Artikkel: O.-J. Luik. Ohutusnõuded kahjukindlustuses. – Juridica 2016/10, lk 727–735. Artikkel Juridica veebis (ilmus 2016)
Uurimisküsimus
Võlaõigusseadus ei reguleeri ohutusnõudeid eraldi, erinevalt näiteks kindlustusriski suurenemisest. Soome kindlustuslepingu seadus ja Euroopa kindlustuslepinguõiguse printsiibid (PEICL) reguleerivad ohutusnõudeid aga riski suurenemisest eraldi. Praktikas kasutab enamik Eesti kindlustusandjaid tüüptingimustes ohutusnõudeid hoolimata sellest, et VÕS-is otsesed normid puuduvad. Artikkel otsib vastust kolmele küsimusele: mis on ohutusnõuded, kuidas eristada neid kindlustusriski välistustest ja milline on ohutusnõuete eiramise tagajärg kindlustusandja täitmiskohustusele.
Peamised seisukohad
Ohutusnõue on kindlustusvõtja käitumiskohustus enne kindlustusjuhtumit, mille eesmärk on vähendada riski. Kui tingimus sisuliselt kirjeldab käitumist, mitte riski piiri, on tegemist ohutusnõudega ka siis, kui see on sõnastatud välistusena. Selle rikkumisele saab kindlustusandja tugineda üksnes VÕS § 452 lg 2 piirides, see tähendab süü ja põhjusliku seose olemasolul.
Tähendus praktikale
Riigikohus on sama eristuse selgelt omaks võtnud 2014. aasta detsembri lahendis: enne tingimuse tühisuse hindamist tuleb kindlaks teha, kas tingimus välistab kindlustusjuhtumi või reguleerib hoolsuskohustust, ja hoolsuskohustuse puhul tuleb tuvastada, kui palju rikkumine riski suurendas.1 Pärast artiklit tehtud 2024. ja 2026. aasta lahendid on kinnitanud proportsionaalset lähenemist.
Seotud lehed
- Ohutusnõuded ja proportsionaalsus
- Välistus või ohutusnõue?
- Hoolsuskohustus ja proportsionaalsus Riigikohtu praktikas
Viited
-
RKTKo 23.12.2014, 3-2-1-136-14, p 13–14. – https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-136-14 ↩