Originaal: „Kuidas lahendada kindlustusprobleeme?“ – Finantsuudised.ee (AS Äripäev), 30.08.2018. Loe artiklit Finantsuudistes
Artikkel ilmus samal aastal, kui Janno Lahe ja Olavi-Jüri Luige õpik „Kindlustusõigus“ jõudis lugejateni. Luik käsitles kahte teemat.
Peamised mõtted
Euroopa lepinguõigus. Liikmesriikide kindlustuslepinguõigus on endiselt erinev, mistõttu on piiriülene kindlustamine tarbijale keeruline. Luige hinnangul ei ole Euroopa Liit suutnud lepinguõigust ühtlustada, kuigi selleks oli olemas valmis eeskuju, Euroopa kindlustuslepinguõiguse printsiibid (PEICL).
Kindlustuspettus. Kindlustusandjad teatasid 2016. aastal Eestis 451 pettusejuhtumist, kuid kriminaalmenetlust alustati ligikaudu 62 juhul. Välisuuringute järgi ei pea suur osa inimestest kindlustusandja petmist kuriteoks. Samas on pettusega seotud vaid väike osa nõuetest, mistõttu ei tohi iga kahtlust käsitleda süüdistusena.
Mis on sellest ajast muutunud
Euroopa ühtset kindlustuslepinguõigust ei ole tänaseni vastu võetud ning PEICL on jäänud akadeemiliseks mudeliks. Eesti õiguses vabaneb kindlustusandja pettuse korral täitmiskohustusest VÕS-i ja lepingu alusel; kindlustusvõtja tahtlikult põhjustatud kindlustusjuhtumi korral sätestab vabanemise VÕS § 452 lg 1. Pettuse tõendamise koormus on kindlustusandjal.