Artikkel: O.-J. Luik, K. Saar. Kindlustusvõtja kindlustusjuhtumijärgsed kohustused varakindlustuses. – Juridica 2017/9, lk 609–618. Artikkel Juridica veebis (ilmus 2017)
Kaasautor: Kärt Saar.
Uurimisküsimus
Kindlustusandja kohustus maksta hüvitist ei ole absoluutne. Ta võib täitmiskohustusest osaliselt või täielikult vabaneda näiteks tasumata kindlustusmakse, lepingueelse teavitamiskohustuse rikkumise, riski suurenemise või ohutusnõuete rikkumise korral. Artikkel keskendub ühele sellisele alusele: kindlustusvõtja kohustustele pärast kindlustusjuhtumit. Analüüs on piiratud varakindlustusega, sest see puudutab inimesi igapäevaselt kõige rohkem.
Peamised seisukohad
Autorid selgitavad, mida kindlustusandja saab kindlustusvõtjalt pärast kindlustusjuhtumit nõuda või eeldada (teatamine, kahju vältimine ja vähendamine, teabe andmine ja koostöö) ning milline on nende kohustuste rikkumise õiguslik tagajärg. Iga rikkumise puhul tuleb arvestada VÕS § 452 lg 2 punkte 3 ja 4, mis piiravad kindlustusandja õigust rikkumisele tugineda.
Tähendus praktikale
Kehtiva VÕS § 452 lg 2 järgi ei saa kindlustusandja tugineda vabanemiskokkuleppele, kui kindlustusjuhtumijärgset kohustust ei rikutud tahtlikult (p 3), või kui rikkumine oli raske hooletuse tõttu, kuid see ei mõjutanud kindlustusjuhtumi kindlakstegemist ega täitmiskohustust (p 4). Need sätted on jäänud samaks. Kahjukäsitluses on seetõttu oluline mitte ainult see, kas kindlustusvõtja teatas hilinemisega, vaid ka see, kas hilinemine kahjustas kindlustusandja võimalust juhtumit tuvastada.