise kulu, mis piirdub vahetult puudutatud osadega. Töö- ja materjalivea osas on see DE3 ja DE4 lähedane, projekteerimisvea osas aga LEG 1 tasemel: välistatud võib olla ka projekteerimisveast tekkinud muu kahju. Seetõttu tuleb projekteerimisviga ning töö- ja materjaliviga võrrelda eraldi; sama poliis võib töövea korral maksta suure osa kahjust ja projekteerimisvea korral mitte midagi.

Eestikeelse tüüptingimuse tõlgendamisel arvestatakse kutsealal mõistetele tavaliselt antavat tähendust ja tavasid, kuid ebaselge tingimus tõlgendatakse selle koostaja, s.o kindlustusandja kahjuks.⁵ Kindlustusandja, kes tugineb rahvusvahelisele turutavale, peab selle tava tõendama. Kindlustatu tõendab esmalt füüsilise kahjustuse; välistuse aluse ja välistatud kulu suuruse tõendab kindlustusandja.

7. Kaheksa küsimust enne poliisi allkirjastamist

1. Milline defektiklausel poliisis on (LEG 1/2/3, DE1–5 või eestikeelne klassikaline vorm)?
2. Milline on selle omavastutus ja kas on valikuõigus pärast kahju?
3. Kas kahju on poliisis määratletud ja kas ilmne kahjulik muutus füüsilises seisundis on kahju?
4. Kas on kaetud vigase osa juurde pääsemiseks lõhutud tervete tööde taastamine?
5. Kuidas on käsitletud projekteerimisviga ja kuidas suhestub see projekteerija vastutuskindlustusega?
6. Mis keeles on poliis ja millise riigi õigus kohaldub?
7. Millise versiooniga LEG-tekst on lisatud?
8. Kuidas tõendate: kas seisund enne kahju on dokumenteeritud ja kas eksperdi aruanne eristab puudust ja kahjustust?

Praktiline nõuanne: valu- ja paigaldusprotsessi dokumentatsioon (vibreerimisprotokollid, fotod, ehituspäevik) on vaidluses sama väärtuslik kui poliis. Kui eksperdi aruanne kasutab sõnu „viga“ ja „kahju“ läbisegi, kasutab vastaspool seda kindlustatu vastu. Projekteerimisvea kahtluse korral tuleb kohe teavitada nii CAR- kui ka projekteerija vastutuskindlustuse kindlustusandjat.

Seotud lehed

• Ehituse koguriskikindlustus (CAR)
• CAR-kindlustuse vaidlused Eesti praktikas
• Projekteerija ja omanikujärelevalve vastutuskindlustus
• Varjatud puudused ja garantiiaeg
• Välistused
• Tüüptingimused

Viited