Artiklid:
R. Kinkar, O.-J. Luik. Tehisaru ja lepinguväline vastutus: kas kindlustussüsteem asendab tulevikus deliktisüsteemi? Autonoomsete sõidukite näide. – Juridica 2024/7, lk 496–508. Juridica (ilmus 2024)
O.-J. Luik, R. Kinkar. Artificial Intelligence and Non-Contractual Liability: Will the Insurance System Replace the Tort System in the Future? An example of autonomous vehicles. – Juridica International 2025 (34), lk 71–89. DOI: 10.12697/JI.2025.34.06 (ilmus 31.12.2025)
Kaasautor: Rauno Kinkar. Ingliskeelne artikkel on sama uurimistöö edasiarendus rahvusvahelisele lugejale, mistõttu on mõlemad siin ühes postituses.
Uurimisküsimus
ELi liikluskindlustuse direktiiv (MID, 2009/103/EÜ koos 2021/2118 muudatustega) on loodud inimese juhitud sõidukitele. Autorid küsivad, kas täisautonoomse sõiduki kasutamisest tulenev vastutus erineb tavapärasest, kas laiemat vastutust saaks maandada mõne muu kindlustussüsteemiga ning kas üle-euroopaline liikluskindlustuse süsteem vajaks muutmist.
Peamised järeldused
Autorid liigitavad sõidukid automatiseerituse taseme järgi ja kirjeldavad uusi ohte, näiteks tarkvaravigu ja küberrünnakuid. Analüüsitakse tootja ja kasutaja vastutust, riiklike vastutusreeglite piire ning kohustusliku küber- või tootjavastutuskindlustuse otstarbekust. Ingliskeelse artikli keskne järeldus on, et eraldi vastutusskeemid autonoomse tehnoloogia jaoks killustaksid õigust; selle asemel tuleks laiendada olemasolevat liikluskindlustust uutele riskidele, et kannatanu kaitse jääks kogu ELis ühtlaseks.
Tähendus praktikale
Kannatanu jaoks tähendab see lähenemine, et nõude saab esitada liikluskindlustusandjale ka siis, kui õnnetuse põhjustas sõiduki tarkvara, ning vastutuse jaotus tootjaga lahendatakse regressi kaudu. Lähemalt: blogipostitus „Tehisaru ja lepinguväline vastutus“.