Ehitusvaidlused ja kindlustus: mitu kindlustusandjat, regress

Lühidalt. Ehituskahju puudutab tavaliselt mitut osalist ja mitut kindlustuslepingut: tellija varakindlustus või CAR, peatöövõtja vastutuskindlustus, alltöövõtja vastutuskindlustus, projekteerija ja omanikujärelevalve erialane vastutuskindlustus. Vaidlus ei käi üksnes selle üle, kes vastutab, vaid ka selle üle, milline leping kahju katab ja kas hüvitanud kindlustusandja saab nõuda teistelt tagasi. Kindlustuse vaatenurgast on ehitusvaidluse edu võtmed varajane teavitamine, ühine ekspertiis ja tähtaegade jälgimine.

1. Tüüpiline vaidluse kulg

1. Kahju ilmneb (varing, leke, praod, tulekahju).
2. Tellija teatab töövõtjale ja oma kindlustusandjale.
3. Kindlustusandjad tellivad ekspertiisid, sageli eraldi ja vastukäivate järeldustega.
4. Üks kindlustusandja hüvitab ja nõuab seejärel teiste ehitusosaliste ja nende kindlustusandjate vastu tagasi.
5. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendab vaidluse kohus või vahekohus, sageli aastaid pärast kahju.

2. Kes keda katab

3. Regress ehitusosaliste vahel

Pärast hüvitamist läheb kindlustusandjale üle kindlustusvõtja nõue kahju tekitaja vastu.¹ Nõue läheb üle sellisena, nagu see kindlustusvõtjal oli: kahju tekitaja võib esitada kõik vastuväited, sealhulgas ehituslepingu vastutuspiirangud ja aegumise.² Kindlustusandja ei saa nõuda kahju tekitajalt kahju suuruse kindlakstegemise kulusid, sest need on kindlustusandja enda lepinguline kohustus.³

Kas kindlustusandja saab esitada regressi CAR-lepingus kindlustatud alltöövõtja vastu, sõltub sellest, millise huvi osas alltöövõtja on kindlustatud ja kas ta on selle nõude suhtes kolmas isik (VÕS § 492 lg 1); vaidlusriski maandamiseks on vaja selget lepingulist regressist loobumist. Ilma selleta võib alltöövõtja jääda vastutama kahju eest, mida ta eeldas olevat kindlustatud. Kindlustusvõtja ohutuseeskirjade rikkumine on oluline üksnes kindlustuslepingu poolte vahel ega vabasta kolmandat isikut tema vastutusest.⁴

4. Tähtajad

Ehitusvaidluses kehtib mitu tähtaega samal ajal:

Ühe aasta tähtaeg on Riigikohtu praktika järgi õigust lõpetav tähtaeg, mitte aegumistähtaeg, kuid kindlustusandja hilisem käitumine võib hea usu põhimõtte järgi välistada sellele tuginemise.⁷ Tähtaeg hakkab kulgema keeldumise kättesaamisest.⁸

5. Ekspertiis ja tõendamine

Ehitusvaidluse sisuline küsimus on peaaegu alati tehniline: mis oli kahju põhjus ja kas see oli puudus, projekteerimisviga, ilmastik või kasutusviga. Varajane ühine ekspertiis, milles osalevad kõigi osaliste kindlustusandjad, vähendab hilisema kohtuvaidluse kulu. Kahjustatud konstruktsioone ei tohiks lammutada enne, kui kõigil asjassepuutuvatel kindlustusandjatel on olnud võimalus need üle vaadata, välja arvatud ohutuse või kahju suurenemise vältimise vajaduse korral.⁹

6. Riigikohtu praktika ehituskindlustuses

• Maakleri vastutus. Kui ehituse koguriskikindlustus ei katnud rekonstrueeritava hoone olemasolevat osa, tuli maakleri vastutuse hindamisel küsida, kas maakler oleks saanud soovitada katet, mis oleks kahju hüvitanud.¹⁰
• Poliisi kõrvalekalle avaldusest. Ebakvaliteetse ehitustöö välistus, mida avalduses ei olnud, oli siduv üksnes siis, kui kindlustusandja juhtis sellele eraldi tähelepanu.¹¹
• Ehitushindade tõus. Kindlustushüvitise määramisel saab arvestada ka ehitushindade tõusu, kui see väljendub mõistliku aja jooksul pärast kindlustusjuhtumit ehitise taastamiseks tehtavates vajalikes ja põhjendatud kuludes, sest eesmärk on taastada kindlustusjuhtumieelne olukord.¹² See ei tähenda iga hilisema hinnatõusu ega ehitise parendamise kulude automaatset hüvitamist.

Lisaks vt Riigikohus: nõude üleminek ja regress ja Riigikohus: kindlustusvahendus ja maakleri vastutus.

