Artikkel: O.-J. Luik, R. Kinkar. Vaktsiinikindlustuse süsteemi loomise valikukohad. – Juridica 2022/1, lk 53–64. Artikkel Juridica veebis (ilmus 2022)
Kaasautor: Rauno Kinkar.
Taust ja uurimisküsimus
Eestis ei ole sundvaktsineerimist, kuid immuniseerimiskava alusel vaktsineeritakse inimesi paljude nakkushaiguste vastu ning lisaks on levinud vabatahtlik vaktsineerimine. Harvadel juhtudel võivad tekkida rasked kõrvaltoimed. Valitsus kiitis 2. detsembril 2021 heaks vaktsiinikindlustuse süsteemi põhimõtted ja Sotsiaalministeerium valmistas ette ravimiseaduse muutmise eelnõu. Artiklis analüüsivad eelnõu autorite hulka kuulunud teadlased õiguslikke probleeme ja nende lahendamise võimalusi.
Peamised seisukohad
Autorid võrdlevad vaktsiinikahju hüvitamise võimalikke mudeleid: tootja vastutust, vastutuskindlustust ja süüst sõltumatut avalik-õiguslikku sundkindlustust. Tootjavastutus on kannatanu jaoks sageli illusoorne, sest põhjusliku seose ja puuduse tõendamine on keeruline. Seetõttu toetavad autorid sundkindlustust, mille puhul hüvitamine ei sõltu kellegi süüst ja tõendamisstandard on madalam.
Mis on muutunud
Vaktsiinikindlustus loodi ja seda reguleerib ravimiseaduse 5¹. peatükk. Süsteemi toimimist 2026. aasta seisuga ning selle nõrku kohti (astmeline hüvitis, lühike taotlustähtaeg) analüüsib blogipostitus „Vaktsiinikindlustus: miks valiti avalik-õiguslik sundkindlustus“.