Artikkel: O.-J. Luik. Do the Principles of European Insurance Contract Law Go Too Far in Protecting the Policyholder? – Juridica International 2011 (18), lk 73–83. Artikkel Juridica Internationali veebis (ilmus 2011)
Taust ja uurimisküsimus
Euroopa Komisjon arutas 2010. aasta rohelises raamatus võimalust luua valikuline Euroopa lepinguõiguse instrument, mille üks osa võiksid olla Euroopa kindlustuslepinguõiguse printsiibid (PEICL). Kindlustussektori jaoks ei olnud keskne küsimus see, kas valikulist instrumenti toetada, vaid see, kas PEICL kaitseb kindlustusvõtjat liiga radikaalselt. Artikkel analüüsib seda küsimust, võrreldes PEICL-i Eesti võlaõigusseaduse kindlustuslepingu regulatsiooniga.
Peamine järeldus
Autor leiab, et PEICL on Euroopa ius commune'na märkimisväärselt tarbijakesksem ja paindlikum kui Eesti võlaõigusseadus ning piirab kindlustusandja vabanemist täitmiskohustusest. See ei ole aga liiga radikaalne, vaid tasakaalustab poolte huvisid mõistlikult. Kasu ei saa seisneda üksnes kindlustusandja kulude optimeerimises üleeuroopalise toote kaudu; ka kindlustusvõtja peab midagi võitma, sest ta ei ole teadmistelt ega majanduslikult kindlustusandjaga võrdne. Autori hinnangul võiksid kulude kokkuhoid ja piiriülese teenuse lihtsus olla kindlustusandjatele argument valida PEICL ka siis, kui riigisisene õigus oleks neile soodsam.
Mis on muutunud
Valikulist Euroopa lepinguõiguse instrumenti kindlustuse jaoks ei loodud ja PEICL on jäänud akadeemiliseks mudeliks. Eesti õigus on aga Riigikohtu praktika kaudu liikunud PEICL-ile lähemale, eriti proportsionaalsuse põhimõtte osas.