7. Praktilised soovitused

1. Teata kahjust kõigile võimalikele kindlustusandjatele, mitte ainult enda omale.
2. Kogu ehituslepingud, alltöövõtulepingud ja kõigi osaliste poliisid ühte kohta.
3. Kontrolli ehituslepingu vastutuspiiranguid enne regressinõude esitamist või sellele vastamist.
4. Märgi kalendrisse kõik kolm tähtaega: aegumine töövõtja vastu, aegumine kindlustusandja vastu ja hagi tähtaeg pärast keeldumist.

8. Tellija rahaallikad, kui ehitaja puudusi ei kõrvalda

Tellija küsimus ei ole sageli „kes vastutab“, vaid „kust ma raha saan“. Rahaallikad on järgmised, alustades üldjuhul kõige vahetumast:

1. kinnipeetud summa ja tasumata arved: kinnipidamiseks peab olema alus lepingus või täitmisest keeldumise õigus; tasaarvestus eeldab avaldust teisele poolele;¹³
2. garantii (pank või kindlustusandja) – nõudmisel makstav või tingimuslik; garantii lõpeb kehtivusaja möödumisel;¹⁴
3. CAR-kindlustus: ainult siis, kui on toimunud kahjustus, mitte pelk puudus;
4. ehitaja vastutuskindlustus: kolmandatele tekitatud kahju, mitte ehitaja enda töö parandamine;
5. nõue ehitaja vastu: kohtumenetlus, maksejõuetuse risk;
6. projekteerija või omanikujärelevalve vastutuskindlustus: kui viga on nende oma ja poliisi ajaline kaitse sobib.

Teatamine ja tähtaegade säilitamine käib kõigil astmetel paralleelselt ja kohe, sest muidu võib mööduda claims made poliisi teatamistähtaeg või garantii kehtivusaeg. Sama kahju kaks korda ei hüvitata.

9. Nõudest loobumine ja nõude loovutamine

Kui kindlustusvõtja loobub oma nõudest kolmanda isiku vastu või seda tagavast õigusest, vabaneb kindlustusandja niivõrd, kuivõrd ta oleks saanud selle nõude alusel hüvitist nõuda.¹ Ehituslepingu üks lause („tellija loobub nõuetest töövõtja vastu“) võib seega vähendada tellija enda varakindlustuse hüvitist. Säte ei ole poolkohustuslik, mistõttu poliis võib näha ette ka rangema tagajärje.¹⁵ Lahendus on kooskõlastada nõudest loobumine kindlustusandjaga või kindlustada ehitusosalised kaaskindlustatutena, nii et kindlustusandja loobub regressist poliisis endas.

Teine tööriist on nõude loovutamine. Kui töövõtja kindlustusandja keeldub ja vaidlus puudutab eelkõige tellija kahju, võib töövõtja loovutada oma nõude kindlustusandja vastu tellijale. Vabatahtlikus vastutuskindlustuses ei ole kahjustatul seadusest tulenevat otsenõuet; kindlustusvõtja võib aga nõuda, et kindlustusandja maksaks kahjustatud isikule otse, ja kindlustusvõtja nõude käsutamine on kahjustatud isiku suhtes tühine.¹⁶

10. Teatamis- ja koostöökohustused

Pärast kindlustusjuhtumit täidetava kohustuse rikkumisele ei saa kindlustusandja tugineda, kui rikkumine ei olnud tahtlik või raske hooletuse korral ei mõjutanud kindlustusjuhtumi kindlakstegemist ega täitmiskohustust.¹⁷ Kokkulepe, mille järgi kindlustusandja vabaneb, kui kindlustusvõtja tunnustab nõuet tema nõusolekuta, on tühine, kui keeldumine oleks ilmselt vastuolus hea usuga.¹⁸ Vastutuskindlustus katab ka alusetu nõude tõrjumise õigusabikulud; seepärast tuleb teatada ka nõudest, mida peetakse alusetuks.¹⁹

11. Ekspert ja kahju kindlakstegemine

Kindlustusandja peab hüvitatava kahju suuruse viivitamata kindlaks tegema; kokkuleppe puudumisel võib kahju suurust nõuda kohtus, osalemine kahju kindlakstegemises ei võta õigust nõuet vaidlustada ning kokkulepe, mis piirab kindlustusvõtja õigust kasutada esindajat, on tühine.²⁰ Kindlustusandja kahju kindlakstegemise kulu ei lähe nõude üleminekuga kahju tekitajale üle.³ Praktikas tasub ehitusvaidluses kokku leppida ühises eksperdis ja tema küsimustes: kas tegemist on kahjustuse või puudusega, mis on põhjus, milline on parandusviis ja mis see maksab.

Seotud lehed

• Ehituskindlustus
• Kindlustusvaidlused
• Varjatud puudused ja garantiiaeg
• Riigikohus: aegumine ja õigust lõpetavad tähtajad

Viited