Artikkel: O.-J. Luik, A. Kattel. Hüpoteegipidaja – privilegeeritud subjekt kahjukindlustuses. – Juridica 2009/7, lk 428–438. Artikkel Juridica veebis (ilmus 2009)
Kaasautor: A. Kattel.
Uurimisküsimus
Hüpoteegipidaja õigused ja kohustused ehitise kindlustamisel on reguleeritud VÕS §-des 499–504. Artikkel analüüsib nende õiguste ja kohustuste olemust.
Peamised seisukohad
Regulatsioon laiendab kindlustusandja kohustusi oluliselt võrreldes olukorraga, kus hüpoteegipidajat ei ole. Teatud juhtudel peab kindlustusandja maksma hüvitise hüpoteegipidajale isegi siis, kui ta on kindlustusvõtja ees täitmiskohustusest vabanenud. Ehkki hüpoteegiga koormatud ehitise kindlustamine ei ole seadusjärgne kohustus, nõuavad pangad seda laenulepingutes, mistõttu puudutab hüpoteegipidaja eelisseisund väga suurt osa kindlustussuhetest. Samas kehtib eelisseisund üksnes ehitise kindlustamisel; näiteks laevahüpoteegi pidajate kohta sarnast regulatsiooni ei ole. Seaduse eesmärk on vältida, et hüpoteek muutuks väärtusetuks pelgalt hoone hävimise tõttu.
Tähendus praktikale
VÕS §-d 499–504 kehtivad endiselt. Kindlustusandja peab talle teadaolevat hüpoteegipidajat teavitama maksevõlast, lepingu ülesütlemisest ja kindlustusjuhtumist ning ei saa üldjuhul tugineda kindlustusvõtja rikkumisele hüpoteegipidaja vastu; erandid on tasumata kindlustusmakse ja tahtlikult põhjustatud kindlustusjuhtum.