Artikkel: M. Kratenko, O.-J. Luik. Условия о мерах безопасности (precautionary measures) в договоре компенсационного страхования [Ohutusmeetmete tingimused kahjukindlustuslepingus]. – Vestnik of Saint Petersburg University. Law 2022 (13) 3, lk 740–758. DOI: 10.21638/spbu14.2022.310 (ilmus 22.09.2022)
Kaasautor: Maksim Kratenko. Artikkel on venekeelne.
Uurimisküsimus
Kuidas toimivad ohutusmeetmete tingimused kahjukindlustuslepingus ja kas nendega saab ohjata kindlustusvõtja hooletut käitumist? Ohutusmeede kohustab kindlustusvõtjat kuni kindlustusjuhtumini midagi tegema või tegemata jätma. Seda kohustust ei saa sisse nõuda, kuid selle rikkumisel saab kindlustusandja hüvitist vähendada.
Peamised seisukohad
Traditsiooniliselt ohjatakse moraalset riski riski suurenemise ja kindlustusvõtja süü reeglitega. Kui need ei toimi, välistavad kindlustusandjad hooletu käitumise täielikult ja vaidlus lõpeb põhimõttel „kõik või mitte midagi“. Euroopa kindlustuslepinguõiguse printsiibid (PEICL) ja Põhjamaade seadused pakuvad vahepealset lahendust: hooletust arvestatakse üksnes ulatuses, milles see mõjutas kindlustusjuhtumi toimumist või kahju suurust. Autorid peavad seda proportsionaalsuse põhimõttega paremini kooskõlas olevaks ja teevad ettepaneku võtta ohutusmeetmete instituut PEICL-i eeskujul üle ka võrreldava õiguskorra tsiviilseadustikku.
Tähendus Eesti õigusele
Eesti õiguses on proportsionaalne lähenemine juba olemas. VÕS § 452 lg 2 p 1 ja 2 ei luba kindlustusandjal tugineda kokkuleppele, mille järgi ta vabaneb, kui rikkumine ei olnud süüline või ei mõjutanud kahju tekkimist ega suurust, ning Riigikohus on sellest tuletanud proportsionaalsuse põhimõtte.